← Eesti

2-21-141261/32

Obsah (7)§ 101§ 108§ 96§ 97§ 100§ 99§ 102

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus xxxxx Maakohus Kohtunik Külli Puusep Otsuse tegemise aeg ja koht 17. veebruar 2023, xxxxx kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-141261 Tsiviilasi U. S. ja E. L. S. v

§ 101alusel arvutatud elatisele tuleb M.

S. alates

  1. jaanuarist 2022 tasuda pool lasteaia ning koolitasust, mille M. S. peab tasuma tagasiulatuvalt eelmise kuu eest vastavalt lasteaia- ning koolitasu arvetele iga järgneva kuu 10-ks kuupäevaks.
  2. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada kohtumenetluse kestel tasutud makseid.
  3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
  4. Toimetada kohtuotsus menetluse pooltele kätte. 2

(20)2-21-141261 Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse xxxxx Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue
  1. U. S. ja E. L. S. esitasid
  2. jaanuaril 2022 hagi M. S. vastu elatise saamiseks. Laste püsiv elukoht on ema juures, isa juures viibivad nad üldjuhul igal teisel nädalavahetusel neljapäeva õhtust kuni esmaspäeva hommikuni, kuid vastavalt igakordsetele kokkulepetele no see varieerunud. Kuivõrd isa juures viibitud päevade arv jääb alla 40% päevade kuisest koguarvust, ei ole tegemist laste vahelduva elukohaga, st laste elukorralduse raskuskese on peamiselt seotud laste ema elukohaga, kes korraldab suurel määral lapse igapäevaelu praktilisi küsimusi ja annab ühtlasi põhilise panuse lapse eest hoolitsemisse ning tema vajaduste vahetusse katmisesse. 1.
  3. Kostja on
  4. aasta septembrist kuni detsembrini tasunud lastega seonduvalt kokku 615 eurot 29 senti, millest 483 eurot 29 senti on määratud hagejaga I seotud kulude katteks ja 132 eurot hagejaga II seotud kulude katteks. Hagejate tegelikud kulud aga olid sel perioodil tunduvalt suuremad. 1.
  5. Kokku septembrist kuni detsembrini 2021 on hagejaga I seonduv kulu 2357 eurot 6 senti, millest kummagi vanema osa on 1178 eurot 53 senti ning hagejaga II seonduv kulu 3281 eurot 21 senti, millest kummagi vanema osa on 1641 eurot 10 senti. Kostja on hageja I eest tasunud sellel perioodil 483 eurot 29 senti, mis teeb hageja I elatise jäägiks 695 eurot 24 senti. Hagejaga II seotud kuludest on kostja tasunud 132 eurot, mis teeb hageja II elatise jäägiks 1509 eurot 10 senti. Lastetoetuse maha arvamisel jääb hageja I tagasiulatuva elatise nõudeks 575 eurot 24 senti ning hageja II tagasiulatuva elatise nõudeks 1389 eurot 10 senti. 1.
  6. Edasiulatuvalt soovivad hagejad, et kohus mõistaks kostjalt elatise välja

§ 101lg 2 alusel kindla summana.

Hagejate seaduslik esindaja arvutas

§ 101

lõikest 1 tulenevalt välja elatise minimaalse summa, milleks hageja I puhul oli 72 eurot 57 senti ning hageja II puhul 85 eurot 38 senti. Hagejad on seisukohal, et nende tegelikud kulud on suuremad kui eeltoodud minimaalne elatis. 1.4. Kulud on hagejate lõikes kokku järgmised: eluase muu kulu trenn ravi(m) hageja I 178,8 208,03 40 12,5 /2 89,4 104,02 20 6,25 hageja II 215,11 227,74 74 12,5 tel/tv 6,75 3,38 12,75 sünnip 16,67 8,34 16,67 KOKKU 462,75 231,38 558,77 3

(20)2-21-141261 /2 107,55 113,87 37 6,25 6,38 8,34 279,39 1.
  1. Nagu tagasiulatuva elatise nõude puhul, arvestavad hagejad ka jooksva elatise nõuetest maha T. S. lapseteotusest 60 eurot pool, so 30 eurot, misjärel jääb hageja I elatise nõudeks 201 eurot 38 senti ning hageja II elatise nõudeks 249 eurot 39 senti. 1.
  2. T. S. avaldab, et tema kuine töötasu on 650 eurot (neto), lisaks saab ta hetkel töövõimetoetust 264 eurot kalendrikuus. Kaasomandis M. S. on hoonestatud kinnisasi, mis on M. S. ainuvalduses. Omandis on ka sõiduk xxxxxxxxxxx, väärtus ca 4000 eurot. Ühine kohustus M. S. on eluasemelaen (laenujääk 102 000 eurot), mille kuine tagasimakse on 450 eurot kalendrikuus, mida maksab M. S. , kuna muul moel ta T. S. maja ainukasutust ei hüvita. Lisaks on tuleb T. S. tagasi maksta õppelaen (jääk 8090 eurot), mille kuine tagasimakse on 92 eurot 84 senti. 1.
  3. Hagejad paluvad mõista kostjalt välja:

§ 108alusel tagasiulatuv elatis hageja I kasuks summas 575 eurot 24 senti ning hageja II kasuks 1 389 eurot 10 senti; Ts

MS § 367 alusel viivis väljamõistetud tagasiulatuvalt elatiselt seadusjärgse määraga alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ning alates kohtuotsuse tegemisest kuni tagasiulatuva elatise nõude täitmiseni seadusjärgse määraga, kuid mitte enam, kui on väljamõistetud tagasiulatuva elatise summa;

§ 101

lõike 2 alusel alates veebraurist 2022 elatise kindla summana hageja I kasuks summas 201 eurot 38 senti kalendrikuus ning hageja II kasuks 249 eurot 39 senti kalendrikuus. Kostja vastus hagiavaldusele

  1. Kostja esitas
  2. veebruaril 2022 hagiavaldusele vastuse. Kostja leidis, et tagasiulatuva elatise väljamõistmine ei ole põhjendatud, sest isa on oma kohustused laste ees vabatahtlikult täitnud. Laste isa ei nõustu ema poolt väljatoodud arvestustega, kuna see ei kajasta kõike asjas tähtsust omavaid asjaolusid ja sellest johtuvalt esitab selles osas oma arvestuse. 2.
  3. Laste isa arvates on tegemist olukorraga, kus lapsed on vaadeldaval ajaperioodil viibinud ligilähedaselt sisuliselt pool kuud isaga ja pool kuud emaga, kuigi ema on väitnud, et lastel puudub vahelduv elukoht. 2.
  4. Tulenevalt sellest ongi laste isa panustanud vaadeldaval perioodil laste ülalpidamisse nii rahaliselt kui muul moel panustades. Poolte panuseid arvestades on laste isa rahaline panus olnud 800 eurot suurem kui ema arvestuslik nõuete summa kujunemine. Sellest johtuvalt, ja asjaolust, et laste isa on täitnud oma ülalpidamise vabal tahtel, puudub alus isalt tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks ja laste isa palub selles osas jätta kohtul hagi rahuldamata, kuna konkreetsed rahalised nõuded on täidetud. 2.
  5. Laste ema soovib, et kohus mõistaks edasiulatuva elatise välja kindla summana. Kostja hinnangul ei pruugi see olla mõistlik ning ei ole piisavalt paindlik ja ei pruugi arvestada laste tegelike vajaduste rahuldamisega konkreetse kuu lõikes. Laste isa ei keeldu ka edasiulatuvalt vabatahtlikult oma lastele ülalpidamist andma nii rahalise kui mitterahalise panuse näol. Laste isa on jaan-veebr 2022 soetanud ka juba lastele riideid. Nii ei ole mõistlik lähtuda igakuisest fikseeritud elatissummast, osas, mis puudutab näiteks laste treeninguid. Mitte, et isa oleks laste treeningute vastu, pigem vastupidi, kuid treeninguhuvid võivad muutuda, pakkujate hinnad muutuda, laste soovid muutuda, mistõttu selline fikseeritud lähenemine asjale ei ole mõistlik. Ei ole välistatud, et isa soovib poja panna tema soovil näiteks karditrenni, mille kuu tasu on ca 600 eurot. Kuidas võtab sel juhul väljamõistetud elatis seda arvesse. Seega oleks mõistlik treeningute osa võtta üldisest elatise summa kohustusest välja ja jätta lastevanematele selles 4

