Obsah (5)

§ 121§ 68§ 69§ 75§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11. jaanuar 2018, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 1-16-11378 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Tõlk Jelena Laa

§ 121

lg 2 p 2 järgi ning karistuseks mõisteti 9 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel loeti karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning kohus mõistis G.R-ile lõplikuks karistuseks 8 kuud 27 päeva vangistust.

§ 69

lg 1 ja 3 alusel asendati G.R-ile mõistetud vangistus üldkasuliku tööga 267 tunni ulatuses ning kohus määras üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 aasta alates kohtuotsuse jõustumisest.

§ 69

lg 4 alusel kohustati G.R üldkasuliku töö tegemise ajal järgima kontrollnõudeid vastavalt

§ 75lg-le 1.

Viru Maakohtu 25.07.2017 määrusega pöörati G.R-ile Viru Maakohtu 03.02.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-11378 mõistetud ja ärakandmata karistus 8 kuud 11 päeva vangistust täitmisele. Kohus luges G.R-i karistuse kandmise alguseks G.R-i kinnipidamise aja, s.o 19.07.

1. G.R on kriminaalkorras karistatud korduvalt ning vanglas viibib isik viiendat korda. Kinnipeetava kuritegude dünaamika oli eelnevalt selgelt välja kujunenud – kõik isiku poolt toime pandud kuriteo olid varavastased (vargused, röövimised, omastamised). Käesoleva kuriteo puhul on tegemist lähisuhte vägivallaga, mistõttu on kuritegude laad muutunud raskemaks. G.R-ile ei ole lühikese karistusaja tõttu individuaalset täitmiskava koostatud, kuid kinnipeetav on näidanud üles tahet vanglas töötamiseks ning ta on määratud majandustöödele koristajaks. Käitumine vangistuse jooksul on olnud viisakas ning intsidente esinenud ei ole. Kehtivad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul puuduvad. G.R on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks tema tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Vabanemisjärgselt soovib kinnipeetav asuda elama abikaasa juurde aadressile xxxx. Kriminaalhooldusametniku hinnangul on kõnealune elukoht sobilik elektroonilise valve kohaldamiseks ning ka kinnipeetava abikaasa on andnud nõusoleku selle kohta, et G.R vabaneks vangistusest tingimisi ennetähtaegselt koos elektroonilise valve kohustusega ning asuks kõnealusele aadressile elama. G.R on
2. klassi haridus. Kinnipeetav on õppinud kutsekoolis ehitaja kursustel, kuid ei lõpetanud kooli seoses vanglasse sattumisega. Enesetäiendamist G.R vajalikuks ei pea. Kinnipeetav on ametlikult töötanud lühikesi perioode ning ta on tihti töökohtasid vahetanud (põhjusteks väike palk või ei meeldinud kollektiiv, töögraafik). Enamasti on G.R töötanud juhutöödel ning olnud on ka töötuse perioode. Vabanemisjärgne garanteeritud töökoht isikul puudub. Kinnipeetaval on tasumata võlgasid 7799,98 eurot, mis mõjutavad oluliselt isiku majanduslikku toimetulekut. Isik on varasest noorusest toime pannud varavastaseid kuritegusid kasu saamise eesmärgil. Vanglas näitab isik üles tahet töötada. Kinnipeetava lähedasteks on lapseootel abikaasa, ema, is a, kaksikvend ja vanaema. G.R-i lähedased on valmis kinnipeetavat vabanemisel igati toetama. Kinnipeetava tutvusringkonda kuulub palju kriminaalse minevikuga inimesi. Isiku riskivale ja hoolimatule elustiilile viitab rohkete kriminaalkaristuste ja väärtegude olemasolu. Kinnipeetav on tunnistanud, et ta on teiste isikute poolt mõjutatav. 2 Alkoholi tarvitamise osas on oht ja risk olemas. Karistusregistri andmete kohaselt on G.R korduvalt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholi piirmäära ületades. Väidetavalt G.R praegu alkoholi ei tarvita ning teda motiveerib alkoholitarbimise harjumust muutma perre sündiv laps. Alkoholisõltuvust isikul diagnoositud ei ole. Narkootikumide kuritarvitamise osas oht puudub, risk on olemas. Kinnipeetav tunnistab, et ta süstis varem narkootikume. Sõltuvust isik ei tunnista. Isikut on karistatud narkootikumide tarvitamise eest NPALS alusel korduvalt. Ka katseajal olles tarvitas isik metamfetamiini. Sõltuvust isikul diagnoositud ei ole. Kinnipeetava impulsiivsus nooruses peegeldub korduvates kriminaal- ja väärtegudes. Kinnipeetav ei pingutanud ennast korrektselt käituma ka käitumiskontrolli all olles. Nüüd mõtleb isik sootuks teistmoodi, sest perre on sündimas laps. Isik väidab, et nüüd on viimane aeg endaga midagi ette võtta ja perele pühenduda. G.R-i eesmärkideks on pere hoidmine ja töötamine. Isik mõistab hukka enda poolt sobimatu käitumise naise suhtes ning lubab, et selline käitumine enam ei kordu. G.R on korduvalt kriminaalhoolduse nõudeid rikkunud, kuid isik on nüüd avaldanud valmisolekut olema elektroonilise järelevalve all. Seni ei ole isik ühiskonnas kehtivaid norme aktsepteerinud. Käesoleval hetkel on G.R olemas motivatsioon kuritegelikust käitumisest loobuda ja olla oma lapseootel naise kõrval. Vangla hinnangul on kinnipeetav ohtlik konkreetsele täiskasvanule ja avalikkusele (risk ühiskonnas). Ohustatud võivad olla nii oma abikaasa kui ka võõrad inimesed ning oht seisneb kehalises väärkohtlemises. Oht on kõige tõenäolisem kui G.R on alkoholi- või narkojoobes ja ei muuda oma elustiili. Arvestades eeltoodut Viru Vangla toetab kinnipeetava G.R-i ennetähtaegselt. vabastamist Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas teatas prokurör, et ei soovi osa võtta G.R-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning toetab, nagu ka vangla, G.R-i ennetähtaegset vabastamist. Maakohtu istung 14.12.2017 toimunud kohtuistungil avaldas G.R, et ta ei tahaks rohkem vangis olla. Tema perel on teda vaja - ta sooviks aidata enda naist ning osaleda tema raseduses. Laps peaks sündima juunis. Vabanedes läheks ta tööle ning tal on kaks tööpakkumist. Kaitsja seisukoht Kaitsja palub kohtul G.R vabastada ennetähtaegselt koos tema allutamisega käitumiskontrolli nõuetele. Kaitsja saab aru, et isikul on olnud rikkumisi, kuid isik lubab talle pandud tingimusi enam mitte rikkuda. Vangla toetab G.R-i vabastamist ning ka prokurör toetab G.R-i ennetähtaegset vabastamist. Maakohtu määruse põhjendused Karistusseadustiku (

) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3 Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu G.R ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab

§ 76

lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. G.R on senise vangistuse jooksul käitunud õiguskuulekalt – kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad, kinnipeetava käitumine ametnikega on olnud viisakas ning intsidente esinenud ei ole. Lühikese karistusaja tõttu G.R-ile individuaalset täitmiskava ei koostatud. Samas väärib tunnustust asjaolu, et G.R on näidanud vanglas üles tahet töötamiseks ning isik on määratud majandustöödele koristajaks. Eeltoodu viitab, et isik on nii sõnades kui ka tegudes väljendanud tõsist motivatsiooni muutumiseks. G.R on andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks tema tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Kinnipeetav soovib vabanemisjärgselt asuda elama abikaasale kuuluvasse korterisse. Kriminaalhooldusametniku hinnangul on kõnealune elukoht sobilik elektroonilise valve kohaldamiseks ning kinnipeetava abikaasa on andnud nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks kõnealusesse elukohta. Seega on kinnipeetaval olemas kindel vabanemisjärgne elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Positiivseks tuleb pidada sedagi, et kinnipeetavat ootab vabaduses toetav lähivõrgustik. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et G.R on tunnistanud, et ta on mõjutatav teiste isikute poolt, mistõttu võib kinnipeetava riskikäitumist vabaduses mõjutada kohtu hinnangul asjaolu, et tema suhtlusringkonda kuulub ka palju kriminaalse minevikuga isikuid. Vabanemisjärgne garanteeritud töökoht G.R puudub. Kohtuistungil selgitas G.R, et tal olemas kaks tööpakkumist ning kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et kinnipeetava lähedased on valmis G.R vabanemisel igati toetama. Samas ei saa kohus jätta tähelepanuta vangla materjalides märgitut, mille kohaselt on G.R võlgnevusi 7799,98 eurot. Töökoha puudumine ning võlgnevused mõjutavad isiku majanduslikku toimetulekut ja suurendavad uute kuritegude toimepanemise riski ning seda eriti veel olukorras, kus isik on varasemalt pannud varavastaseid kuritegusid toime kasu saamise eesmärgil. Kohus leiab, et isik on oma varasema käitumisega näidanud, et käitumiskontrollile allutamine ning kriminaalhooldus ei ole tema puhul küllaldane meede uute kuritegude toimepanemise ära hoidmiseks. G.R on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning vanglas viibib isik juba viiendat korda. Vähetähtsaks ei saa pidada sedagi, et isikut on mitmeid kordi väärteokorras karistatud. G.R on üritatud õiguskuulekale teele suunata väga eriliigiliste mõjutusvahenditega (vangistus, ennetähtaegne vabastamine, kriminaalhooldusele allutamine, üldkasuliku töö määramine, karistuse täitmisele pööramine), kuid isik temale mõistetud karistustest õigeid järeldusi ei teinud ning jätkas kuritegude toimepanemist. Eeltoodust saab muuhulgas teha järelduse, et isik on seni suhtunud ükskõikselt temale mõistetud karistustesse. Vaatamata sellele, et isik on sündiva lapse nimel väljendanud soovi oma elustiili muuta, tuleb üheks G.R-i riskikäitumist vabaduses mõjutavaks asjaoluks pidada ka alkoholi ja narkootikumide tarvitamist. Kinnipeetava käitumine vangistuse jooksul väärib tunnustust, kuid eeltoodu ei veena kohut piisavalt selles, et G.R oleks ennast käesoleval juhul piisavalt parandanud ning oma mõttemaailma õiguskuulekuse suunas korrigeerinud selliselt, et vabaduses ilma kuritegusid toime panemata hakkama saada. Kohtu hinnangul on G.R-i puhul uute kuritegude aset leidmise tõenäosus liiga suur – seda näitab eelkõike isiku varasem elukäik ja tema poolt toime pandud kuriteod ning kuritegude arv. 4 Kõike eeltoodut arvesse võttes puudub kohtul veendumus, et G.R suudaks alluda elektroonilisele valvele, järgida ennetähtaegse vabastamisega kaasnevaid käitumiskontrolli nõudeid ning täita võimalike lisakohustusi. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu G.R-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus

§ 76; Kr

MS § 426, 432, 384, 387. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 5