← Eesti

2-22-123695/8

Obsah (12)§ 637§ 187§ 405§ 444§ 231§ 230§ 238§ 162§ 174§ 147§ 4881§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Otsuse tegemise aeg ja koht 15. veebruar 2023.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-1

) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud

§ 637

lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

§ 187

lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse kirjeldava väljajätmine

§ 405

lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel: [---] 9) teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus menetleb hagi selle hinnast tulenevalt oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras ning jätab välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Kohtuotsuse põhjendav osa 1.

§ 444

lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus menetleb asja lihtmenetluses, mistõttu piirdub kohus otsuse põhjendavas osas alljärgnevalt õigusliku põhjenduse ja tõendite märkimisega, millele kohus rajas oma järeldused. 2. Hageja on põhjendanud hagiavaldust väitega, et kostja oli sõiduki registreerimismärgiga XXXXXX omanik või vastutav kasutaja 27.08.2019 seisuga. Kostja ei vaidle vastu hageja väitele selle kohta, et kostja on sõiduki registreerimisnumbriga XXXXXX omanik või vastutav kasutaja. Kohus leiab, et asjaolu ei vaja eraldi tõendamist, sest pooled selle üle ei vaidle (

§ 231lg 2 ja 238 lg 1 p 1).

  1. Hageja on põhjendanud hagiavaldust sõiduki registreerimismärgiga XXXXXX parkimisega 27.08.2019 Ülemiste City, Tallinn parkimisalal. Sõiduki parkimine 27.08.2019 Ülemiste City, Tallinn parkimisalal nähtub ka sõiduki parkimise kohta tehtud fotodelt, millelt on näha sõiduki registreerimisnumber (dtl-d 29-38). Sõiduki parkimise kohta tehtud fotode ja Ülemiste City, Tallinn parkimisala kohta tehtud fotode (dtl-d 41-44) võrdlusest nähtub, et sõiduk on pargitud Ülemiste City, Tallinn parkimisalale. Nii sõiduki parkimise kohta tehtud fotodelt kui ka parkimisalast tehtud fotodelt nähtub Konica Minolta tähistus maja peal, mille ees sõiduk parkis. Lisaks arvestab kohus, et kostja ei ole vastu vaielnud hageja väitele selle kohta, millal ja millises asukohas sõidukit registreerimismärgiga XXXXXX pargiti 27.08.
  2. Kohus leiab, et asjaolud ei vaja eraldi tõendamist, sest pooled nende üle ei vaidle (

§ 231lg 2 ja 238 lg 1 p 1).

4. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 37 lg 1 kohaselt on tüüptingimuste lepingu osaks muutumise eelduseks see, et teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Hagist nähtuvalt tugineb hageja sellele, et pooltevaheline leping on sõlmitud tüüptingimustel, kusjuures lepingu sõlmimine on toimunud tüüptingimustes sätestatud korras. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et hageja ja kostja sõlmisid sõiduki registreerimisnumbriga XXXXXX parkimiseks 27.08.2019 parkimislepingu, kui kostja sisenes hageja hallatavale Ülemiste City, Tallinn parkimisalale. Hageja nõuab kostjalt lepingu rikkumise eest leppetrahvi 30 eurot 2