(20)2-21-141261 osas eraldi kokkulepete sõlmimise võimalus. Seda enam, et emal ei ole laste hariduse sh trenni määramise osas ainuhooldusõigust. Asja materjalidest nähtub, et lapse ema on eri meelt isaga selles osas, mitu kalendripäeva kuus lapsed isa juures elavad. Laste ema hinnangul on see 9 kalendripäeva, laste isa arvestusel 11,6 ehk sisuliselt 12 kalendripäeva. Võttes arvesse seadusemuudatust ja lähtudes justiitsministeeriumi elatise kalkulaatorist (vt all), sai laste isa arvestusena elatise kokku kahele lapsele 78 eurot 98 senti Sellest nähtub, et lapsed elavad isa juures peaaegu pool ajast ca 80%. Isa soov on aga, et lapsed viibiksid isa juures veelgi enam, vähemalt pool ajast ehk 15 kalendripäeva ja võimalusel veelgi enam, sest isa soovib olla koos oma lastega ja armastab ning hoolib neist. 2.
  1. Laste isa teenib miinimumpalga lähedast töötasu, mis oli eelmisel 2021 aastal brutotasuna vahemikus 600 kuni 800 eurot, kuid elatiskalkulaator lähtub algandmeid aluseks võttes eelmise aasta eesti keskmisest brutokuutasust. Laste isa on nõus ka vabal tahtel tasuma laste jaoks viidatud summa ja vajadusel enamgi veel, et kaetud oleks laste vajadused ja nende huvid tagatud. Laste ema on õigesti märkinud, et neil on ühine laenukohustus ca 100 000 eurot eluasemelaenu panga ees, mille igakuist kohustust summas ca 450 eurot täidab üksinda laste isa, tehes seda ka laste ema eest, kes on samuti kinnistu omanik. Tegemist on koduga, kus saavad lapsed koos isaga aega veeta ja koos elada. Arvestades, et ema ei tasu pangakohustust, kuigi on vara omanik ja peaks seda tegema, kuid vanemate kokkuleppel, laste huve silmas pidades on mõistlik, et selle arvel jääb emale rohkem rahalisi võimalusi ja vahendeid, mille arvelt lastele panustada. Seega kaudselt on see kokkulepe ka laste huvides, et laste isa maksab laste ema eest laenukohustust ja raha ei peaks edasi tagasi käestkätte liigutama. Laste isa taotleb, et treeningu kulutused oleksid elatise nõudest väljas ja arvestusega, et ema tasub pool ja isa tasub pool. 2.
  2. Kostja palub kohtul jätta hagejate tagasiulatuva elatise nõuded täies ulatuses rahuldamata, kuna need on vabatahtlikult täidetud. Kostja palub mõista (arvestusega, et lapsed viibivad igakuiselt isaga 12 päeva ehk ca 80 % ajast) E. L. S. kasuks välja igakuine elatisraha summas 45 eurot, kuni lapse täisealiseks saamiseni ja U. S. kasuks igakuine elatisraha summas 40 eurot kuni lapse täisealiseks saamiseni. Hagejate seisukoht kostja vastusele
  3. Hagejad kostjaga ei nõustu ning jäävad hagiavalduses toodud argumentide ja nõuete juurde. 3.
  4. Kostja väidab, et ta on oma ülalpidamiskohustuse vabatahtlikult täitnud. Kostja ei vaidle vastu hagejate esitatud kuluarvestusele, kuid on seisukohal, et selles ei ole arvestatud aega, mil lapsed viibisid/elasid kostja juures. Hagejate hinnangul ei pea isaga veedetud aega tagasiulatuva elatise nõude puhul arvestama, kuna see jääb alla 40 % päevade kuisest koguarvust, mistõttu ei ole tegemist laste vahelduva elukohaga. See tähendab, et hagejate elukorralduse raskuskese on peamiselt seotud T. S. elukohaga, kes korraldab suurel määral lapse igapäevaelu praktilisi küsimusi ja annab ühtlasi põhilise panuse lapse eest hoolitsemisse ning tema vajaduste vahetusse katmisesse. Sellisel juhul on ootuspärane, et lapsest lahus elav ja lapse vajaduste katmisel väiksemal määral osalev vanem panustab lapse ülalpidamisse ja täidab ülalpidamiskohustust lapsele elatise maksmisega. 3.
  5. Kostja esitatud päevade arv, mil lapsed tema juures viibisid, ei ole õige. Tegelikult olid lapsed isa juures 4,8 päeva vähem kui isa esitatud päevade arv. 3.
  6. Erinevus on tingitud asjaolust, et kostja loeb ajavahemiku neljapäeva õhtu kuni esmaspäeva hommik 4 päevaks, T. S. aga arvestab sama ajavahemiku tegelike tundide järgi, saades tulemuseks 3,6 päeva. Samuti loeb kostja nt ühe lapsega arsti vastuvõtul käimise ja pärast seda lapse toimetamise vanaisa juurde pooleks päevaks, ehkki tunde tuleb kokku vaid
  7. Olenemata sellest, kas keskmine isaga juures viibitud päevade arv oli keskmiselt 11,6 (isa 5
(20)2-21-141261 arvestus) või 10,4 (ema arvestus), ei moodustanud see ligilähedaselt poolt (1/2) kalendrikuu päevade arvust, nagu isa väidab, vaid ligilähedaselt 1/
  1. 3.
  2. Kostja on esitanud maksedokumendid lastele ostetud esemetega seotud kulude kohta perioodil september – detsember 2021, milliseid väidab ta kokku olevat summas 1207 eurot 9 senti. Hagejad esitasid kostja kuludele vastuväited, kuid tunnistasid, et kostja on U. S. seotud kuludest kokku summas 1 178 eurot 53 senti tasunud 563 eurot 76 senti, mis teeb hageja I elatise jäägiks 614 eurot 77 senti, ning E. L. S. seotud kuludest kokku summas 1 641 eurot 10 senti on kostja tasunud 219 eurot 12 senti, mis teeb hageja II elatise jäägiks 1 421 eurot 98 senti. Kummagi lapse tagasiulatuva elatise nõude jäägist võib maha arvata pool lapsetoetusest: 4 * 60 / 2 = 120 eurot, misjärel jääb hageja I lõplikuks tagasiulatuva elatise nõudeks 494 eurot 77 senti ning hageja II tagasiulatuva elatise nõudeks 1 301 eurot 98 senti. 3.
  3. Kokkuvõttes nõustuvad hagejad kostjaga selles, et vanemate kokkuleppel võib ülalpidamise kohustust täpsustada ja määrata kindlaks missugusel viisil seda antakse, samuti ei ole vaidlust selles, et oluline on eelkõige see, et laste vajadused oleks kaetud. Ka lastega seotud kulusid on isa kandnud, need summad sai ülalpool läbi vaadatud, kuid neist ei piisanud laste vajaduste katmiseks. 3.
  4. Hagejad ei loobu ei hagis esitatud edasiulatuva elatise nõude põhjendustest ega muuda selle suurust. Kostja on kasutanud kalkulaatorit, ent hagejad ei pea selle abil saadud elatise suurust oma eluliste vajaduste rahuldamisel piisavaks. Kostja on justkui õigustava asjaoluna toonud esile, et ta teenib miinimumpalga lähedast töötasu, mis oli 2021 aastal brutotasuna vahemikus 600 kuni 800 eurot. Siinjuures nimetab T. S. , et vaatamata oma elukestvale tervisehädale ja sellest tingitud osalisele töövõimele, st töövõime osalisele kaotusele on tema töötasu ligikaudu samas suurusjärgus kostja omaga. 3.
  5. Hagivastuses osutab kostja, et T. S. ei tasu pangakohustust, kuigi on vara omanik ja peaks seda tegema, mistõttu jääb talle selle arvel rohkem rahalisi võimalusi ja vahendeid. Hagejad on seisukohal, et see väide on pahatahtlik, kuna kostja on keelanud T. S. ligipääsu temale kuuluvale omandile, kasutades ka T. S. kuuluvat kaasomandi osa, ilma selle eest tasu maksmata või kasutuseelist hüvitamata. Kuna kogu 50/50 kaasomand on kostja ainuvalduses, siis tasubki kostja ka kogu selle ainuvalduse esemeks oleva kinnisasja soetamiseks võetud laenukohustust ainuisikuliselt. 3.
  6. Hagejad muutsid oma tagasiulatuva elatise nõude suurust ning esitasid segaduse vältimiseks kogu haginõude alljärgnevalt uuesti, paludes kohtul mõista kostjalt hagejate kasuks välja:

§ 108alusel tagasiulatuv elatis hageja I kasuks summas 494 eurot 77 senti ning hageja II kasuks 1 301 eurot 98 senti; Ts

MS § 367 alusel viivis väljamõistetud tagasiulatuvalt elatiselt seadusjärgse määraga alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ning alates kohtuotsuse tegemisest kuni tagasiulatuva elatise nõude täitmiseni seadusjärgse määraga, kuid mitte enam, kui on väljamõistetud tagasiulatuva elatise summa;

§ 101

lõike 2 alusel alates veebruarist 2022 elatis kindla summana hageja I kasuks summas 201 eurot 38 senti kalendrikuus ning hageja II kasuks 249 eurot 39 senti kalendrikuus. Kohtu eelistung

  2. veebruaril 2022 toimus asjas eelistung. Kohus andis pooltele tähtaja mõlema vanema kõikide pangakontode sorteerimata väljavõtete alates
  3. märtsist 2021 kuni käesoleva ajani esitamiseks. Kostjal tuli esitada uue lapse sündimise kohta tõend. Hagejate
  4. märtsi 2022 seisukoht 6

