lg 2 p 7, § 199 lg 2 p 9 – 25 lg 2 , § 121 lg 1, § 424 järgi ja Pavel H.S süüdistuses
Harju Maakohtu lühimenetluses 14.aprilli 2016 aasta otsus Apellatsiooni esitaja Vandeadvokaat Gennadi Kull Süüdistatav V.K isikukood: XXX; kodakondsus: X XX; emakeel: vene keel, valdab eesti keelt; haridus: X XX; töökoht: X XX; elukoht: X XX (viibib vahi all Tallinna Vanglas). Väärteokorras 5 kehtivat karistust. KrMS § 217 alusel kahtlustatavana kinni peetud 07.12.2014.a, vabastatud 08.12.2014.a., 23.03.2015.a, vabastatud 25.03.2015.a., 05.07.2015.a, vahistatud 07.07.2015.a. RESOLUTSIOON Jätta V.K kaitsja Gennadi Kulli apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. Välja mõista V.K-lt riigieelarve tuludesse 48 (nelikümmend kaheksa) eurot määratud kaitsjale maksud tasu katteks. Summa tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele kas SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X); SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X); NORDEA PANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X) või DANSKE BANK EE873300333499990003 (SWIFT: FOREEE2X). 1 S elgitusse märkida lahendi number ning isik, kelle eest tasutakse ning nõude liik. Summa tasumiseks vajalik viitenumber on kättesaadav saadetavas makseinfos. Nõue tasuda 30 päeva jooksul ringkonnakohtu otsuse jõustumisest arvates. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. SÜÜDISTUS: 1. V.K süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 07.12.2014.a kella 02:24 ajal Tallinnas, Endla tänaval suunaga Paldiski mnt poole mootorsõidukit Mercedes Benz C220, riiklik registreerimismärk XXXXXX, olles joobeseisundis [alkoholijoove 0,85 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,07 mg/l (lõplik tulemus 0,78 mg/l)]. Sellise käitumisega rikkus V.K Liiklusseaduse § 69 lg 1 ja Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 (Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides) ning Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 (Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem) nõudeid. Seega pani V.K toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o
Samuti süüdistatakse V.K selles, et tema võttis koos H.S ’iga 23.03.2015.a kella 22:55 ja 23:17 vahelisel ajal Tallinnas, liinibussis nr 3 sõites bussipeatuste Estonia ja Keskhaigla vahel vägivalda kasutades võõra vallasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kaasreisijalt KK’ilt (uue nimega L) ära mobiiltelefoni Sony Xperia V maksumusega 250 eurot. Nimelt lõi V.K kahe käega KK’i vastu õlgu, mis tekitas füüsilist valu ning mille tulemusel kukkus KK i stmele, lüües selja vastu istet ära. Peale seda surus V.K tugevasti oma kätega istuvale KK’ile õlgadele, et viimane ei saaks tõusta, samal ajal väänas H.S KK`ilt ära käesolnud mobiiltelefoni Sony Xperia V. Oma tegevusega pani V.K toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga ja grupis, s.o
Samuti süüdistatakse V.K selles, et tema, olles isik, keda karistati
lg 1 alusel PPA Põhja Prefektuuri 16.04.2015.a otsusega väärteoasjas nr 2300,15,000011 10.10.2014.a toime pandud alkoholivarguse eest, 17.04.2015.a otsusega väärteoasjas nr 2317,15,004018 16.04.2015.a toime pandud alkoholivarguse eest ja 22.05.2015.a otsusega väärteoasjas nr 2317,15,005552 22.05.2015.a toime pandud alkoholivarguse eest, võttis uuesti 07.06.2015.a kella 19:20 paiku Raplamaal, Kohila alevikus X XX asuvas, X XX kuuluvas XXX kaupluses võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 0,5-liitrise alkoholipudeli Martini Bianco maksumusega 6.99 eurot, misjärel läbis kassad, jättes nimetatud kauba eest tasumata, ent kuritegu jäi tema tahtest sõltumata lõpule viimata seoses kinnipidamisega kaupluse turvatöötaja poolt. 2 Samuti süüdistatakse V.K ’t selles, et tema, olles isik, keda karistati
