← Eesti

1-21-7999/29

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. märtsil 2023, Tartu kohtumaja kohtuistung 13.03.2023 Kriminaalasja number 1-21-7999 Täitmiskohtunik Peet Teidearu Istungisekretär Merili Riga Kriminaalhooldusametnik Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna Tartu esinduse ametnik Imbi Puutsa Kriminaalasi Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna Tartu esinduse erakorraline ettekanne Artur Aldusevitšusele mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks Süüdimõistetu Artur Aldusevitšus, isikukood: 38809280242; elukoht: XXX; e-post: XXX, tel XXX Juhindudes karistusseadustiku (KarS) § 74 lg-st 4 ning kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 427 lg 1 ja 432 lg 3, kohus määras: Rahuldada Tartu kriminaalhooldusosakonna erakorraline ettekanne. Tühistada tingimisi vangistuse kohaldamine ja pöörata KarS § 74 lg 4 alusel täitmisele Artur Aldusevitšusele Tartu Maakohtu 30.11.
  2. a otsusega nr 1-21-7999 karistusena mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 (kolm) kuud ja 2 (kaks) päeva vangistust. Artur Aldusevitšuse karistuse kandmise aja algust arvata alates tema kinnipidamiskohta saabumisest vastavalt kohtust saadetavale teatisele karistuse kandmise aja ja koha osas. Kohtumäärus saata Artur Aldusevitšusele ja Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna Tartu esindusele. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale määruskaebus 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik Tartu Maakohtu 30.11.2021 otsusega tunnistati Artur Aldusevitšus süüdi KarS § 4231 järgi ja temale mõisteti karistuseks 9 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati 9 kuud vangistust 1/3 võrra, s.o 3 kuu vangistuse võrra ja A. Aldusevitšusele mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati A. Aldusevitšuse eelvangistuses viibitud 2 kuud 28 päeva karistusaja hulka ning karistusest jääb süüdimõistetul kanda 3 kuud 2 päeva vangistust. KarS § 74 sätete alusel määrati, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui A. Aldusevitšus ei pane 1-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 8 alusel osaleb sotsiaalprogrammis. Katseaja kestus oli 30.11.2021 – 30.11.
  3. Kohtuotsus jõustus 08.12.
  4. Tartu Maakohtu 11.11.2022 määrusega määrati A. Aldusevitšusele katseajaks ja käitumiskontrolli tähtajaks KarS § 75 lg 2 p 2 alusel lisakeeld mitte tarvitada alkoholi ning KarS § 75 lg 2 p 21 alusel lisakeeld mitte omada ega tarvitada narkootilisi ja psühhotroopseid aineid (välja arvatud arsti ettekirjutusel), samuti pikendati KarS § 74 lg 4 alusel A. Aldusevitšuse käitumiskontrolli tähtaega ja katseaega 3 kuu võrra, s.o kuni 02.03.
  5. A. Aldusevitšus rikkus korduvalt registreerimiskohustust ja vahetas mitmel korral ametniku loata elukohta, samuti esinevad isikul ilmselged sõltuvusprobleemid, mis mõjutavad ka kriminaalhoolduse läbiviimist. Kohtumäärus jõustus 16.12.
  6. 10.02.2023 esitas Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna Tartu esinduse ametnik Tartu Maakohtule teise erakorralise ettekande A. Aldusevitšuse karistuse täitmisele pööramiseks, sest süüdimõistetu on jätkanud registreerimiskohustuse rikkumistega ning tarvitanud narkootilisi aineid. Tartu Maakohtu 20.02.2023 määrusega määrati korraldada süüdimõistetu sundtoomine kohtuistungile, sest A. Aldusevitšus ei tulnud mõjuva põhjuseta kohtuistungile ega teatanud eelnevalt kohtule mitteilmumisest. Kohtuistungil avaldatud seisukohad Kriminaalhooldusametnik avaldas kohtuistungil erakorralise ettekande ning taotles A. Aldusevitšuse ärakandmata karistuse -vangistuse- täitmisele pööramist. Hooldusalune ei ole endiselt telefonile vastanud ega kriminaalhoolduses kohal käinud. Kriminaalhooldaja ei näe, miks süüdimõistetu nüüd järsku peaks hakkama nõudeid täitma. Ka varasemad vangistused ei ole isiku käitumist muutnud. A. Aldusevitšus selgitas kohtuistungil, et esimesel korral oli tal XXX ja ta ei suutnud tulla. Isik ei ole öelnud, et tema kutset vastu ei võta - kordnik temaga ei rääkinud. Perearst on XXX ja ei ole veel XXX ümber vormistatud. A. Aldusevitšus tunnistab 19.