(20)2-21-141261
  1. Hagejad esitasid vastuväited kostja tulude suurusele. 5.
  2. Kostja esitas enda ja xxxxxxxx pangakontode väljavõtted perioodi
  3. märts 2021 -
  4. märts 2022 kohta. Vaidlust ei ole selles, et kostja maksab xxxxxxxx-st endale töötasu 716 eurot 96 senti, kuid samal ajal on ta osaühingu kontolt võtnud välja sularaha kokku summas 7950 eurot, millest ei ole teada, kas see summa on kogu ulatuses kaetud kuludokumentidega või on see jäetud fiktiivselt kassasse, st tegelikult isiklikku käibesse võetud. xxxxxxxx on kostjale tasunud ka kokku 2500 eurot majanduskulude katteks, mis tähendab, et xxxxxxxx sularahakäive pidanuks olema kokku 10 450 eurot, mis sularaha osakaalu üldist marginaaliseerumist tehingutes tundub põhjendatult ebausutav. Hageja on seisukohal, et kostja peaks esitama xxxxxxxx bilansi nt
  5. detsembri 2021 seisuga, kus on lahti kirjutatud ka kassa seis. 5.
  6. Hagejad juhivad kohtu tähelepanu asjaolule, et ekskavaatorijuhi keskmine töötasu Statistikaameti andmetel (https://palgad.stat.ee/) on xxxxx 1590 eurot, mis arvestab ka töö iseloomust tulenevat sesoonsust. Kostja töötasu 716 eurot 96 senti moodustab sellest 45 %, mis tekitab kahtluse ka selles, et kas kostja on kõik tulud aruandluses kajastanud. Kuna füüsilisest isikust tellijad tasuvad üldjuhul sularahas, siis see käive ei ole ka dokumenteeritud ning seetõttu ka tõendamata. Hagejate seaduslik esindaja kinnitab isiklikust kogemustest, et nn musta raha käive reaalselt eksisteeris, sh kaeti kassasse võetud sularaha sõprade antud kütuseostu tšekkidega. 5.
  7. Samuti juhivad hagejad kohtu tähelepanu asjaolule, et kostja sõnul ei tööta ta väljaspool kopatööde hooaega üldse, mis on arusaamatu ja laste kulude katteks tulude teenimise aspektist põhjendamatu, kuna kostja omab koka kvalifikatsiooni ning leiaks hõlpsasti erialast tööd, seejuures on Statistikaameti andmetel (https://palgad.stat.ee/) koka keskmine töötasu xxxxx 1007 eurot. Ka on kostjal ehitusalased oskused, mida hooajaväliselt saaks ehitusettevõtjate heaks töötades tulu teenimiseks ära kasutada. 5.
  8. Kostja on isikliku konto põhjal teeninud täiendavat tulu kokku 1648 eurot.
  9. mail 2021 maksis kostja oma kontole sularahas sisse 500 eurot ja
  10. veebruaril 2022 1900 eurot. Kostja on pidevalt soovinud tasuda lastele ostetud asjade eest sularahas ning tema poolt kohtule esitatud kulud lastele olid: tasutud sularahas 577 eurot 75 senti, tasutud pangakaardiga 978 eurot 64 senti. Millistest allikatest see sularaha pärineb, võib vaid aimata. 5.
  11. Kostja varjatud tuludena saab käsitada ka isiklikuuks otstarbeks tehtud sõitude kütusekulu kandmist xxxxxxxx arvelt (kostja sõidab maasturiga, isiklikult kontol kütuseoste ei leidu), samuti on varjatud tuludeks ettevõtlusega ilmselgelt mitteseotud kulud kokku summas 2099 eurot. Hagejate
  12. detsembri selgitused
  13. Kohus andis
  14. detsembril 2022 hagejatele tähtaja esitama selgitused oma töötasu suuruse kohta; selgitused ja tõendid selle kohta, et nende vajadused on suuremad kui seaduse muudatuse aluseks olevas uuringus; selgitused selle kohta, mille arvelt panustab tema laste ülalpidamisse 450 euro eest kuus (201+249 eurot) ja mille arvelt ta kannab hagiavalduses märgitud kulud enda ülalpidamiseks. 6.
  15. Hagejad esitasid selgitused
  16. detsembril
  17. Selgituste kohaselt on T. S. töövõime seoses taastumatu terviserikkega vähenenud, st see on osaliselt takistatud. T. S. ei ole tervisest tulenevalt võimeline paljudel töökohtadel töötama ning täistööajaga töö on üldjuhul välistatud. Tööandja maksabki töötasu kehtiva töötasu alammäära järgi – on ju sellest väiksem tasu 7
(20)2-21-141261 ebaseaduslik –, kuid kuna tegemist on osalise töökoormusega, siis proportsionaalselt on kättesaadav summa väiksem. Lisaks T. S. tervisele on osalise töökoormuse põhjuseks ka asjaolu, et laste kooli, lasteaeda, koju, trenni, arsti juurde jne viimise ja toomise koormus on igapäevaselt väga ajamahukas (kolmapäeviti, mil lapsed on kostjaga, korraldab T. S. laste vedu ka kostja eest, kuna kostja seda ise ei tee). Kuivõrd aastast 2023 tõuseb töötasu alammäär, tõuseb ka T. S. töötasu määr, kuid arvestades viimase aasta meeletut inflatsiooni, ei kata see palgatõus tegelikult raha ostujõu vähenemist, mis tähendab, et T. S. majanduslik toimetulek on aastataguse ajaga võrreldes suhteliselt pigem halvem kui parem. 6.
  1. Kohus kohustab hagejaid selgitama ja esitama tõendid selle kohta, et nende vajadused on suuremad kui seaduse muudatuse aluseks olevas uuringus. Hagejate seaduslik esindaja selgitas kohtuistungil, et hagiavalduses on välja toodud väga minimaalsed, ent samas väga vajalikud kulud, seejuures on hageja seaduslik esindaja proovinud ise rohkem kulusid kanda, et mitte kohtusse jõuda ja mitte tülli minna. Hagejad on seisukohal, et kohtu nimetatud uuringus toodud väärtused on eelpool juba nimetatud drastilist inflatsiooni arvestades käesolevaks hetkeks muutunud statistiliseks minevikuks, mis reaalsust enam adekvaatselt ei kajasta. Uuring avaldati veebruaris 2020, mida arvestades on tarbijahinna indeksi (THI) kasv olnud 29,7 %. Võrreldes hagiavalduse esitamise ajaga on raha ostujõud kahanenud veerandi võrra ning võrreldes uuringu ajaga kolmandiku võrra. Hagejad on seisukohal, et hagiavalduses on nad oma kulud detailselt välja toonud ning neid põhjendanud, samuti on nad hagiavaldusele lisanud tõendid. Tõendamata kulude osas ongi hagejad võtnud aluseks nimetatud uuringu. Seetõttu on hagejad seisukohal, et nad on oma vajaduste põhised kulud kohtule juba esitanud. 6.
  2. T. S. selgitas, et on teadlik oma kohustusest lapsi kostjaga samaväärses ulatuses ülal pidada. Lapsed elavad põhilise osa ajast T. S. juures ning T. S. on tasunud kõik lastega seonduvad tasud, sh taganud neile mõistliku eluaseme, katnud tervisliku toidulaua ning hoolitsenud nende vaba aja veetmise eest. Laste kulud katab T. S. oma sissetuleku arvelt, seni ei ole pidanud laenu võtma. Kohtuistungil T. S. selgitas, et lisaks töötasule on ta pidanud igapäevaste kulude katmiseks kasutama ka oma sääste (sh kinnisvara müügist saadud raha) ning mitte ükski laste vajadus ei ole jäänud rahuldamata. T. S. enda toimetulemist on igakuiselt toetanud tema elukaaslane. T. S. toob välja, et perioodil jaanuar 2022 kuni detsember 2022 on kostja tasunud hagejatele elatist keskmiselt 153 eurot 21 senti kuus (menetlusdokumendi lisa 5: M. S. laekumiste väljavõte), mis ühe lapse kohta teeb 76 eurot 60 senti, mis ei kata ära isegi eluasemekulusid. Hagejate taotlus elatise nõude suurendamiseks
  3. Hagejad esitasid
  4. detsembril 2022 kohtule taotluse esialgse elatisenõude suurendamiseks. 7.
  5. Hagejad selgitasid, et elatise nõue on kohtu menetluses alates
  6. jaanuarist
  7. Ehkki enamik elatise nõude alusena arvestatud kulusid on hagiavalduse esitamisest möödunud aasta kestel seoses elukalliduse üldise tõusuga ning hageja II kooliminekuga seonduvalt suurenenud, esitavad hagejad käesolevaga jooksva elatise nõude suurendamise taotluse vaid tõenditega kaetud kulule lõikes: eluaseme-, treeningu- ning koolikulud. 7.
