1-18-5742/94

(3)ning karistusaja alguseks loeti kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 03.02.

1. Kinnipeetava karistusaeg lõppeb 03.02.
2. Viru Vangla esitas kohtule materjalid Dmitri Ptitsõni tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör esitas enda arvamuse Dmitri Ptitsõni tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta kirjalikult. Prokurör tõi kinnipeetava puhul positiivsena välja ITK täitmise, kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumise ja vabanemisel elu- ning töökoha olemasolu ja negatiivsete asjaoludena süüdimõistetu isikuomadused ja kuriteo toimepanemise asjaolud. Prokuröri hinnangul on tegemist isikuga, kellele on omane vägivaldne käitumine ja viimase kuriteo toimepanemise ajal oli ta ka joobes. D.Ptitsõnil on diagnoositud alkoholisõltuvus ning lisaks on ta pikaajaline narkootikumide tarvitaja. Oma vastutuse ja rolli pisendamine viitab sellele, et D.Ptitsõn ei ole mõistnud toimepandud kuritegude raskust ning seda, et selliseid tegusid ei tohi korrata. Eeltoodust tulenevalt prokurör ei toeta D.Ptitsõni tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Dmitri Ptitsõn avaldas kohtuistungil, et ta on vanglas kolmandat korda, teda on karistatud kriminaalkorras viiel korral. Praegu kannab karistust mõrva eest. Kohus võiks ta vabastada, ta on aru saanud, et elu peab teisiti üles ehitama. Teda aitasid vanglas läbitud programmid. Ta on sõltlane, kuid sai aru, et seda teed ei peaks jätkama. Ta tahab osaleda tütre kasvatamisel, maksta kinni kõik võlad ja töötada. Tahab jätkata programmidega ja oma elu muuta. Dmitri Ptitsõni sõnul hakkas ta vanglas usklikuks, see väga aitab teda. Ta saab aru, et kantud karistus selle teo eest on võib-olla isegi vähe, aga tema jaoks piisavalt, ta on teinud järelduse sellest. Ta väga kahetseb toimepandut. KOHTU SEISUKOHT KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Dmitri Ptitsõn temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud kinnipeetava vabanemisjärgset elukohta, milleks on xxxxxxxxxxxxxxxxxasukohagaxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Eluase on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Seega esinevad formaalsed alused Dmitri Ptitsõni tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valvega. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Dmitri Ptitsõn on kriminaalkorras karistatud viiel korral, neli neist on kustunud. Vanglas viibib kolmandat korda, varasemalt karistatud varavastaste kuritegude ja röövimise eest. 2

(3)Käesolevat karistust kannab mõrva eest. Seega on vägivalduse raskusaste on suurenenud. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud majandusliku kasu saamine, grupi mõju, puudulikud probleemide lahendamise oskused ja sõltuvusprobleemid. Positiivse asjaoluna saab Dmitri Ptitsõni osas välja tuua hea käitumise vangistuse ajal, isikul puuduvad distsiplinaarkaristused. Positiivne on ka, et kinnipeetav on osalenud sotsiaalprogrammides „12 sammu“, „Eluviisitreening“ ja läbinud sõltuvusteemalisi loenguid, samuti on ta osalenud majandustöödel ning töötab alates 2020.a AS-s xxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Vabanedes on D.Ptitsõnil olemas kindel elukoht ning töökoht OÜ-s xxxxxxxxxxx Samas esineb mitmeid asjaolusid, mis ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Dmitri Ptitsõni puhul ei saa tähelepanuta jätta tema kuritegelikku käitumist, ta on vangistuses kolmandat korda. Kuritegude toimepanemisel on ta korduvalt kasutanud vägivalda ja kasutatud vägivalla raskusaste on muutunud ajas raskemaks. Samuti on kinnipeetaval probleeme narkootikumide ja alkoholi tarvitamisega, Dmitri Ptitsõnil on diagnoositud alkoholisõltuvus ning alkoholijoobes pani toime ka viimase kuriteo. Erinevaid narkootikume tarvitas enne vangistust igapäevaselt, süstis mh heroiini ning olevat saanud ühel korral ka üledoosi. Mitmel korral karistatud NPALS alusel, viimati 2016.a. Kuigi süüdimõistetu on sõltuvusprobleemiga vangistuses tegelenud erinevate sotsiaalprogrammide näol, on siiski küsitav, kas ta ikka suudab vabanemise korral sõltuvusainetest täielikult loobuda ja soovib selles osas oma elukorraldust täielikult muuta. Tulenevalt vangistusseaduse § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma eesmärgi saavutanud ja süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine võimalik juhul, kui konkreetsest isikust tulenev oht uute kuritegude toimepanemiseks on väike. Vangla materjalidest selgub, et Dmitri Ptitsõn õigustab oma tegusid, pisendades enda poolt toime pandud kuriteo tagamaid, väites, et ei ole kuritegu toime pannud, vaid seisis kõrval, kui sõber kannatanut peksis. Pisendanud ka röövimist, teisi kuritegusid enda sõnul ei mäleta. Kohtu hinnangul näitab eelnev süüdimõistetu hoolimatust teiste inimeste tervise ja ühiskonnas kehtivate normide suhtes. Asjaolu, et suhteliselt pika vangistuses viibimise järel ei tunnista Dmitri Ptitsõn toimepandu raskust, viitab sellele, et isikule mõistetud karistus ei ole veel täitnud oma eesmärki, mistõttu saab uute kuritegude toimepanemise riski pidada siiski suureks. Kuigi esineb ka positiivseid asjaolusid, siis arvestades süüdimõistetu varasemat elukäiku, korduvaid kuritegusid (sh katseajal), mis on ajas läinud raskemaks ning sõltuvusprobleeme, tuleb Dmitri Ptitsõnil jätkata karistuse kandmist vangistuses, kus ta saab edasise korrektse käitumise ja individuaalse täitmiskava eduka täitmisega tõestada, et väidetavad muudatused tema suhtumises on püsivad. Seejärel saab kohus taaskord kaaluda, kas vabastamine on võimalik. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Dmitri Ptitsõni karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3