  7. narkootilise aine tarvitamist. Ta tarvitas, sest oli kartmine kriminaalhooldusele minna. Praegu liigub isik omal jalal. A. Aldusevitšus lubab, et rohkem ta ei riku oma kohustusi, vahetab perearsti ära ja hakkab täitma kohustusi. Need kaks päeva, mis isik oli vanglas, panid teda mõtlema, et ta ei taha 3 kuud istuda ja olla selles kohas. Ka varasemad vangistused on A. Aldusevitšuse sõnul tema käitumist muutnud. Kohtu seisukoht KarS § 74 lg 4 kohaselt, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kriminaalhooldusametnik on kohtule esitanud teise erakorralise ettekande, sest A. Aldusevitšus rikkus 25.11.2022, 18.01.2023 ja 27.01.2023 registreerimiskohustust. 25.11.2022 kell 14.00 ei ilmunud A. Aldusevitšus registreerimisele ega teatanud mitteilmumise põhjustest. 2 Ametnikul õnnestus kriminaalhooldusalusega 29.11.2022 telefoni teel kontakt saada ja kutsuda ta registreerimisele. 18.01.2023 kell 13.00 ei tulnud A. Aldusevitšus jällegi registreerimisele. Ametnik helistas talle kell 13.20 - A. Aldusevitšus väitis, et ta on juba teel. Tegelikult hooldusalune kriminaalhooldusosakonda ei jõudnudki ja enam ametniku telefonikõnele ei vastanud. A. Aldusevitšus ei vastanud kriminaalhooldaja kõnele ka järgmisel päeval, s.o 19.01.2023 ja ametnik tegi kell 16.00 kodukülastuse aadressile XXX, kuid A. Aldusevitšusega kohtuda ei õnnestunud, kuna ust ei avatud ja kõnedele ei vastatud. Samal kuupäeval, s.o 19.01.2023 kell 18.50 teostasid nooremametnikud A. Aldusevitšusele ette teatamata kohustuse kontrolli. Kriminaalhooldusalusega kohtuti XXX juures. Sülje multitest andis positiivse tulemuse amfetamiini tarvitamise osas. A. Aldusevitšus tunnistas narkootilise aine tarvitamist ning täiendavat ekspertiisi ei soovinud. Narkootiliste ainete tarvitamise keelu rikkumist tõendab ka sama kuupäeva kandev narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokoll (hooldusalusel tuvastati AMP ehk amfetamiini esinemine organismis: protokolli kirjutas isik, et tunnistab tarvitamist). 30.01.2023 kirjalikus seletuses A. Aldusevitšus selgitab, et tal olid tugevad valud ja ta ei saanud liikuda ning samuti helistada, sest polnud kõneaega. 27.01.2023 kell 11.00 ei ilmunud A. Aldusevitšus kutsel märgitud ajal registreerimisele ega teatanud mitteilmumise põhjustest. Ametnik helistas, kuid A. Aldusevitšus ei vastanud telefonile. Teiste rikkumiste kohta seletused puuduvad, sest kriminaalhooldusametnik ei saa A. Aldusevitšusega kontakti. Registreerimiskohustuse rikkumisi tõendab asja juurde lisatud registreerimisleht. Erakorralisest ettekandest samuti nähtub, et peale eelmise erakorralise ettekande koostamist on A. Aldusevitšusega toimunud vaid kolm registreerimist. 14.12.2022 A. Aldusevitšus helistas ja väitis, et peab minema XXX. Seetõttu antud uus aeg 15.12.2022 kell 14.
  8. 15.12.2022 A. Aldusevitšus helistas kell 14.00 ja teatas, et tal on halb olla, s.o on suured valud. Antud uus aeg 19.12.2022 kell 11.