  8. Kuna muude kulude suurendamist ei suuda hagejad tõendada, jäävad need selliseks nagu need olid toodud hagiavalduses. Uuendatud andmetega hagejate kulusid kokkuvõttev tabel on järgmine: eluase muu kulu trenn ravi(m) tel/tv sünnip kulu kokku hageja I 191,2 208,03 50 12,5 6,75 16,67 /2 95,6 104,015 25 6,25 3,375 8,335 242,57 € 8
(20)2-21-141261 hageja II /2 230,4 115,2 258,33 129,165 80 40 12,5 6,25 12,75 6,375 16,67 8,335 305,32 € 7.
  1. Hagejad arvestavad kogukuludest maha T. S. lapsetoetuse summast 60 eurot pool, so 30 eurot, misjärel jääb hageja I elatise nõudeks 212,57 eurot (hagiavalduses 201,38 eurot, st kasv 6 %) ning hageja II elatise nõudeks 275,32 eurot (hagiavalduses 249,39 eurot, st kasv 10,4 %). 7.
  2. Arvestades ülaltoodut, paluvad hagejad alates detsembrist 2022 suurendada hagiavalduse alusel väljamõistetavat elatist hageja I kasuks summani 212 eurot 57 senti kalendrikuus ning hageja II kasuks summani 275 eurot 32 senti kalendrikuus. Kostja
  3. jaanuari 2023 seisukoht
  4. Kostja esitas oma viimase seisukoha
  5. jaanuaril
  6. a. Kostja esitas vastulause elatise nõude suurendamise kohta. 8.
  7. Kostjale teadaolevatel andmetel elab xxxxxxxxxx-x aadressil 2 täiskasvanut ja 2 last. Lisaks on registreeritud samale aadressile ettevõte xxxxxxxxx, kes justkui kasutab äripinnana 50% ulatuses korterit. Panga väljavõttes on näha, et xxxxxxxxx maksab pool korteri üüriraha T. S. SEB kontole (kohtule varem esitatud T. S. SEB pangaväljavõtte kuupäev
  8. detsember 2021), sellega seonduvalt on kohtule esitatud kulud suuremad kui laste ema näidatud kulud tegelikkuses on. Välja toodud eluasemekulud on ka aasta lõikes kalleimad kuud, mis ei peegelda tervet aastat. Kuna kostjal on samamoodi lastele eraldi toad, kõrged energiakulud, eluasemelaenu kulud, eluasemelaenu intressi kulud, kõrged transpordikulud. Kuna kostja elab xxxxx külje all, ja lapsed on koolis, lasteaias, trennis xxxxx, on laste transpordi kulud märkimisväärsed. Laste ema näitab kõrgeid kulutusi laste trennidele, samas kas esimese klassi last on mõistlik üle koormata. Trennide arvukust ei toetanud lapse isa, Haridus- ja tugiteenuste keskuse nõustaja R. P. , ega ka hageja II klassijuhataja. Suurendatud elatis koormab ainult kostjat ja ei jõua lasteni. 8.
  9. Kostja esitas samal päeval ka väljavõtted
  10. a tehtud elatisemaksetest, kulude tšekid ja kalendrikuude väljavõtted lastega veedetud ajast. Hagejate arvamus kostja
  11. jaanuari 2023 seisukohale
  12. Hagejad esitasid kostja seisukohale
  13. jaanuaril 2023 vastuse. 9.
  14. Kostja osutus selle kohta, et aadressil xxxxxxxxxx-x elab 2 täiskasvanut ja 2 last on õige ning hagejad on elamispinna ja kommunaalkulude jaotuses sellest ka lähtunud. Arusaamatuks jääb, miks kostja seda üle kordab. 9.
  15. Kostja toob välja, et xxxxxxxxx maksab pool korteri üüriraha T. S. SEB kontole. Taas kord on tegemist valeväitega, kuna kõnealuse hüvitise on tasunud T. S. xxxxxxxxx-le, mitte vastupidi. xxxxxxxxx on paaril korral tasunud eluasemekulusid, kuid sellisel juhul on need xxxxxxxxx raamatupidamises võetud üles T. S. kohustusena äriühingu suhtes ning T. S. on selle kohustuse ka täitnud, st võla xxxxxxxxx-le tasunud (mida kinnitab kostja viidatud makse kontoväljavõttel). Seega ei ole ei hagejate ega T. S. eluasemekulud xxxxxxxxx kulu ega kohustus. 9
(20)2-21-141261 9.
  1. Hagejate vaba aja kasutuse / huviharidusega hõivatuse mahu kohasus (nn ülekoormatus) ei kuulu käesoleva tsiviilasja esemesse. Kostjat on treeningutest teavitatud, kuid kostja ei ole nende kohta vastuväiteid esitanud. 9.
  2. Kostja on
  3. jaanuaril 2023 esitanud ka aruande, millel puudub põhistav või selgitav osa, st esitatud on vaid hulgaliselt tšekke, väljavõtteid jms. Kostja ei ole nn aruandes esitanud mitte ühtki väidet ega asjaolu, st kostja ei ole selgitanud, millise tõendiga ta millist asjaolu tõendada soovib. 9.
  4. Tõend „elatise.zip“, mis sisaldab maksekorraldusi elatise tasumise tõendamiseks, ei oma käesolevas asjas tähtsust, kuna hagi ese on elatise suuruse määramine, mitte tasumata jäänud elatise sissenõudmine. Tõend „kuu lõikes väljavõte“ sisaldab kuludokumente, mis ei oma samuti asjas tähtsust, kuivõrd nende kulude tegemises ei ole kokku lepitud. Kuna tõend „Kulu tšekid_elatis 2022 - Leht1
(2)“ koondab kahes esimesena nimetatud tõendis sisalduvaid andmeid, siis omaks see tähtsust vaid juhul, kui kaks esimesena nimetatud tõendit oleks asjakohased. 9.
  1. Kostja andmed laste tema juures oldud aja kohta ei ole täpsed: juulis ja augustis 2022 kummaski E. L. 13, mitte 14 päeva; septembris 2022 E. L. 8,5, mitte 11 päeva ja U. 10, mitte 13 päeva, oktoobris 2022 E. L. 10, mitte 11 päeva ja U. 6, mitte 5 päeva, septembris 2022 E. L. 8,5, mitte 11 päeva ja U. 10, mitte 13 päeva, detsembris 2022 E. L. ja U. mõlemad 11, mitte 13 päeva. Seega viibis E. L. kostja juures aastal 2022 kokku keskmiselt 9,5, mitte 10,17 päeva, ning U. 8,8, mitte 9,3 päeva. Hagejate
  2. jaanuari 2023 seisukoht
  3. Hagejad esitasid
  4. jaanuaril 2023 seisukoha, millest nähtuvalt M. S. palk on kordades väiksem, kui on tema reaalsed sissetulekud. M. S. poolt xxxxx Maakohtule esitatud tõendite alusel on tema aastase perioodi jooksul laekunud töötasu (perioodil
  5. märts 2021 -
  6. märts 2022) kõigest 8487 eurot 84 senti. Seega tõenditest nähtub, et M. S. saab Temale kuuluva xxxxxxxx, ainukese töötajana keskmist palka 707 eurot 32 senti kuus. Ekskavaatorijuhi keskmine kuupalk statistikaameti andmetel oli
  7. aastal xxxxx maakonnas 1740 eurot. Kostja
  8. veebruari 2023 seisukoht
  9. Kostja palub jätta kohtukulud poolte endi kanda, kuna kostja on seisukohal, et on teinud kõik õigesti, tagamaks E. L. S. ja U. S. hea ja turvalise lapsepõlve loomise igakülgselt, vastavalt võimalustele ja võimekusele. T. S. kohtukulud on väga suured, samas T. haridustase vastab sellele, et ennast kohtus ise kaitsta. Järelikult ei ole T. S. rahamuresid. Kostja palub kohtul võtta arvesse, et kostjal on kolm last. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  10. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
  11. Hagejad on esitanud hagi kostja vastu elatise väljamõistmiseks. Hagejad nõuavad perioodi september 2021 – detsember 2021 eest tagasiulatuvalt elatist hageja I kasuks summas 494 eurot 77 senti ning hageja II kasuks summas 1301 eurot 98 senti. Perioodi jaanuar 2022 – november 2022 eest nõuavad hagejad elatist hageja I kasuks summas 201 eurot 38 senti kalendrikuus ning hageja II kasuks 249 eurot 39 senti kalendrikuus. Hagejad nõuavad alates detsembrist 2022 10
(20)2-21-141261 elatist suurendatud ulatuses hageja I kasuks summas 212 eurot 57 senti kalendrikuus ning hageja II kasuks summas 275 eurot 32 senti kalendrikuus.
  1. Kohus selgitab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Ülalpidamisasjas võib kohus tõendeid koguda omal algatusel (TsMS § 230 lg 3). TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi tuleb rahuldada.
  2. Kohus lahendab esiteks hagejate tagasiulatuvad elatise nõuded (I), seejärel elatise nõuded alates jaanuarist 2022 (II) ning viimaseks jagab menetluskulud (III). I
  3. Kuivõrd tagasiulatuva elatise nõue on esitatud perioodi september 2021 - detsember 2021 kohta, kasutab kohus käesolevas alajaotuses tagasiulatuva elatise nõude lahendamisel
  4. november 2020 -
  5. detsember 2021 kehtinud perekonnaseaduse (

