lg 1 järgi ja karistuseks mõistetud 1 aasta vangistust;
lg 2 p 9 järgi ja karistuseks mõistetud 2 aastat vangistust;
lg 2 p 2, 3 järgi ja karistuseks mõistetud 3 aastat vangistust.
lg 1 alusel raskeima karistuse suurendamise teel mõisteti B.H-le liitkaristuseks 3 aastat 2 kuud vangistust. Karistuse algust arvestati alates B.H kinnipidamisest 29.01.2015. Kohtuotsus jõustus 28.08.2015. 1
lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Võimalus tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 30.11.2017. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla toetab kinnipeetava B.H vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist ja tema suhtes KrMS § 426 lg 3 kohaldamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega B.H tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, nõustus Tartu Vangla seisukohaga isiku vabastamise osas ja toetas isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist ja tema suhtes KrMS § 426 lg 3 kohaldamist. B.H avaldas, et soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda. Kinnipeetava sõnul käib tema suhtes alles arutamine seoses kohustusega lahkuda vabanemise korral Eestist. Kinnipeetava sõnul on ta otsuse vaidlustanud, kuna Venemaal ei ole tal ühtegi tuttavat või lähedast, ei ole tööd ega elukohta, kogu elu on ta elanud Eestis. B.H kirjeldas oma tervislikku seisundit ja kinnitas, et saab vanglas nii xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx vastu ravi. Kinnipeetava sõnul ei ole ka tema ema tervis hea ning ema ei saa temata hakkama. Kaks aastat käis B.H enne viimaste kuritegude toimepanemist anonüümsete narkomaanide grupis, kuid lõpetas selle, kuna töö kõrvalt jäi vähe aega ja tekkis tagasilangus, mis tõi taas vanglasse. Kaitsja selgitas, et tegelikult on olukord praegu selline, et ettekirjutus vabanemise korral Eestist lahkuda on tänaseks päevaks B.H suhtes jõustunud. Kui B.H praegu vabastada, siis ta saadetakse automaatselt Eestist välja, mistõttu ei oleks kaitsja arvates B.H praegu kasulik vanglast vabaneda. Vanglas olles saab kaitsja midagi ette võtta, et see otsus tühistataks. Kui B.H praegu saadetakse välja Eestist, ei ole tal seal elukohta ega tööd ja tal on lisaks narkoprobleem. Kaitsja leidis, et ühest küljest on olemas asjaolud, et B.H võiks vabaneda, kuid teisest küljest võiks ta olla vanglas märtsini, siis vabaneb nagunii. B.H ema käib teda praegu vanglas vaatamas ja ta saab ravi oma haiguste vastu. KOHTU SEISUKOHT
lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on B.H temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused B.H tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. B.H on kriminaalkorras karistatud neljal korral (kaks karistust kustunud) ning ta kannab ka neljandat reaalset vangistust. Käesolevat karistust kannab B.H ähvardamise, kehalise väärkohtlemise ning varguse eest. Kuritegudes oli 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.