  9. 19.12.2022 saatis A. Aldusevitšus meili sisuga, et on ikka kodus haige, tal on tugev valu ja ei ole kõneaega helistamiseks. Ametnik soovis tõendit selle kohta, et isik on liikumisvõimetu. A. Aldusevitšus väitis, et ta helistas oma perearstile XXX, aga arst ei andvat tõendit ilma temaga kohtumata. Varasemalt on A. Aldusevitšusega korduvalt juttu olnud, et ta vahetaks oma perearsti XXX, mida ta aga siiani teinud ei ole. 04.01.2023 toimus A. Aldusevitšusega viimane registreerimine ja 18.01.2023 oli kriminaalhooldusametnikul temaga viimane telefonikontakt. Kriminaalhooldajal on alust arvata, et A. Aldusevitšus kasutab oma terviseprobleeme ettekäändena ja hoiab kriminaalhooldusest pahatahtlikult kõrvale. Seda tõendab asjaolu, et kohustuste kontrolli teostavad ametnikud kohtusid A. Aldusevitšusega Rebase Rimi kaupluse juures, mis asub pea kilomeetri kaugusel isiku kodust ega täheldanud hooldusalusel mingeid liikumisraskusi. Karistusregistri 10.02.2023 väljavõtte kohaselt on A. Aldusevitšus katseajal toime pannud kaks väärtegu NPALS § 151 lg 1 järgi ning teda on 05.12.2022 ja 06.12.2022 karistatud nende eest rahatrahvidega. Väärteod on toime pandud vastavalt 25.06.2022 ja 25.08.2022 - seega enne, kui A. Aldusevitšusele määrati narkootiliste ainete tarvitamise keeld. A. Aldusevitšus ei täida registreerimise nõuet ja väldib kontakti kriminaalhooldusametnikuga. Samuti on tuvastatud narkootiliste ainete omamise ja tarvitamise keelu rikkumine. A. Aldusevitšus ei ole hinnanud talle Tartu Maakohtu 11.11.2022 määrusega antud võimalust jätkata karistuse kandmist vabaduses. Eelnevale tuginedes teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku pöörata A. Aldusevitšusele Tartu Maakohtu 30.11.2021 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa täitmisele. Kohtuistungil antud selgitustest nähtub, et süüdimõistetu A. Aldusevitšus tunnistab rikkumisi ja soovib kriminaalhooldusega jätkata. Rikkumisi põhjendab isik enda terviseprobleemidega. Kriminaalhooldusametnik jäi oma taotluse, pöörata karistus täitmisele, juurde. Kohtu hinnangul on tõendatud, et A. Aldusevitšus on käitumiskontrolli ajal jätkanud narkootikumide tarvitamise keelu rikkumist, samuti ei käi ta jätkuvalt kokku lepitud aegadel registreerimistel. Selliselt on kriminaalhoolduse teostamine olnud väga häiritud. Paraku on aga süüdimõistetu oma elu kohustatud selliselt korraldama, et kriminaalhooldusega kaasnevad 3 nõuded ja kohustused saaksid korrektselt täidetud. Kriminaalhooldus peab teiste elukorralduslike küsimuste ees olema prioriteediks, kui süüdimõistetu soovib karistust vabaduses kanda. Vastasel korral ei ole võimalik korrektselt läbi viia kriminaalhooldust ja täita karistuse eesmärke. Mõjuvad põhjused rikkumisteks puudusid. Kriminaalhooldajale ega kohtule ei ole esitatud tõendeid rikkumiste mõjuvate põhjuste kohta. Tuleb ka tähele panna, et mitte igasugune terviseseisund ei välista näiteks registreerimiskohustuse täitmist. Kriminaalhooldusametnikule ja/või kohtule tuleb esitada korrektne arstitõend konkreetse põhjendusega, miks on kohustuse täitmine takistatud. Vastasel korral jäävad süüdimõistetu väited enda kehva tervisliku olukorra kohta paljasõnalisteks ja ei ole arvestatavad. Nii ka praegusel juhul. Tõendi olemasolu peab tagama kriminaalhooldusalune. Samuti ei ravita tervist narkootikumidega, vaid pöördutakse arsti vastuvõtule. Veelgi enam, väidetav halb tervislik seisund ei ole takistanud A. Aldusevitšusel kodus kaugemale lahkumast ja narkootikume tarvitamast. Samuti peab süüdimõistetu olema operatiivselt kriminaalhooldusametnikule telefonitsi kättesaadav – vastupidist ei saa vabandada kõneaja puudumisega. Telefonis kõneaja olemasolu peab aga jällegi tagama endale A. Aldusevitšus