) redaktsiooni. 17.

§ 96

kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Ülalpidamiskohustust ei mõjuta muudatused hooldusõiguses.

§ 97p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

Poolte vahel ei ole vaidlust, et hagejad on kostja ja T. S. ühised lapsed. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta

§ 100

lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes. Kohus võib elatise

§ 101

lg 2 järgi välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatise suuruse arvutamise alused. Vanem rikub ülalpidamiskohustust, kui ta ei maksa elatist või teeb seda ebaregulaarselt või ebapiisavas suuruses (vt Riigikohtu

  1. jaanuari
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 16). Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Riigikohus on selgitanud, et elatisehagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud isiku ülalpidamise kohustuse rikkumine, mis võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või ebaregulaarses andmises (Riigikohtu
  3. mai
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 18). 18.

§ 99

lg 1 alusel määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Elatise eesmärgiks on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja nende arenguks piisavate vahendite tagamine. Kui lapsevanemad elavad koos, tehakse seda igapäevase pereelu majandamisel. Elatise tasumise kohustus lasub aga vanemal, kes elab lastest eraldi ja ei osale igapäevaste vajalike kulutuste kandmisel. Kohus märgib, et elatise eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Kohus leiab, et elatise vaidluses ei pea kohus analüüsima riideesemete, söögi, mänguasjade ja muude igapäevaselt vajalike esemete iga konkreetset kulu ja selle tõendamiseks esitatud kuludokumenti. TsMS § 238 lg 1 p 1 kohaselt kohus võtab vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust eelkõige, kui tõendatavat asjaolu ei ole vaja tõendada, muu hulgas kui asjaolu ei ole vaidlusalune. Pooltel ei olnud menetluses vaja tõendada, et laste ülalpidamiseks on tehtud kulutusi. Hagejatel tuli välja tuua ja tõendada asjaolud, mis näitaksid nende keskmisest suuremaid vajadusi ning lapsevanemate keskmisest paremat majanduslikku olukorda. Kostjal tuli välja tuua ja tõendada asjaolud, mis tingiksid elatise väljamõistmise miinimumelatisest 11

(20)2-21-141261 väiksemas määras. Kohus märgib, et kohtumenetluses on sisuliselt võimatu tuvastada, kas mingid konkreetsed lapsele tehtud kulutused on põhjendatud või mitte ning kui suures ulatuses on kulutused põhjendatud. See kehtib mõlema poole väidetavate kulutuste kohta. Kohtul ei ole mingit adekvaatset võimalust hinnata, et ühe vanema ostetud sokid on lastele vajalikud ning teise vanema ostetud püksid mitte. Põhjendatud ei ole hagejate seisukoht, et otsustusõigus laste riiete ostmise üle on ainuüksi hagejate emal. Kohus ei arvesta tõenditena poolte esitatud tšekke ja muid üksikute olmekulutuste tõendamiseks esitatud kuludokumente. 19. Kohus peab

§ 99

lg-te 1 ja 2 järgi kindlaks tegema lapse esmavajadused ning seejärel otsustama, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem (vt Riigikohtu

  1. oktoobri
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15). Riigikohus on selgitanud, et lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus on

§ 101lg 1 järgi üldjuhul pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada, kuid lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad suuremad kulud tuleb tõendada (vt Riigikohtu

  1. juuni
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7813, p 15). Kohus selgitab, et tagasiulatuva elatise nõuet ei saa lahendada arvestades lihtsalt kõik ema lastele tehtud kulutused kokku ja mõista tehtud kulutustest pool kostjalt välja. Määrava tähtsusega on see, kas tehtud kulutuste suurus oli laste esmavajaduste katmiseks vajalik. Selleks, et kohus saaks tuvastada laste tavapärasest suuremad vajadused oli hagejatel kohustus välja tuua asjaolud, mis tingivad lapse keskmisest lapsest suuremad vajadused. Selleks, et tuvastada lapse suurenenud kulud lähtuvalt tavapärasest elulaadist mängib määravat tähtsust lapsevanemate keskmisest kõrgemast sissetulekust tulenevad rahaliselt suuremad võimalused. Lapse tavapärasest elulaadist tulenevad keskmise lapse kuludest kõrgemad kulutused ei saa olla suuremad kui lapse vanemate võimekus selliseid kulutusi teha, st lapsevanemad saavad kulutada lastele üksnes osa enda sissetulekust ja mitte rohkem. 20.

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär perioodil september 2021 - detsember 2021 oli 584 eurot, millest pool on 292 eurot.

  1. Hagejate hinnangul olid hagejaga I seotud kulud kõnealusel perioodil olid 1178 eurot 53 senti ja hagejaga II seotud kulud 563 eurot 76 senti. Hagejad selgitasid et kostja on hagejaga I seotud kuludest tasunud 563 eurot 76 senti ning hagejaga II seotud kuludest tasunud 219 eurot 12 senti. Hagejad on nõus tagasiulatuva elatise nõude jäägist maha arvama poole lapsetoetusest: 4*60/2 = 120 eurot, misjärel jäi hageja I lõplikuks tagasiulatuva elatise nõudeks 494 eurot 77 senti ning hageja II tagasiulatuva elatise nõudeks 1301 eurot 98 senti (dtl 229).
  2. Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja I kulud perioodil september 2021 - detsember 2021 järgnevad: toit 184 eurot; eluase 710 eurot 46 senti; transport 220 eurot, muu kulu 1202 eurot 60 senti, kodune majapidamine 40 eurot; kokku 2357 eurot 6 senti, millest kummagi vanema osa on 1178 eurot 53 senti. Hagejatega koos elav vanem väidab seega, et hagejale I tehtud kulutused olid kõnealusel perioodil ühe vanema kohta olid 294 eurot 63 senti. Lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurust tuleb tõendada kui need ületavad ühe vanema kohta elatise nõude perioodi ajal kehtivat poolt kuupalga alammäära. Kuupalga alammäär tagasiulatuva elatise perioodil oli 292 eurot, mistõttu hagejale I tehtud lapse vajaduste rahuldamiseks miinimummäärast suuremad kulud tuli tõendada.
  3. Kohtu hinnangul ei ole hagejad kohtule välja toonud asjaolusid, millest nähtuks hageja I keskmisest lapsest suuremad vajadused. Keskmisest suuremate vajaduste selgitamise ja tõendamise kohta on kohus andnud hagejatele juhised
  4. detsembri 2022 menetlusdokumendis ning on samal ajal andnud selgituste ja tõendite esitamiseks ka tähtaja (dtl 519-520). Kohtu 12

(20)2-21-141261 korraldusele esitatud vastuses ei ole hagejad keskmisest suuremaid vajadusi selgitanud ega tõendanud. Hagejad põhjendasid seadusega ettenähtust suurema elatise nõuet tarbijahinnaindeksi tõusust tuleneva üldise kulude kasvuga. Hagejatega koos elav lapsevanem on kohtuistungil selgitanud, et mõlemal lapsel on väikesed erivajadused. Hagejal I pandi 7kuuselt sondid kõrva, kõrvakuulmine on tal häiritud, olid ka operatsioonid. Kõne tuli tal hiljem, seega ta ei oska ennast keeleliselt väljendada. Hetkel haigekassa hüvitab ravikulud (dtl 233). Hagejad ei ole selgitanud, et seoses hageja I erivajadustega kaasneksid hagejale I lisakulutused. Seega ei ole hageja I kohtule selgitanud ega tõendanud, et hageja I erivajadustest või muudest põhjustest tulenevalt oleksid hageja I kulud tavapärasest suuremad.
  1. Hagejate kuludest märgib kohus esiteks ära, et hagejate eluasemekulu arvutamine hagis märgitud viisil ei ole põhjendatud. Arvestada tuleb, et hagejate emal ja tema elukaaslasel oleks ka ilma lasteta eluasemekulud ning laste tõttu ei suurene eluasemekulud lineaarselt. Näiteks ei ole 4-toalise korteri üür ja kommunaalkulud 4 korda kõrgemad kui 1-toalise korteri üür. 24.
  2. Alates
  3. a algusest jõustunud miinimumelatise aluseks võetud lapse vajaduspõhise miinimumelatis lõpparuandes (miinimumelatise uuring) on selgitatud, et eluasemekulude hulka kuuluvad otsesed kulud eluasemele (nt üürikulu) ning kommunaalkulud (vesi, elekter, gaas, küttekulud). Eluasemega seotud kulude hinnad võeti leibkonna eelarve uuringust (LEU) ning laste osa hindamiseks kasutati tarbimiskaale. Uuringus kasutati väiksema koefitsiendiga kaale, kus lapse kaaluks on 0,
  4. Väiksema kaalu kasutamist toetasid ka võrdlevanalüüsi tulemused.1 Tarbimiskaalud näitavad, et leibkonna kasvades ei kasva kulud lineaarselt ehk iga lisanduva liikme kulud ei ole tõenäoliselt sama suured kui leibkonna esimese liikme omad. Tarbimiskaalud arvestavad seda, kas tegemist on lapse või täiskasvanuga. OECD tarbimiskaalude korral on majapidamise esimese liikme kulude väärtus 1, iga järgneva täiskasvanu (alates 14a) kulude väärtus 0,7 ning lapse kulude väärtus 0,
  5. OECD modifitseeritud tarbimiskaalude korral on esimese liikme kulude väärtus 1, iga järgneva täiskasvanu kulude väärtus 0,5 ning iga lapse kulude väärtus 0,3 (OECD 2019).2 24.
  6. Kohus arvestab eluasemekulude arvutamisel nii nagu miinimumelatise uuringus tarbimiskaaluna ühe täiskasvanu kohta 1, järgneva kohta 0,5 ning mõlema lapse kohta 0,
  7. See tähendab, et esimese täiskasvanu osakaal on 47,62%, teisel täiskasvanul 23,81% ja mõlema lapse osakaaluks eluasemekuludest on 14,29%. Põhjendatud ei ole arvestada laste eluasemekulusid erinevalt, sest hagejad ei ole selgitanud, et hagejate vajadused eluasemele erineksid. September-detsember 2021 keskmine eluasemekulu oli hagiavalduse kohaselt 765 eurot 5 senti (dtl 67). Kummagi hageja osa eluasemekuludest oli seega 109 eurot 32 senti kuus. Tuleb märkida, et ka kohtu kasutatud viisil eluasemekulusid arvestades on need rohkem kui 4 korda suuremad miinimumelatise uuringuga leitud 26 eurost, mis näitab, et hagejate enda väljatoodud eluasemekulud on selgelt ülepaisutatud.
  8. Arvestades kummagi hageja eluasemekuludeks 109 eurot 32 senti kuus jäävad hageja I kulud perioodil september - detsember 2021 alla miinimumelatise määra. Miinimumelatisest kõrgemas ulatuses elatise nõue kõnealusel perioodil ei ole seega põhjendatud.
  9. Järgmiseks tuleb kohtul tuvastada, kas põhjendatud võiks olla elatise väljamõistmine miinimumelatisest väiksemas määras.