lg 1 alusel PPA Põhja Prefektuuri 16.04.2015.a otsusega väärteoasjas nr 2300,15,000011 10.10.2014.a toime pandud alkoholivarguse eest, 17.04.2015.a otsusega väärteoasjas nr 2317,15,004018 16.04.2015.a toime pandud alkoholivarguse eest ja 22.05.2015.a otsusega väärteoasjas nr 2317,15,005552 22.05.2015.a toime pandud alkoholivarguse eest, võttis uuesti 05.07.2015.a kella 14:08 paiku Tallinnas, X XX asuvas, S AS-le kuuluvas kaupluses X XX ühe 0,5-liitrise alkoholipudeli Vana Tallinn maksumusega 8.99 eurot, misjärel läbis kassad, jättes nimetatud kauba eest tasumata, ent kuritegu jäi tema tahtest sõltumata lõpule viimata seoses kinnipidamisega kaupluse turvatöötaja poolt. Oma tegevusega pani V.K tahtlikult toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on pandud toime süstemaatiliselt, s.o
Samuti süüdistatakse V.K selles, et tema lõi 07.06.2015.a kella 19:30 paiku Raplamaal, Kohila alevikus X XX asuvas X XX kaupluses turvatöötajat TT’st mitmel korral rusikaga näo - ja peapiirkonda, põhjustades TT-le füüsilist valu ja tervisekahjustused – hematoomid mõlema silma alla ning haavandid vasakule kõrvalestale. Oma tegevusega pani V.K tahtlikult toime teise inimese kehalise väärkohtlemise, mis seisnes löömises, valu tekitamises ja tervise kahjustamises, s.o
MAAKOHTU OTSUS: 2. Harju Maakohus tunnistas V.K süüdi
V.K tunnistati süüdi
V.K tunnistati süüdi
Samuti tunnistati V.K süüdi
järgi ning mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust.
MS § 238 lg 2 sätetele vähendati V.K le mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 2 aastat 4 kuud.
lg 1 alusel arvati karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 07.12.2014.a -08.12.2014.a ja 23.03.2015.a - 25.03.2015.a, s.o 5 päeva. Ärakandmisele kuulub vangistus 2 aastat 3 kuud ja 25 päeva. Mõistetud karistuse kandmise alguseks loeti tema kahtlustatavana kinnipidamise päev, s.o 05.07.2015.a. V.K suhtes valitud tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel või vastavalt KrMS § 313 lg 1 p 7 kohtuotsuse mittejõustumisel karistuse ärakandmise tähtaja saabumisel kuulub tõkend vahistamine tühistamisele karistuse ärakandmisel. Sama otsusega lahendati ka asitõenditega ja menetluskuludega seonduv. APELLATSIOON:
sätteid, määrates V.K le kohesele ärakandmisele kuuluvaks karistuseks ajavahemiku, mis algab kinnipidamise päevast kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Kaitsja leiab, et V.K karistust 3 võib vähendada lugedes kergemad karistused kaetuks raskeimaga. Kaitsja leiab, et V.K on aru saanud, mis on olnud tema kuriteo toimepanemise põhjus. Kohus on arvestanud V.K kuriteo toimepanemise asjaolusid ning arvestanud seda ka karistuse määramisel. V.K tegevus ei olnud ajendatud rikastumise eesmärgist, vaid pigem huligaansusest. Kõik eelnevad kuriteod olid samuti toime pandud alkoholijoobe seisundis. V.K kahetseb südamest tehtut. Kohtuistungil selgitas V.K, et tal on kaks omandatud elukutset ja ta valdab kuute keelt. Kuritegusid toime pannes ei