1-07-2828 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13.märts 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-2828 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Eneli Pau Kaitsja Tõnu Meidra Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid M.E tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu M.E (isikukood xxxxxxxxxxx; viibib Murru Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta M.E tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Murru Vangla esitas 08.03.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava M.E tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. M.E tunnistati süüdi Järva Maakohtu 14.05.2004.a otsusega KrK §143 lg 2 p2 järgi ja karistuseks mõista vangistus 3(kolm) aastat ja 6 (kuus) kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust 03.detsembri 2001.a. Pärnu Maakohtu otsusega mõistetud kandmata karistuse, 1 aasta 4 kuud ja 17 päeva. Karistuse kandmise algus on 14.05.2004.a. ja lõpp 31.03.2009.a. 2 Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 22.10.2006.a. M.E on talle mõistetud karistusest ära kandnud alla kahe kolmandiku. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et M.E on vanglas osalenud eluosakonnas koristus-ja remonditöödel. Koolis ei õpi, harib end ise lugedes. Tegeleb spordiga. Hetkel sotsiaalprogrammides osalenud ei ole, kuid kirjutas avalduse, et soovib osaleda programmis „Peresuhete hoidmine ja säilitamine“. M.E on käinud lühiajalisel väljasõidul 03-05.11.2006 ja 29-30.01.
- Praegune süüdimõistmine kriminaalkorras on tal 6 kord. Viimase õigusrikkumise pani toime vanglas olles, organiseerides telefoni teel transpordi teenust, mida ei osutatud. Ei ole nõus põhjusi kriitiliselt analüüsima. Korduvkuritegude ohvriks on langenud Eesti Vabariigi riigiasutused, haridus-ja sotsiaalministeerium. Õigusrikkumiste analüüs viitab sellele, et M.E Kuritegude kavandamine ja ettevalmistamine võib korduda, kuna eelnevate õigusrikkumiste dünaamika kordub. Peale vabanemist asub elama XXX koos oma elukaaslasega. Omab keskharidust. Peale vabanemist M.E ütluste alusel asub tööle projektijuhina Y OÜ. Viimase karistuse jooksul ei ole toime pannud distsiplinaarrikkumisi. Iseloomustuse kohaselt on M.E vanglaadministratsiooniga suhelnud viisakalt ja korrektselt. Mõtlemise ja käitumisega seonduvatest asjaoludest uue kuriteo sooritamise risk on väike. Kinnipeetav valitseb hästi oma tundeid. Tal on adekvaatne reaalsustaju ning reaalsed eesmärgid oma elu edasiseks korraldamiseks. Kinnipeetav on vanglas olles korduvalt teinud katset oma huvides ära kasutada kaasvange ja vanglaametnikke. M.E naudib küll riskeerivat elustiili, kuid ohte tajub õigesti. Aeg-ajalt vajab stabiilsust suhetes perekonnaga. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt garanteerib M.E’le töökoha OÜ Y, kus ta asub töölepinguga tööle projektijuhina. Kinnipeetavat on nõus abistama ja igati toetama TE. Karistuse kandmise ajal toime pandud süütegu, mis on sarnane varasematega ja mis näitab väljakujunenud käitumismalli. M.E aktiivsus arvamuse koostamise ja sellele eelnenud perioodil helistas ta mitmeid kordi Harju Maakohtu Keila talitusse ja hiljem ka Tallinnasse. Ohtlikkus ühiskonnale puudub. Ennetähtaegne vabastamine lükata edasi 6 kuud. Selle aja jooksul läbib M.E vanglas „Peresuhete programmi“, millega ta on juba liitunud ning lisaks selle on otstarbekas tegeleda väärtushinnangutega. See valmistaks ette M.E eluks vabaduses ning aitaks teha tal õiguskuulekaid valikuid. M.E taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega ja teab oma kohustusi ning tagajärgi. Väidab, et enam kuritegusid ei soorita. Kaitsja Tõnu Meidra toetab M.E taotlust. Kaitsja toetab M.E taotlust. Prokurör ei toeta taotlust. Kinnipeetav on vangi mõistetud kelmuse toimepanemise eest. Ka vanglas jätkas M.E oma kuritegelikku käitumismustrit ning pani uuesti toime kelmuse. Ka kuriteole eelneval perioodil oli kinnipeetaval pere toetus ja töökoht, kuid see ei motiveerinud teda seaduskuulekalt käituma. Seega, prokurör, arvestades kinnipeetava käitumist, tema suhtumist kuritegudesse, on seisukohal, et M.E vabastamine on ennatlik ning taotlust ei tuleks rahuldada. Kohus, ära kuulanud M.E ja prokuröri arvamuse, leiab, et M.E tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on M.E ennetähtaegne vabastamine ennatlik. 3 Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik M.E isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. M.E kannab karistust kelmuste eest, mille ohvriks on langenud Eesti Vabariigi riigiasutused, haridus-ja sotsiaalministeerium. Õigusrikkumiste analüüs viitab sellele, et M.E Kuritegude kavandamine ja ettevalmistamine võib korduda, kuna eelnevate õigusrikkumiste dünaamika kordub. Lisaks on toime pannud õigusrikkumise vanglas olles, mille ajendiks oli majandusliku kasu saamine. Kinnipeetav küll mõistab osaliselt teo põhjusi, kuid õigustab varastamist sooviga rahuldada oma vajadusi ning ei ole valmis põhjusi kriitiliselt analüüsima. Kohus leiab, et garanteeritud töökoha ja elukoha olemasolu vabaduses ei kaalu üles toimepandud kuriteo asjaolusid ja raskust ega anna alust kinnipeetava ennetähtaegseks karistusest vabastamiseks. M.E’l on välja kujunenud kuritegelik käitumismuster. Arvestamata ei saa jätta ka et, kinnipeetav on vanglas olles korduvalt teinud katset oma huvides ära kasutada kaasvange ja vanglaametnikke. Olukorras, kus M.E’l on kandmata üle 2 aasta vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 31.03.2009.a), saaks M.E ennetähtaegsel vabanemisel ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud ning M.E vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383,
- Kohtunik