§ 102

lg 2 kolmas lause sätestab, et kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Kostja selgitas vastuses hagiavaldusele, et tagasiulatuva elatise väljamõistmine ei ole Lapse vajaduspõhine miinimumelatis. Lõpparuanne, lk 24-25: https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatise_lopparuanne.pdf 2 Lapse vajaduspõhine miinimumelatis. Lõpparuanne, lk 9 1 13

(20)2-21-141261 põhjendatud, sest isa on oma kohustused laste ees vabatahtlikult täitnud (dtl 177). Kostja tugineb sellele, et lapsed on vaadeldaval ajaperioodil viibinud ligilähedaselt sisuliselt pool kuud isaga ja pool kuud emaga, kuigi ema on väitnud, et lastel puudub vahelduv elukoht. Kostja väidab, et lapsed viibisid perioodi jooksul isa juures 11,6 päeva mille võib ümarda 12 päevaks. Kohus selgitab, et isegi ümardades laste isa juures viibimise aja 12 päevani, jääb see alla 40%, millest alates on riigikohus leidnud, et tegemist oleks

mõttes vahelduva elukohaga (12 päeva 30,5-st päevast on 39,34%). Samuti vaidlesid hagejad laste kostja juures viibimise aja ulatusele vastu. Ka muud poolte esitatud asjaolud ei näita, et tegemist oleks olnud laste vahelduva elukohaga.

  1. Kostja on selgitanud, et maksis elatist võttes aluseks
  2. aastal kehtima hakanud miinimumelatise arvestamise süsteemi, arvestades laste isa juures viibimise ajast tulenevalt proportsionaalselt osa elatisest maha (dtl 178-179). Kuna seaduse järgi sellist miinimumelatise arvestussüsteemi kõnealusel perioodil ei kehtinud on kostja tehtud mahaarvestused põhjendamatud.
  3. Riigikohtu praktika järgi sai kohustatud vanema juures viibimise aeg olla ka juhul, kui see jäi ajavahemikku seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla miinimummäära

§ 102lg 2 kohaselt.

Mõjuvat põhjust pidi tõendama kohustatud vanem ehk kostja (Riigikohtu

  1. veebruari
  2. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651/31, p 10;
  3. oktoobri
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 15). Kohtu hinnangul ei ole nimetatud perioodil hagejate kostja juures elamine piisav põhjus, et põhjendatud oleks kostja arvestatud viisil miinimumelatise vähendamine.

§ 102

lg 2 sätestatud alustel elatise vähendamine on erandlik ning üldjuhul pidi sellega kaasnema ka kohustatud lapsevanema halb varanduslik olukord. Sellist asjaolu käesolevas tsiviilasjas ei esine. Seaduses sätestatud miinimumelatisest väiksema elatise maksmine

  1. aastal ei olnud seega põhjendatud.
  2. Nelja kuu miinimumelatis oli perioodil kokku 1168 eurot. Hageja I on tunnistanud, et kostja kandis temaga seotud kuludest 563 eurot 76 senti. Kostjal on hagejale tasumata seega elatis 604 eurot 24 senti. Hagejad on selgitanud, et kummagi lapse tagasiulatuva elatise nõude jäägist võib maha arvata pool perioodi lapsetoetusest, so 120 eurot. Kostjalt tuleb hageja I kasuks välja mõista tagasiulatuv elatis perioodi september – detsember 2021 eest summas 484 eurot 24 senti (604,23 - 120).
  3. Hagejad ei ole kohtule välja toonud asjaolusid, mis tingivad hagejale II keskmisest lapsest suuremad vajadused. Kohus on juba eelnevalt välja toonud, et perioodi põhjendatud eluasemekulud olid kummagi lapse kohta 109 eurot 32 senti kuus. 30.
  4. Kuigi hagejad ei ole põhjendanud hageja II keskmisest suuremaid vajadusi, toob kohus välja ka põhjendused, millised kulud olid hageja II muude kulude tabelist (dtl 65-66) osaliselt põhjendamatud. Eelkooli õppemaksu ei ole põhjendatud arvestada vaid 4 kuu kulutuseks, sest kulutus tehakse ainult üks kord aastas, mistõttu ühe kuu põhjendatud kuluks on 9 eurot 17 senti. Kooliasjad ostetakse samuti pikemaks ajaks ette, mistõttu kulu ühe kuu kohta on tegelikkuses väiksem. Ka ravimite kulu ei anna ülevaadet keskmisest kulust aasta kohta, sest haigused esinevad lastel rohkem sügis-talv perioodil, mistõttu ravimite kogukulu aasta peale on väiksem. Samuti ei näita aasta peale keskmist kulu perioodi kulutused riietele. Teistest riideesemetest kallimad talveriided ostetakse lastele üldjuhul talve saabumisel, nii nagu paistab ka hageja II kohta esitatud tabelist. Kulu talveriietele on seetõttu ülejäänud aasta jooksul väike ning tegelik keskmine kulu riietel on seetõttu perioodil märgitust väiksem. Miinimumelatise uuringus saadi 7-12 lapse keskmiseks riiete ja jalanõude kuludeks 63 eurot. Arvestades tarbijahinnaindeks muutust (23,2%) perioodil jaanuar 2015 (uuringu alusandmete kogumise aeg) kuni detsember 2021 ei saa põhjendatud keskmiseks kuludeks riietele lugeda rohkem kui 80 eurot kuus. 14

(20)2-21-141261 Telefoni ostu kulu ei saa arvestada samuti 4 kuu peale. Eeldada saab, et laps kasutab ühte telefoni vähemalt 2 aastat. Telefoni ostu kulu ühe kuu kohta on seega 7 eurot 64 senti. Sünnipäeva peab üks laps samuti ühe korra aastas, mistõttu tuleb kulu jagada aasta peale. Samuti ei saa hageja märgitud sünnipäeva kulu lugeda täies ulatuses vajalikuks. Ka hagejad ise on märkinud, et mõistlik kulu sünnipäevale võiks olla 200 eurot, kui pidada sünnipäev skyparkis ja kutsuda 15 külalist. Kohtu hinnangul ei saa öelda, et ka selline kulu lapse sünnipäeva jaoks oleks hädavajalik, sünnipäeva võib pidada ka kodus ja kohtul ei ole võimalik kontrollida, et laste sünnipäevadel käib alati 15 külalist. Maksimaalselt on mõistlik vajalik kulu sünnipäeva tähistamiseks 100 eurot. 30.
  1. Võttes arvesse eelmistes p-des toodud põhjendusi oleksid hagejate esitatud tabelis hageja II põhjendatud kulutused 4 kuu kohta kuus 2164 eurot 67 senti, st 1082 eurot 34 senti lapsevanema kohta. Ühe kuu kulud lapsevanema kohta oleksid seega 270 eurot 58 senti, mis jääb alla
  2. aastal kehtinud miinimumelatise määra.
  3. Hagejad ei ole selgitanud, et neil oleks kõrgemaid kulusid nõudvad erivajadused. Peale selle oleks miinimummäärast kõrgema elatise väljamõistmine põhjendatud ka lapse tavalisest elulaadist tulenevalt. Lapse tavaline elulaad saab olla keskmisest kõrgem siis kui lapse vanemad teenivad tulu, mis võimaldab lastele võimaldada keskmisest kallimat toitu, hobisid, eluaset ja muid kulutusi. 31.
  4. T. S. avaldas hagis, et tema kuine töötasu on 650 eurot neto ning hagiavalduse esitamise ajal sai ta lisaks töövõimetoetust 264 eurot kalendrikuus. T. S. tuleb maksta igakuiselt õppelaenu 92 eurot 84 senti (dtl 68). T. S. jäi enne muid kulutusi perioodil september detsember 2021 kätte järelikult 821 eurot 16 senti. T. S. sissetulekud olid
  5. a keskmisest palgast (1548 eurot bruto) seega märgatavalt väiksemad. T. S. sissetulekud lastele keskmisest kallimat elulaadi võimaldada ei saa. 31.
  6. Kostja teenis hagiavalduse vastusest nähtuvalt
  7. aastal brutotasuna vahemikus
(600800)eurot, mida kostja tõendas maksuandmete väljavõttega (dtl 191). Hagejate
  1. märtsi 2022 seisukoha järgi näitab kostja oma tulusid tegelikust väiksemana. Kostja on oma osaühingu kontolt välja võtnud sularaha kokku summas 7950 eurot, millest ei ole teada, kas see summa on kogu ulatuses kaetud kuludokumentidega või on see jäetud fiktiivselt kassasse, st tegelikult isiklikku käibesse võetud. xxxxxxxx on kostjale tasunud ka kokku 2500 eurot majanduskulude katteks, mis tähendab, et xxxxxxxx sularahakäive pidanuks olema kokku 10 450 eurot, mis sularaha osakaalu üldist marginaaliseerumist tehingutes tundub põhjendatult ebausutav. Ekskavaatorijuhi keskmine töötasu Statistikaameti andmetel on xxxxx 1590 eurot, mis arvestab ka töö iseloomust tulenevat sesoonsust. Kohus nõustub hagejatega, et nähtuvalt kostja pangakontode väljavõtetest (dtl 238 -363) on kostja tegelikud tulud suuremad kui kostja töötasu. Põhjendatud on arvestada kostja sissetulekuks ekskavaatorijuhi keskmine töötasu xxxxx 1590 eurot bruto. Seega jääb kostja arvatav tulu samasse suurusjärku keskmise palgaga. Ka kostja palk ei ole järelikult selline, mis lubaks kahele lapsele keskmisest kallimal tasemel eluviisi. Kohus leiab, et vanemate sissetulekute põhjal ei nähtu, et hagejate vanemad saaksid võimaldada hagejatele keskmisest lapsest kallimat elulaadi. Miinimumelatisest kõrgema elatise kostjalt hagejate kasuks väljamõistmine ei ole seetõttu põhjendatud.
  2. Hageja II põhjendatud elatis perioodil september – detsember 2021 peab jääma seega miinimumelatise piiridesse, so 292 eurot kuus ja 1168 eurot 4 kuu kohta. Hageja II on tunnistanud, et kostja kandis temaga seotud kuludest 219 eurot 12 senti (dtl 229). Kostjal on seega hagejale tasumata elatis 948 eurot 88 senti. Hagejad on selgitanud, et kummagi lapse tagasiulatuva elatise nõude jäägist võib maha arvata pool perioodi lapsetoetusest, so 120 eurot. 15
(20)2-21-141261 Kostjalt tuleb hageja II kasuks välja mõista tagasiulatuv elatis perioodi september – detsember 2021 eest 828 eurot 88 senti (1168 - 219,12 - 120).
  1. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. 33.
  2. Hagejad nõuavad viivist väljamõistetud tagasiulatuvalt elatiselt seadusjärgse määraga alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ning alates kohtuotsuse tegemisest kuni tagasiulatuva elatise nõude täitmiseni seadusjärgse määraga, kuid mitte enam, kui on väljamõistetud tagasiulatuva elatise summa. 33.
  3. Kuigi hagi loetakse hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest (TsMS § 486 lg 2), mõistab kohus viivise välja hagiavalduse esitamisest, sest hagejad ei nõudnud maksekäsu kiirmenetluses tagasiulatuvat elatist. Kohus mõistab kostjalt hagejate kasuks välja tagasiulatuvalt elatiselt viivise seadusjärgses ulatuses alates
  4. jaanuarist 2022 -
  5. veebruarini
  6. Kohus mõistab kostjalt hageja I kasuks välja tagasiulatuvalt elatiselt viivise hageja I kasuks summas 42 eurot 98 senti ja hageja II kasuks summas 73 eurot 58 senti 33.
  7. Kohus mõistab kostjalt hagejate kasuks tagasiulatuvalt elatiselt välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi tegemisest kuni nõude täitmiseni. II
  8. Alates
  9. jaanuarist 2022 kehtima hakanud