teadvustanud ta endale, et ta peab hiljem oma tegevuse eest ka vastutust kandma, kuid alkoholijoobest tingituna puudus tal karistatavuse kartus. Raskem kuritegu pandi toime teise isikuga koos, kuid karistused määrati erinevad. V.K le määrati reaalne vangistus ja teisele tingimisi katseajaga koos lisanõudega hoiduda alkoholi tarvitamisest. V.K on koheselt ja ausalt tunnistanud tehtut ja ta kahetsus on siiras. Ta sai lõpuks aru, et kõik tema pahandused on tingitud alkoholi liigtarbimisest. Arvestades V.K poolt kohtus öeldut ning ka seda, et ta on teinud enda jaoks kindla otsuse edaspidi alkoholi mitte tarvitada ning elada ülejäänud elu seaduskuuleka kodanikuna, siis võiks kohus leevendada talle maakohtu poolt määratud karistuse määra ja liiki. KRIMINAALKOLLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS: 4. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning esitatud apellatsiooniga leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduv alt sedastanud ( nt määrused nr 3-1-1-64-11; 3-11-43-11; 3-1-1-86-11; 3-1-1-6-13 p 6), et ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, s.t need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Apellatsioonis ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada. Taotletakse vaid otsuse muutmist karistuse määra, liitkaristuse mõistmise ning vangistuse st vabastamise osas. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud järelduste muutmiseks. Apellatsiooni sisust lähtudes on tegemist perspektiivitu apellatsiooniga, mille arutamine ei saa kaasa tuua käesolevas määruses esitatud põhjendustest erinevaid seisukohti. 4.1 Kaitsja palus tühistada otsus osaliselt karistuse määra ja liigi osas ning mõista süüdistatavale karistuseks leebem karistus, vabastades süüdistatava karistusest osaliselt tingimisi. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et kuriteo eest kohaldatavad põhikaristuse liigid on rahaline karistus või vangistus, kaitsja apellatsioonis ei taotleta rahalise karistuse kohaldamist, vaid karistusest osaliselt tingimisi vabastamist. Kaitsja on jätnud täielikult tähelepanuta, et karistusest tingimisi, sh osaline vabastamine ei ole iseseisev karistuse liik, vaid tegemist on vangistuse alternatiiviga (vt RKKK 3-1-1-99-06, 3-1-1-116-12). Kolleegium leiab üksmeelselt, et kaitsja apellatsioonis toodud argumendid ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega V.K-le lühemaajalise vangistuse mõistmiseks. 4
sanktsioon näeb ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse, seega sanktsiooni keskmine määr on 1 aastat 6 kuud vangistust. Maakohus on karistanud V.K 3 kuulise vangistusega, mis on sanktsiooni alammäära lähedane.
lg 1 näeb ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse, seega sanktsiooni keskmine määr on 6 kuud vangistust. Maakohus on karistanud V.K 3 kuulise vangistusega, mis on alla sanktsiooni keskmist määra ning on pigem sanktsiooni alammäära lähedane.
lg 2 p 9 sanktsioon näeb ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse, seega sanktsiooni kesk mine määr on 2 aastat 6 kuud vangistust. Maakohus on V.K karistanud 6 kuulise vangistusega. Maakohtu poolt mõistetud karistus jääb tunduvalt alla sanktsiooni keskmist määra ning on sanktsiooni alammäära lähedane. Ka ei saa jätta tähelepanuta, et V.K mõisteti süüdi mitmes varguse episoodis, siis on maakohtu poolt mõistetud karistuse määr enam kui kohane.