ise. Kuriteo, mille A. Aldusevitšus toime pani, eest tuleb kanda karistust ja seda riigi poolt määratud tingimustel. Seega A. Aldusevitšus ilmselgelt ei pea kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete ja kohustuse täitmist nii oluliseks, et alluda nendele. Seetõttu on ka pikema aja jooksul jätkunud korduvad samaliigilised rikkumised. Kohtu seisukohalt suure tõenäosusega need rikkumised ka jätkuvad, sest A. Aldusevitšusel on tekkinud ilmselt karistamatuse tunne. A. Aldusevitšusele on juba antud võimalusi enda käitumist korrigeerida, kuid rikkumised on jätkunud. Kuigi kohus teadvustab, et A. Aldusevitšuse sõltuvusprobleem võib olla suure tõenäosusega nii tõsine, et ta vajaks sõltuvusravi, siis seni ei ole süüdimõistetu vabatahtlikult ravivõimaluste suhtes huvi üles näidanud. Ka kohus ei ole täisealist vastutusvõimega inimest kohustatud alati ravile suunama, selleks peab ikka isik ise huvi üles näitama. Järelikult süüdimõistetul puudub piisav motivatsioon enda sõltuvuskäitumist muuta. A. Aldusevitšus on täiskasvanu, kes ilmselgelt suudab enda käitumist ja tahet ise suunata. Seega on kohtu hinnangul kriminaalhooldus ennast käesolevaks hetkeks ammendanud ning lisakohustuste määramine ja katseaja pikendamine A. Aldusevitšuse käitumist enam õiguskuulekamaks ei muudaks. Kohus ei saa aktsepteerida järgmisi A. Aldusevitšuse kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete rikkumisi. A. Aldusevitšus ei ole ära kasutanud talle antud võimalust kanda karistust vabaduses ja tal tuleb minna karistust kandma vanglasse. Kuigi vangistus ei pruugi A. Aldusevitšuse käitumismustreid muuta (selleks on vajalik inimese enda tahe), siis saadab see ühiskonnale signaali, et karistuse vabaduses kandmiseks tuleb punktuaalselt järgida kohtulahenditega määratud kriminaalhooldusnõudeid ning kriminaalhooldusametnike korraldusi, vastasel korral tuleb karistust kanda vangistuses. Karistuse vabaduses kandmine - tingimuslik vangistus - on süüdimõistetule kohtu poolt antud võimalus, mitte karistuse lõpptähtajani garanteeritud õigus. Kuigi isik võib eelistada vangistuse jätkuvat kandmist tingimisi vabaduses, siis on riigi privileeg määrata karistuse kandmise viis, lähtuvalt süüdimõistetu senisest käitumisest vabaduses. Kuna A. Aldusevitšus tuli kohtuistungile toimetada sundkorras ning ta on ka varasemalt korduvalt vangistuses viibinud, siis kohtu jaoks ei oma määravat tähendust isiku kohtuistungil esitatud väide selle kohta, et kahepäevane kinnipidamine on tema käitumist muutnud – vabaduses ei ole süüdimõistetu kriminaalhooldusele siiski soovinud korrakohaselt alluda ja seda kinnitab tema senine käitumine. Ka katseaja ja käitumiskontrolli tähtaja möödumine ei sea kohtule piiranguid karistuse täitmisele pööramisel, sest kohtul on õiguslik alus reageerida kriminaalhoolduse kestel juba tuvastamist leidnud rikkumistele. Eelnevale tuginedes peab kohus põhjendatuks pöörata täitmisele A. Aldusevitšusele Tartu Maakohtu 30.11.2021 otsusega nr 1-21-7999 karistusena mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 kuud ja 2 päeva vangistust. A. Aldusevitšuse karistuse kandmise aja algust tuleb arvata 4 alates tema kinnipidamiskohta saabumisest vastavalt kohtust saadetavale teatisele karistuse kandmise aja ja koha osas. Kohus ka siinkohal selgitab, et sundtoomise teostamise käigus kinnipidamise aega ei loeta ärakandmata karistusaja hulka, sest KrMS § 139 lg 5 annab menetlejale võimaluse pidada sundtoomisele allutatud isikut menetluslikult kinni kuni 48 tundi ja seda aega ei arvestata karistusaja sisse, tegemist ei ole ka eelvangistusajaga KarS § 68 lg 1 mõttes. Täitmiskohtunik Peet Teidearu (allkirjastatud digitaalselt) 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.