kokkuleppemenetluses Prokurör abiprokurör Jüri Vissak Süüdistatav D.D elukoht: XXX; isikukood: XXX; kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik; haridus: keskharidus; emakeel: eesti keel; töö- või õppimise koht: töötu varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 1 kord, Tartu Maakohtu 22.09.2011. a otsusega
MS § 238 lg 2 alusel, 4 aasta pikkuse vangistusega tõkend: ei ole kohaldatud; kahtlustatavana kinni peetud 08.08. – 10.08.2018 Kaitsja vandeadvokaat Karl Saavo § 424 lg 1 järgi RESOLUTSIOON Tunnistada süüdi D.D
lg 1 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.
– 10.08.2018, 3 (kolm) päeva, karistusaja hulka. D.D poolt ärakandmisele kuuluv karistus on 2 (kaks) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. 1
lg 1 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui D.D ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab määratud kohustusi ning
lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: elab kohtu määratud alalises elukohas XXX; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
mitte tarvitada alkoholi; 2. osaleda kriminaalhooldaja poolt määratavas sotsiaalprogrammis.
lg 4 alusel määrata D.D-le kohustus registreerida ennast hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest riikliku alkoholi ravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholi tarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ühes järgnevatest raviasutustest – Lõuna-Eesti Haigla, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Pärnu Haigla, Tartu Ülikooli Kliinikum, Viljandi Haigla, ning läbima hindamise meditsiiniasutuse poolt määratud ajal.
p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest.
§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid ja määratud kohustusi hakatakse kohaldama alates kohtuotsuse jõustumisest.
lg 1 p 1 alusel võtta D.D-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks. Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul kui kohtumenetluse pooled ei kasuta apellatsiooniõigust, jõustub kohtuotsus 16.04.
lg 1 järgi selles, et tema 08.08.2018 kella 12.57 paiku juhtis Tartus, Narva mnt 112 juures mootorsõidukit Volkswagen Passat reg nr XXX, olles alkoholijoobes (alkoholisisaldus tema veres oli 1,79-2,08 mg/g kohta). Eeltooduga rikkus D.D kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 ja 2 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem või kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 0,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,25 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem ning väliselt on tajutavad tema tugevalt häiritud või muutunud kehalised või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid, mille tõttu ta ei ole ilmselgelt võimeline sõidukit liikluses nõutava kindlusega juhtima. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo asjaolude ja kvalifikatsiooniga, jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutavas karistuse liigis ja määras ning hüvitamisele kuuluvates kriminaalmenetluse kuludes. 3
lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 3 kuud vangistust.
alusel arvestatakse karistusaja hulka 3 päeva (08.10.08.2018), mille vältel D.D oli kahtlustatavana kinni peetud, seega jääb kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 kuud 27 päeva vangistust.
§-st 74 lg 1 alusel ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele, kui D.D ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle
§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi.
lg 2 p 2 alusel määrata D.D-le kohustus mitte tarvitada alkoholi.
75 lg 4 alusel võtab D.D endale kohustuse alates kohtulahendi jõustumisest hiljemalt 1 kuu jooksul registreerida ennast riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ühes järgnevatest raviasutusest: Lõuna-Eesti Haigla; Põhja-Eesti Regionaalhaigla; Pärnu Haigla; Tartu Ülikooli Kliinikum; Viljandi Haigla ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal.
lg 2 p 8 alusel määrata, et D.D on kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis. Sama kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör
lg 1 alusel kohtus lisakaristusena D.D-lt mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 3 kuuks. Süüdistatava poolt hüvitatavateks kriminaalmenetluse kuludeks on joobe tuvastamise ekspertiisitasu 80 eurot, arstliku kohtutoksikoloogiaekspertiisi maksumus 95 eurot ning kohtumenetluses süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 810 eurot. Vastavalt kokkuleppele tuleb kriminaalmenetluse kulud, kokku 985 eurot, ära tasuda 10 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, kohustades D.D tasuma alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks 98,50 eurot. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et D.D on kokkuleppe sõlmimisel väljendanud oma tõelist tahet. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse tunnistada D.D süüdi
Menetluskuludeks on ekspertiisikulu 95 eurot (tl 33), joobeseisundi tuvastamise kulu 80 eurot (tl 8, 9) ja sundraha, mille suuruseks teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral on 1,5 kuupalga alammäära, s.o 810 eurot (palga alammäär on alates 1. jaanuarist 2019 540 eurot). Vastavalt kokkuleppele tuleb D.D KrMS § 180 lg 1, 3 alusel menetluskuludena 985 eurot 10 kuu jooksul tasudes alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks menetluskulude katteks 98,50 eurot. kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.