lg 2 p 7 sanktsioon näeb ette kolme kuni viieteistaastase vangistuse, seega sanktsiooni keskmine määr on 9 aastat vangistust. Maakohus on karistanud V.K 3 aastase vangistusega, mis on sanktsiooni alammääras. Kokkuvõtvalt asub kolleegium seisukohale, et käesoleval juhul ei ole maakohus karistusmäära valikul materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud ning maakohus on jälgitavalt põhjendatud karistusliigi ja -määra valiku aluseks olevaid asjaolusid. Nii on maakohus arvestanud karistust kergendavaid asjaolusid ja raskendavate asjaolude puudumist, süüdlase iseloomustavaid andmeid, samuti üld- kui ka eripreventiivseid eesmärke ning andnud sellega seisukoha ka juba apellatsioonis esitatule. Maakohtu poolt tähelepanuta jäetud
loetellu kuuluvaid karistust kergendavaid asjaolusid ringkonnakohus ei tuvastanud. Kolleegium asub seisukohale, et maakohus on vangistuse määra mõistmisel kõike olulisi asjaolusid, mis võiksid mõjutada vangistuse määra juba arvesse võtnud ning karistusmäära veelgi lühendamiseks seaduslikud alused puuduvad. 4.2 Apellant asub seisukohale, et liitkaristuse mõistmisel tuleks kergemad karistused lugeda kaetuks raskeima karistusega. Kolleegium sellise seisukohaga ei nõustu. Maakohus on õigustatult kohaldanud karistuste osalise liitmise põhimõtet
lg 1 alusel, kuna toimepandud kuritegude ja episoodide arv on kindlasti selleks teguriks, mis mõjutab süüdistatava süü suurust ja põhjendab liitkaristuse moodustamisel asperatsioonipõhimõtte rakendamist. Liitkaristuse mõistmine vastab täielikult süü suurusele ja karistuse eesmärkidele. 4.3 Kaitsja taotlusele kohaldada
sätteid (karistuses kandmisest osalist vabastamist), määrates kohesele ärakandmisele kuuluvaks karistuseks ajavahemik, mis algab kinnipidamise päevast kuni kohtuotsuse jõustumiseni, märgib kolleegium järgmist. K ohtupraktikas väljakujunenud arusaama kohaselt tuleb karistuse kohaldamist ja karistusest tingimisi vabastamist teineteisest selgepiiriliselt eristada. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära – vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 3-11-99-06). Silmas tuleb pidada sedagi, et karistusest tingimisi vabastamine ei ole iseseisev karistusliik, vaid see on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest ja kohus ei pea karistusest vabastamise ebaotstarbekust põhjendama. Piisab, kui kohtuotsuses on jälgitavalt põhjendatud karistusliigi ja -määra valiku aluseks olevaid asjaolusid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
sätteid tuleb kohaldada ka põhjusel, et süüdistatav on saanud aru alkoholi liigtarbimise tagajärgedest, tuleb märkida järgimist. Ainuüksi see, et V.K soovib vabaneda alkoholi tarbimisest ning ta on teadvustanud, et kõik tema probleemid on seotud alkoholi liigtarbimisega, ei anna alust kohaldada
Kui isiku süü, võimalused mõjutada süüdlast hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvid nõuavad isiku karistamist reaalse vangistusega, siis tuleb teda ka sellise karistusega karistada, olenemata sellest, et süüdistatav on sõltuvusprobleeme endale teadvustanud ja soovib nendest probleemidest tulevikus hoiduda. Karistusest täielikult või osaliselt tingimisi vabastamine ei omaks ilmselgelt V.K suhtes kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähendusega ega suunaks V.K edaspidi käituma seaduskuulekalt, mistõttu V.K karistamine reaalse vangistusega on igati põhjendatud. Karistuse kandmisest tingimuslik vabastamine saab toimuda siiski vaid tingimusel, et selline vabastamine on põhjendatav samaaegselt nii kuriteo toimepanemise asjaolusid kui ka süüdlase isikut iseloomustavatest erandlikest asjaoludest lähtuvalt . Kolleegium märgib kokkuvõtvalt, et kõnealuses asjas puuduvad erisused, mis teeks karistuse või selle osa reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.