(5)tasumist (dtl-d 22-23). Kostja vaidleb hagile vastu ning põhjendab vastuväiteid sellega, et Ülemiste City rajooni sissesõidul musta tausta ja valge kirjaga infotahvlil puudub parkimisala tsooniinfo (dtl 60). Kohus leiab, et kostja on esitanud vastuväite lepingu sõlmimisele tüüptingimustel, sest kostja hinnangul ei olnud tal võimalik teada saada nende sisust. Kohtu hinnangul nähtub hageja esitatud fotodest Ülemiste City, Tallinn territooriumi sissesõidul liiklusmärgi 578a olemasolu, mis tähistab tasulist parkimist (dtl-d 83-86, 88-92, 94-95). Hageja esitatud fotodest nähtub, et parkimisalale olid paigaldatud infotahvlid parkimistingimustega (dtl-d 84, 89-90, 101-102). Kohtu hinnangul nähtub fotodelt, et parkimisalale sisenejale pidi liiklusmärgi 578a parkimisalale paigaldamise järgi olema mõistetav, et tegemist on tasulise parkimise alaga. Hageja on tõendanud parkimisala tähistuse ajavahemikus 2019.a aprillist 2019.a detsembrini, mistõttu tuleb eeldada, et parkimisala oli tähistatud sama moodi ka 27.08.
  1. Kostja ei ole tõendanud tasulise parkimisala tähistuse puudumist. Isegi kui parkimisala tähistuseks olevatest liiklusmärkidest ei nähtu täpsemaid parkimistingimusi, oli parkimisalal asuva tähistuse järgi vähese vaevaga võimalik välja selgitada parkimistingimuste sisu. Parkimistsooni numbriline tähistus oli märgitud liiklusmärgil 578a. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et kostjal oli võimalik saada teada parkimistingimuste sisust. Ülemiste City, Tallinn territooriumi parkimistingimuste punkt 1 sisaldab järgmises sõnastuses tingimust: „
  2. OÜ EUROPARK ESTONIA (edaspidi „Parkimise korraldaja“) ning sõiduki kasutaja (edaspidi „Sõiduki kasutaja“) vahel sõlmitakse leping (edaspidi „Parkimisleping“) alljärgnevatel tingimustel (edaspidi Parkimislepingu tingimused). Parkimise korraldaja väljendab Parkimislepingu tingimuste esitamisega oma pakkumust Parkimislepingu sõlmimiseks. Sõiduki parkimisega loeb Parkimise korraldaja Sõiduki kasutaja nõustumuse Parkimislepingu sõlmimiseks Parkimislepingu tingimustel antuks“ (dtl 97). Kohus on seisukohal, et kostja poolt sõiduki parkimisega on hageja ja kostja sõlminud 27.08.2019 parkimislepingu infotahvlil märgitud parkimislepingu tingimustel. VÕS § 271 sätestab, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Kohus leiab, et parkimisleping vastab üürilepingu tunnustele VÕS § 271 mõttes. Parkimistingimuste punkt 4 sisaldab järgmise sisuga tingimust: „
  3. Sõiduki kasutaja on kohustatud Parkimise korraldajale parkimiskoha kasutamise eest maksma parkimistasu või omama antud parkimisalal parkimisõigust andvat parkimiskaarti või -luba olenemata nädalapäevast ja/või kellaajast. Parkimistasu suurus, maksmise tingimused ning parkimiskaardi kasutamise tingimused, viisid ja juhend on märgitud parkimisautomaadil või vastaval infotahvlil või parkimiskaardil. Sõiduki kasutaja kohustub pärast sõiduki parkimist parklasse asetama koheselt parkimise õigust tõendava dokumendi sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt sõidukit oleks võimalik tuvastada parkimise eest tasumine või parkimiskaardi või -loa kehtivus, v.a kui parkimise eest tasutakse mobiiltelefooniga või pargitakse elektroonilise parkimisloa alusel. Juhul, kui Parkimise korraldaja võimaldab infotahvlil märgitud aja ulatuses Parkimise korraldaja opereeritaval parkimisalal tasuta või ilma parkimisloata parkida, tuleb parkimise algus sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nähtavale kohale paigaldatud parkimiskellal fikseerida“ (dtl 97). Parkimistingimuste punkt 5 sisaldab järgmise sisuga tingimust: „
  4. Parkimislepingu rikkumise korral kohustub Sõiduki kasutaja tasuma Parkimise korraldajale leppetrahvi 35 eurot. Rikkumise jätkudes võib vähemalt 24 tunni möödudes eelmisest leppetrahvinõudest esitada uue leppetrahvinõude. Leppetrahvi tasumine ei asenda parkimistasu maksmist“ (dtl 97). Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et kostja ei olnud parkimistasu maksnud (dtl 27). Hageja esitatud fotodelt nähtuvalt ei olnud sõiduki registreerimisnumbriga XXXXXX esiklaasil või armatuurlaual parkimise õigust tõendavata dokumenti (dtl-d 29-38). Kostja ei ole tõendanud, et ta on parkimistasu maksnud. Eeltoodust tulenevalt on kostja rikkunud parkimistingimusi. Kostja ei ole kohtule avaldanud asjaolusid, mis annavad kostjale aluse keelduda leppetrahvi tasumisest või millest nähtub leppetrahvi tasumise nõudeõiguse minetamine hageja poolt. Samuti ei ole kostja taotlenud leppetrahvi vähendamist. Seetõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi 30 eurot tasumist.
  5. VÕS § 159 lg 2 sätestab, et kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi 3
(5)nõuab. Kostja on esitanud hagile vastuväite, mille kohaselt ei ole hageja kostjale teatanud mõistliku aja jooksul leppetrahvi nõudmisest. Hageja nõude eelduseks on leppetrahvi nõudmisest teatamine kostjale mõistliku aja jooksul. Mitteteatamine on negatiivne asjaolu, mistõttu on hagejal koormis tõendada leppetrahvi nõudmisest teatamine kostjale (sh teatamise viis, aeg ja teate kui tahteavalduse kättesaamine kostja poolt) (

