Obsah (7)

§ 37§ 121§ 45§ 43§ 249§ 2§ 179

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-22-2376 Määruse kuupäev 16. november 2022 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi Mark Ševtšenko kaebus Tartu Vangla vastu seoses telefoni kasutam

) § 2 lg 4 kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kohtu hinnangul on kaebaja tahe suunatud sellele, et vangla võimaldaks tal kodukorras kehtestatud korras ja ajavahemikel (kellaaegadel) helistada ilma telefoni kasutamise kestust piiramata. Kaebaja viidatud käskkiri nr 1-1/119 on üks käskkirjadest, millega on muudetud Tartu Vangla direktori 11.02.2013.a käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud Tartu Vangla kodukorda. Helistamise korraldust reguleerivad kodukorra punktid 13.8-13.11, E-hoone 7. osakonna päevakava on toodud kodukorra lisas 1.9. Nendes sätetes ei sisaldu praegu reegleid selle kohta, kui kaua võib iga kinnipeetav telefoni kasutada. 4. Kohus tõlgendab kaebust nii, et kaebaja esitas: - tuvastamisnõude (

§ 37lg 2 p 6).

Kaebaja palub tuvastada vastustaja tegevuse õigusvastasus. Vaidlusalune tegevus seisneb selles, et vangla piirab kaebajale telefoni kasutamise kestust 60 minutiga päevas; - kohustamisnõude (

§ 37lg 2 p 2) toimingu tegemiseks.

Kaebaja taotleb, et vangla võimaldaks talle telefonikõnesid ilma nende kestust piiramata; - esialgse õiguskaitse taotluse, milles kaebaja taotleb helistamise piiramatut võimaldamist vaidluse ajal. 2 Kaebuse tagastamine 5. Kohus tagastab kaebuse kohustamisnõudes

§ 121

lg 1 p 4 alusel, kuna kaebaja ei ole kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ette nähtud kohustuslikust korrast (vangistusseaduse § 11 lg 5). Kaebaja ei ole esitanud vanglale vaiet. Vangla kinnitusel on kaebaja 27.10.2022.a avaldus ainus, mille kaebaja on esitanud seoses helistamise korraldusega. See avaldus on selgitustaotlus ning selle esitamine ei anna kohtusse pöördumise õigust (kohus märgib teadmiseks kaebajale, et selgitustaotlusele vastamise tähtaeg on 30 päeva).

1. Kui kaebaja soovib vaidlustada helistamise üldist korraldust, siis tuleb kaebajal esitada vanglale vaie ning nõuda selles helistamise võimaldamist vastavalt kodukorrale (ilma telefoni kasutamise kestust piiramata). Kui vangla kehtestab helistamise kestuse piirangu kodukorras, siis tuleb vaides nõuda vastava kodukorra sätte kehtetuks tunnistamist. Kui vangla piirab kaebaja õigust suhelda telefoni teel advokaadiga, siis tuleb kaebajal esitada vaie ning nõuda selles advokaadiga piiramatu suhtlemise võimaldamist. Kaebaja saab esitada kohtule kaebuse pärast seda, kui vangla on vastava vaide õigusvastaselt tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.
2. Kohus tagastab kaebuse tuvastamisnõudes

§ 121lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus.

Tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid ning hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks (

§ 45lg 2).

Kaebajal on võimalik esitada tõhusam nõue ehk kohustamisnõue (vt määruse punkti 6). Tõhusama nõude esitamise võimalus välistab tuvastamiskaebuse esitamise ka siis, kui kaebajal tuleb tõhusama nõude esitamiseks kõigepealt läbida kohtueelne menetlus. Kui kaebaja esitab pärast kohtueelse menetluse läbimist tühistamis- või kohustamiskaebuse, siis hindab kohus ka vangla tegevuse õiguspärasust. Tuvastamisnõude esitamiseks eraldi nõudena ei ole kaebajal õigust ega vajadust. 8. Kokkuvõttes tagastab kohus kaebuse tervikuna.

§ 43

lg 2 alusel ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse (eeldusel, et seda lubab kaebetähtaeg). Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Esialgse õiguskaitse ja menetlusabi taotlused 9.

§ 249

lg 5 alusel võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. See tähendab, et esialgse õiguskaitse kohaldamine on võimalik, kui samas nõudes toimub vaide- või kohtumenetlus. Kaebaja esitas esialgse õiguskaitse taotluse eesmärgil saavutada seda, et vangla võimaldaks tal kodukorras määratud kellaaegadel piiramatult helistada. Vaide- ega kohtumenetlust sama sisuga nõudes ei toimu. Vaiet ei ole kaebaja esitanud ja kaebuse esitamise õigust kaebajal enne kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist ei ole. Esialgse õiguskaitse taotlus ei ole lubatav ning kohus jätab selle läbi vaatamata. Kui kaebaja esitab vaide (vt määruse punkti 6), siis tekib kaebajal uus võimalus esialgse õiguskaitse taotluse esitamiseks.

1. Kui kaebus tagastatakse ja esialgse õiguskaitse taotlus jääb läbi vaatamata, siis puudub 3 vajadus lahendada riigilõivust vabastamise taotlust. Kohus juhib siiski kaebaja tähelepanu sellele, et tema vanglasisese isikukonto andmete põhjal (sissetulekud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu jooksul kokku 11 580 eurot) ei oleks tema taotlusel eduväljavaateid.
2. Kaebaja esitas menetlusabi taotluse kaebuse tõlkimiseks eesti keelde. Kohus selgitab, et kaebuse tõlkis eesti keelde kohtu tõlk. Õigusaktidega ei ole kehtestatud tasu, mida menetlusosaline peaks maksma kohtu tõlgi töö eest. Seega tõlkimise kulusid ei ole ja puudub vajadus kaebajale menetlusabi andmiseks. Riigi õigusabi taotlus
3. Kohus jätab kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 alusel, kuna kaebaja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kaebaja koostas ja esitas kohtule kaebuse, milles vaidluse asjaolud ja kaebaja nõuded olid kohtule arusaadavalt esitatud. Halduskohtumenetluses kehtib uurimispõhimõte (

§ 2lg 4 ja 5).

Seetõttu ei ole esmatähtis, et kaebajal oleksid juriidilised teadmised. Halduskohtule esitatavas kaebuses piisab nõude esitamisest ning asjaolude ja kaebaja seisukohtade arusaadavast kirjeldamisest. Halduskohus selgitab vajadusel ka omal initsiatiivil välja asjaolusid ja kogub tõendeid. Vajadusel kohus suunab ja abistab kaebajat. Ka praeguses määruses andis kohus kaebajale juhised, kuidas edasi tegutseda. Õigust kohaldab alati kohus, sh selgitab kohus välja kohaldamisele kuuluvad seadusesätted ja võimaliku kohtupraktika.

1. RÕS § 7 toodud aluse esinemine välistab riigi õigusabi andmise olenemata isiku varalisest olukorrast. Seetõttu kohus ei hinda, kas kaebaja majanduslik seisund oleks tal võimaldanud esindajale tasuda.
2. Käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (

§ 179lg 4, § 175 lg 3-5).

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks kohtunik 4