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101

kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma, milleks on ühe lapse kohta 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

  1. aprillil Statistikaameti ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
  2. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kohus märgib, et alates
  3. aprillist 2022 on baassummaks 209 eurot 20 senti.
  4. Hagejad on märkinud hageja I kuludeks perioodil jaanuar 2022 - november 2022 462 eurot 75 senti ning hageja II kuludeks 558 eurot 77 senti. Hageja I nõuab kostjalt sellel perioodil elatist 201 eurot 38 senti ning hageja II 249 eurot 39 senti kuus. Nii nagu tagasiulatuva elatisenõude puhul ei ole hagejad ka
  5. a kohta selgitanud asjaolusid, mis tingiksid laste keskmisest suuremad vajadused. Samuti ei nähtu vanemate sissetulekutest, et lastele saaks võimaldada keskmisest kõrgemate kuludega elulaadi. Hagejad ei ole seega tõendanud, et elatist tuleks tasuda miinimummäärast kõrgemas ulatuses.
  7. jaanuar 2022 -
  8. märts 2022 tuli miinimumelatise aluseks võtta ühe vanema kohta baassumma 200 eurot, millele lisandus 43 eurot 44 senti (kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast). 16

(20)2-21-141261 37.

§ 101

lg 5 alusel ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Hagejate seaduslik esindaja on välja toonud, et sai perioodil lapsetoetusi mõlema lapse kohta 60 eurot kuus. Kostja ei ole sellele vastu vaielnud. Lapsetoetustest ühe lapse kohta mahaarvatav summa on järelikult 30 eurot kuus. 38.

§ 101

lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Riigikohus on leidnud, et kohus peab

§ 101

kohase miinimumelatise suuruse väljaarvutamisel vähendama elatist proportsionaalselt kohustatud vanema juures viibimise ajaga automaatselt, sõltumata poolte väidetest, kuid seda üksnes juhul, kui kohustatud vanema juures viibimise aeg on

§ 101

lg 6 mõttes aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus.

§ 101

lg-t 6 on põhjendatud tõlgendada selliselt, et kohus vähendab proportsionaalselt

§ 101

alusel arvutatud elatise suurust sõltumata poolte väidetest eeldusel, et asjaolu, et lahuselava vanema juures viibimise aeg jääb vahemikku keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, nähtub suhtluskorda reguleerivast kohtulahendist või kui vanemad selle asjaolu üle ei vaidle. Muudel juhtudel saab kohustatud vanema juures viibimise aeg kõne alla tulla mõjuva põhjusena elatise vähendamiseks alla miinimummäära

§ 102lg 2 mõttes (vt Riigikohtu 22.

juuni

  1. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-19160, p 14.
  2. – 14.7.). 38.
  3. Kohtu hinnangul ei vaidle pooled käesolevas asjas, et laste lahuselava vanema juures viibimise aeg jääb vahemikku keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus. Pooled vaidlevad selle üle, milline on seitse kuni viieteist päeva pikkuse perioodi sisse jääv ööpäevade arv keskmiselt. Hageja selgitas, et laste püsiv elukoht on ema juures, isa juures viibivad nad üldjuhul igal teisel nädalavahetusel neljapäeva õhtust kuni esmaspäeva hommikuni, kuid vastavalt igakordsetele kokkulepetele on see varieerunud (dtl 63). Miinimumelatise suuruse väljaarvutamisel tuleb elatist vähendada seega proportsionaalselt kohustatud vanema juures viibimise ajaga proportsionaalselt. 38.
  4. Kostja toob välja, et hagejad olid tema juures
  5. a järgmiselt: jaanuaris 9 päeva; veebruaris 9 päeva; märtsis 4 päeva; aprillis 10 päeva; mais 8 päeva; juunis 11 päeva; juulis U. 13 päeva, E. L. 14 päeva; augustis U. 8 päeva, E. L. 14 päeva; septembris 13 päeva, E. L. 11 päeva; oktoobris U. 6 päeva, E. L. 11 päeva; novembris U. 8 päeva, E. L. 8 päeva; detsembris 13 päeva (dtl 615-617). Kostja väitel oli
  6. a hageja I kostjaga keskmiselt 9,3 päeva ning hageja II keskmiselt 10,17 päeva. 38.
  7. Hagejate seaduslik esindaja väidab, et kostja andmed laste tema juures oldud aja kohta ei ole täpsed: juulis ja augustis 2022 kummaski E. L. 13, mitte 14 päeva; septembris 2022 E. L. 8,5, mitte 11 päeva ja U. 10, mitte 13 päeva, oktoobris 2022 E. L. 10, mitte 11 päeva ja U. 6, mitte 5 päeva, septembris 2022 E. L. 8,5, mitte 11 päeva ja U. 10, mitte 13 päeva, detsembris 2022 E. L. ja U. mõlemad 11, mitte 13 päeva. Seega viibis E. L. kostja juures 2022 aastal kokku keskmiselt 9,5, mitte 10,17 päeva, ning U. 8,8, mitte 9,3 päeva (dtl 623). 38.
  8. Vanemate arvamused laste kostjaga viibimise aja kohta on seega suhteliselt sarnased, erinedes aasta peale keskmiselt vähem kui õhe ööpäeva ulatuses. Tulenevalt

§ 101

lg 6 mõttest ja sõnastusest ei ole kohtu hinnangul põhjendatud lapse vanema juures viibimise aja määratlemine komakohtade täpsusega vaid lapse vanema juures viibimist tuleb miinimumelatise suuruse arvutamisel arvestada ööpäeva täpsusega. Kohtu hinnangul tuleb 17

(20)2-21-141261 hagejate kostja juures viibimise ajaks keskmiselt arvestada seega hagejale I 9 ööpäeva ning hagejale II 10 ööpäeva. 39.

§ 101

lg 7 kohaselt kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. E. L. S. on sündinud

  1. detsembril 2014 ja U. S.
  2. oktoobril 2017, mistõttu laste vanusevahe on väiksem kui 3 aastat. U. S. elatist tuleb seega vähendada 15 protsenti.
  3. Eeltoodut arvestades on hageja I põhjendatud elatisenõue ühe kuu kohta ajavahemikus
  4. jaanuar 2022 kuni
  5. märts 2022 72 eurot 57 senti (200 eurot (baassumma) + 43 eurot 44 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 30 eurot (50% lapsetoetusest) – 60 % eelnevast summast (kohustatud vanema juures ööbimine) – 15% eelnevast summast (laste vanusevahe väiksem kui 3 aastat)).
  6. Hageja II põhjendatud elatisenõue ühe kuu kohta ajavahemikul
  7. jaanuar 2022 kuni
  8. märts 2022 on 71 eurot 14 senti (200 eurot (baassumma) + 43 eurot 44 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 30 eurot (50% lapsetoetusest) – 66,67 % eelnevast summast (kohustatud vanema juures ööbimine). 42.