§ 230lg 1).

Hageja põhjendab hagi sellega, et leppetrahvi teade pandi sõiduki tuuleklaasile kojameeste vahele. Kostja on leidnud, et hageja trahvib teda tagantjärele (dtl 61). Hageja on esitanud tõendina foto, millelt nähtub 27.08.2019 kell 12:16 kollane kviitung sõiduauto kojamehe vahel (dtl-d 29-30). Parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele saab pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 70 mõttes, kui ei esine erandlikke asjaolusid (nt orkaan, muu looduskatastroof vms) (vt ka RKTKo 2-17117146 p 12). Pooled ei ole tõendanud erandlikke asjaolusid (nt orkaan, muu looduskatastroof vms), mis oleks muutnud tahteavalduse edastamise viisi ebamõistlikuks. Eeltoodust tulenevalt tuleb 27.08.2019 leppetrahvinõue lugeda kostja poolt kättesaaduks. Kohus leiab, et hageja ei ole kaotanud õigust nõuda kostjalt leppetrahvi 27.08.2019 aset leidnud lepingurikkumise eest, sest hageja on kostjale leppetrahvinõudest mõistliku aja jooksul teatanud. Kohtu hinnangul ei ole hageja trahvinud kostjat tagantjärele. Kostja ei ole kohtule avaldanud asjaolusid, mis annavad kostjale aluse keelduda leppetrahvi tasumisest või millest nähtub leppetrahvi tasumise nõudeõiguse minetamine hageja poolt. Samuti ei ole kostja taotlenud leppetrahvi vähendamist. Seetõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi 30 eurot tasumist.

  1. VÕS § 128 lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 1132 lg 2 p 1 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hageja nõuab kostjalt sissenõudekulude 15 eurot tasumist. Hageja põhjendab nõuet Transpordiametile ja rahvastikuregistrile tehtud päringutega ning kostjale nõudekirja saatmisega (dtld 46-49). Hageja on teinud toiminguid võla sissenõudmiseks, mistõttu on tal õigus nõuda sissenõudekulude hüvitamist VÕS § 128 lg 3 ja 1132 lg 2 p 1 järgi. Hageja nõue jääb seaduses sätestatud piiridesse. Seetõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt 15 euro tasumist.
  2. Kohus tuvastas eelnevalt, et hagejal on õigus nõuda kostjalt 27.08.2019 parkimislepingu rikkumise eest leppetrahvi 30 eurot tasumist ning sissenõudekulude 15 eurot tasumist. Kohus rahuldab hagiavalduse ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 45 eurot.
  3. Tõendeid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jätab kohus juhindudes

§ 238

lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte tõendavad. 9.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldas hagiavalduse ja tegi sellega otsuse kostja kahjuks. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. 10.

§ 174

lg 1 ls 1 kohaselt peavad asjas kantud kohtukulud olema vajalikud ja põhjendatud.

§ 147

lg 1 sätestab, et avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte ega tehta muid lõivustatud toimingust tulenevaid menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg riigilõivu tasumiseks ja riigilõivu tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus menetlusse võtmata, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Hageja on taotlenud menetluskulude riigilõivu 100 eurot kindlaksmääramist. Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse lisa 1 järgi kuulus hagiavalduselt hinnaga kuni 350 eurot tasumisele riigilõiv 100 eurot. Seetõttu oli riigilõivu 100 eurot tasumine vältimatu kohtukulu, mille hageja pidi 4

(5)hagiavalduse esitamisel tegema. Kohus määrab kindlaks hageja kohtukulude (riigilõiv) suuruseks 100 eurot ja mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja. Hageja on taotlenud lepingulise esindaja kulu kindlaksmääramist. Menetluskulude nimekirja kohaselt on esindaja ajakulu olnud 2 tundi seonduvalt hagiavalduse koostamisega. Kohus on seisukohal, et lepingulise esindaja tehtud toimingud seonduvalt hagiavalduse koostamise ja kohtule esitamisega on olnud vajalikud. Kohus leiab, et toimingute tegemisele kulunud ajakulu ei ole vastavuses toimingute mahu, kohtuasja vähese mahu ning keerukusastmega. Kohtu hinnangul on hageja esitanud asjas tüüphagi, mille koostamise põhjendatud ajakulu on asja vähest õiguslikku keerukust ja mahtu arvestades maksimaalselt 1 tund ja 45 minutit. Menetluskulude nimekirja kohaselt on esindaja ajakulu olnud 40 minutit seonduvalt kostja seisukohaga tutvumise ja analüüsiga ning sellele vastuse koostamise ja kohtule esitamisega. Kohus on seisukohal, et lepingulise esindaja tehtud toimingud on olnud vajalikud. Kohus leiab, et toimingute tegemisele kulunud ajakulu on vastavuses toimingute mahu, kohtuasja vähese mahu ning keerukusastmega. Menetluskulude nimekirja kohaselt on esindaja ajakulu olnud 2 tundi seonduvalt kohtu 19.12.2022 kirjaga tutvumise, sellele vastuse koostamise, lisade komplekteerimise ja maakohtule esitamisega. Kohus on seisukohal, et lepingulise esindaja tehtud toimingud on olnud vajalikud. Kohus leiab, et toimingute tegemisele kulunud ajakulu ei ole vastavuses toimingute mahu, kohtuasja vähese mahu ning keerukusastmega. Kohtu hinnangul on hageja esitanud asjas menetlusdokumendi, mille koostamise põhjendatud ajakulu on asja vähest õiguslikku keerukust ja mahtu arvestades maksimaalselt 1 tund ja 35 minutit. Eeltoodut arvestades on hageja lepingulise esindaja ajakulu vajalik ja põhjendatud 4 tunni ulatuses. Kohus leiab, et õigusvaidluse vähest keerukusastet arvestades ületab hageja lepingulise esindaja tasumäär 96 eurot tunnis sarnase teenuse eest makstava tasu turuhinda. Kohtu hinnangul on sarnase õigusteenuse turuhinnaks 80 eurot. Kohus määrab eeltoodut arvestades hageja lepingulise esindaja kulu suuruseks 320 eurot (tunnitasu 80 eurot x ajakulu 4 tundi = 320 eurot) ning mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja. Hageja nõudis lepingulise esindaja tasu kindlaksmääramist õigusabi eest mahuga 4 tunni ja 40 minutit ja tunnitasu määraga 96 eurot. Seega nõudis hageja lepingulise esindaja kulu 449,28 eurot kindlaksmääramist (4 tundi 40 minutit x 96 eurot = 449,28 eurot). Kohus jätab lepingulise esindaja kulud 129,28 eurot kindlaks määramata ja kostjalt hageja kasuks välja mõistmata (449,28-320=129,28). Hageja on taotlenud maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot kindlaksmääramist ja väljamõistmist.

§-s 4842 nimetatud maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot mõistetakse avaldaja menetluskulude katteks välja siis, kui kohus teeb maksekäsu või lõpetab maksekäsu kiirmenetluse võla tasumise tõttu

§ 4881ettenähtud juhul.

Hageja esitatud maksekäsu kiirmenetluse avalduse alusel algatatud maksekäsu kiirmenetluses ei tehtud maksekäsku ega lõpetatud menetlust võla tasumise tõttu. Seetõttu ei ole hagejal õigus nõuda maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot hüvitamist. Kohus jätab rahuldamata hageja avalduse maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot kindlaksmääramiseks ja kostjalt väljamõistmiseks.

§ 177

lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja taotles hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

§ 177lg 4 alusel viivise väljamõistmist kostjalt.

Kohus rahuldab avalduse. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskulude 420 eurot tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.