§ 102

lg 3 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud summaga võrreldes suuremas summas lisaks §-s 99 toodud alustele muu hulgas lähtuvalt kummagi vanema varalisest seisust või lapsega seotud kulutuste jaotusest vanemate vahel. Riigikohus on selgitanud, et tõendamiskoormise jaotamisel tuleb ka kehtiva õiguse alusel väljamõistetava elatise puhul arvestada, et saab eeldada, et kohustatud vanem kannab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud vahetult proportsionaalselt ajaga, mil laps viibib tema juures (Riigikohtu

  1. juuni
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3‑2‑1‑35‑17, p-d 23.3 ja 28.3). See tähendab, et kui kohustatud vanem on tõendanud, et laps viibib osa aega tema juures, on teisel vanemal (last esindades) võimalik kulude vahetu kandmise eeldus ümber lükata ja tõendada, et ajal, mil laps viibib kohustatud vanema juures, peab ka tema lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks kulutusi tegema (vt Riigikohtu
  3. juuni
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 23.3). 42.
  5. Kohtu hinnangul on hagejad selliseid laste igapäevaste vajaduste rahuldamiseks tehtud kulutusi tõendanud hagejate lasteaiatasude ning hageja II koolitasude osas. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid sellele, et hagejad käivad lasteaias/koolis ning lasteaia- ja koolitasu arved on tasunud hagejate ema. Lapsed käivad lasteaias ja koolis sõltumata sellest kumma vanema juures lapsed viibivad. Seega ei ole põhjendatud olukord kus lasteaia ning koolitasud jääksid ainult ühe lapsevanema kanda. Treeningtasud on kohtu hinnangul laste puhul liialt kaootilised ning samuti on vaieldav kindlate treeningute ja ringide vajadus lastele. Seetõttu ei ole treeningkulude kohtulahendiga hagejate kasuks väljamõistmine põhjendatud. Pooltel on võimalik ja soovitatav jõuda treeningtasude katmise osas eraldi kokkuleppele. Kohus mõistab kostjalt hagejate kasuks välja poole lasteaia ning koolitasust, mille kostja peab tasuma tagasiulatuvalt eelmise kuu eest vastavalt lasteaia- ning koolitasu arvetele.
  6. Hagejad suurendasid
  7. detsembri
  8. a taotlusega oma elatisenõuet ning palusid alates detsembrist 2022 suurendada hagiavalduse alusel väljamõistetavat elatist hageja I kasuks summani 212 eurot 57 senti kalendrikuus ning hageja II kasuks summani 275 eurot 32 senti kalendrikuus. Hagejad selgitasid, et kulud on tõusnud seoses üldise elukalliduse tõusuga, hageja II kooliminekuga ning hagejate treeningutega. Hagejad ei toonud välja asjaolusid, millest kohus saaks tuvastada, et laste vajadused on vahepeal eriliste asjaolude tõttu muutunud suuremaks kui 18

(20)2-21-141261 keskmistel samaealistel lastel. Hagejate seaduslik esindaja ei tuginenud asjaoludele, millest nähtuks lapsevanemate sissetulekute suurenemine. Kohus selgitab, et seadusjärgne elatis suureneb iga aasta automaatselt vastavalt tarbijahinnaindeksi ja keskmise brutokuupalga tõusule. Elatisenõude miinimummäärast suuremas ulatuses väljamõistmine alates detsembrist 2022 ei ole seetõttu põhjendatud.
  1. Alates
  2. aprillist 2022 tuleb aluseks võtta baassumma 200 eurot, mida tuleb indekseerida
  3. aprillil 2022 Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega (4,6 %). Järelikult on baassummaks kokku 209 eurot 20 senti (200 + 0,046 x 200). Sellele lisandub 46 eurot 44 senti (kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast). 44.
  4. Alates
  5. aprillist 2022 kuni
  6. detsembrini 2022 on hageja I põhjendatud elatisenõue ühe kuu kohta 76 eurot 72 senti (209 eurot 20 senti (baassumma) + 46 eurot 44 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 30 eurot (50% lapsetoetusest) - 60 % eelnevast summast (kohustatud vanema juures ööbimine) - 15% eelnevast summast (laste vanusevahe väiksem kui 3 aastat)). 44.
  7. Alates
  8. aprillist 2022 kuni
  9. detsembrini 2022 on hageja II põhjendatud elatisenõue ühe kuu kohta 75 eurot 20 senti (209 eurot 20 senti (baassumma) + 46 eurot 44 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 30 eurot (50% lapsetoetusest) - 66,67 % eelnevast summast (kohustatud vanema juures ööbimine)).
  10. Alates
  11. jaanuarist 2023 kuni hagejate täisealiseks saamiseni mõistab kohus kostjalt hagejate kasuks välja elatise muutuva summana, mis arvutatakse järgmiselt: 1) igakuine elatis on baassumma 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
  12. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma; 2) baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
  13. aprillil; 3) kostja ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel; 4) kostja ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles hagejad viibivad aasta jooksul keskmiselt kostja juures (hageja I 9 ööpäeva, hageja II 10 ööpäeva); 5) laste vanusevahe on vähem kui 3 aastat, mistõttu hageja I elatisest arvestatakse maha 15%. 45.
  14. Alates
  15. jaanuarist 2023 on hageja I põhjendatud elatisenõue ühe kuu kohta 73 eurot 32 senti (209 eurot 20 senti (baassumma) + 46 eurot 44 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest) - 60 % eelnevast summast (kohustatud vanema juures ööbimine) - 15% eelnevast summast (laste vanusevahe väiksem kui 3 aastat)). 45.
  16. Alates
  17. jaanuarist 2023 on hageja II põhjendatud elatisenõue ühe kuu kohta 71 eurot 16 senti (209 eurot 20 senti (baassumma) + 46 eurot 44 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest) - 66,67 % eelnevast summast (kohustatud vanema juures ööbimine)). 45.
  18. Kohus mõistab lisaks

§ 101alusel välja arvestatud elatisele kostjalt hagejate kasuks alates 1.

jaanuarist 2022 välja poole hagejate lasteaia- ning koolitasudest. Kostjal tuleb pool hagejate lasteaia- ning koolitasust maksta vastavalt lasteaia- ning koolitasu arvetele arve esitamisele järgneva kuu 10-ks kuupäevaks. 19

(20)2-21-141261 45.4. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada kohtumenetluse kestel tasutud makseid. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (

§ 100lg 4).

  1. Kohus selgitab, et eelkõige tuleb elatise maksmine kokku leppida lapsevanematel endil. Nii kehtivad kui ka eelmised perekonnaseaduse elatise suurust reguleerivad sätted ei ole olemuselt keerulised ning kehtiva regulatsiooni järgi elatise suuruse määramiseks on olemas lihtne kalkulaator, kuhu on elatise arvutamiseks vaja sisestada vaid elatise suurust määravad andmed. Kui vanemad ei suuda elatises ise kokku leppida on võimalik nõuda elatist kohtu kaudu, kuid sel juhul tuleb arvestada, et miinimumelatistest suurema elatise nõudmisel tuleb välja tuleb tuua laste keskmisest suuremad vajadused või vanemate keskmisest suuremad võimalused lapsi ülal pidada. Kohtul ei ole võimalik adekvaatselt läbi vaadata sadu lastevanemate kuludokumente ning jõuda nende põhjal järeldusele miinimumelatisest suurema elatisenõude põhjendatuseni, kui need kuludokumendid ei ole seotud lapsevanemate selgitusega selle kohta, miks oli kulutusi vaja teha suuremas ulatuses kui keskmisele samas eas lapsele. Seetõttu ei saa kohus elatist välja mõistes arvestada erinevate nüanssidega kuludega jaotuses, mida vanematel omavahel elatise kokkuleppe saavutamisel on võimalik teha.
  2. Kohus ei saa nõustuda hagejate seadusliku esindaja arvamusega, et põhjendatud on välja mõista elatised kindlas summas, sest asjaolude muutumisel saab tulla kohtusse uuesti elatist muutma (dtl 230). Kohtute ressursi mõistlikuks kasutuseks ei saa pidada seda, kui lapsevanemad tulevad iga elumuutuse ning inflatsiooni suurenemise ja vähenemise pärast uuesti kohtusse laste elatise üle vaidlema. Kohus peab tsiviilasjad lahendama nii, et saabuks õigusrahu ning pooled sama nõude üle uuesti kohtusse vaidlema tulema ei peaks. Seepärast on seadusandja kehtestanud elatise miinimumsumma nii, et elatist indekseeritakse igal aastal eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega ning brutokuupalga muutusega. Hagejate seaduslik esindaja on juba menetluse kestel jõudnud elatisenõuet suurendada, mis tähendab, et suure tõenäosusega oleks elatise indekseerimata jätmisel juba lähiajal elatise pärast uuesti kohtusse pöörduda.
  3. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. III
  4. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kuna menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda, kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik 20

(20)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.