Hageja palub jätta menetluskulud poolte endi kanda
Hageja leiab, et kostjal ei olnud lepingulise esindaja olemasolu vajalik, kuna isaduse tuvastamise menetluses osalevad mõlemad pooled isiklikult. Kuna mõlemad pooled kasutasid esindajat, siis seetõttu oleks igati mõistlik antud menetluses jätta menetluskulud poolte endi kanda. Samuti on kostja menetluskulude nimekirjas asju, mis ei ole hageja arvates põhjendatud, s.o kostja esindaja sõidukulu, hageja taotlusega tutvumise ja seisukoha koostamise ajakulu, kohtuistungiks ettevalmistamise kulu. Kohtu põhjendused 16. Kohus, tutvunud asja materjalidega, on seisukohal, et hagist loobumise avaldus tuleb rahuldada ja hagi tuleb jätta läbi vaatamata. 17.
lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Hageja on avaldanud, et soovib hagist loobuda, kuid on ilmselt ekslikult viidanud
asemel
Kohus käsitleb hageja avaldust hagist loobumise avaldusena, kuna avaldusest on kohtu hinnangul aru saada, et hageja peab silmas hagist loobumist, mitte hagi tagasivõtmist. Hageja on avalduses läbivalt viidanud hagist loobumisele, hagi tagasivõtmist on nimetatud ainult hageja poolt viidatud
§-s 424. Hageja on avalduses taotlenud ka poole riigilõivu tagastamist, viidates
lg 2 p-le 2, mis reguleerib poole riigilõivu tagastamist hagist loobumise korral. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puudub alus hagist loobumise avalduse vastu võtmata jätmiseks. Käesolevas asjas ei rikuta hagist loobumisega avalikku huvi. Kostja sünnitunnistusel on isakanne olemas hageja kohta ja isakannet hagist loobumisega ei muudeta. Kohus on seisukohal, et avaldus tuleb vastu võtta ja käesoleva asja menetlus lõpetada otsust tegemata.
sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Eeltoodust tulenevalt on isaduse vaidlustamine kostja jaoks siduvalt lahendatud hagist loobumise vastuvõtmisega. Hagist loobumise vastuvõtmist ei takista asjaolu, et kostja loobumisele vastu vaidleb (
).
Menetluskulud 18.
lg 1 ja 2 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, 3 Tsiviilasi nr 2-22-17916 millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.
lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
lg 1 sätestab, et põlvnemisasi on tsiviilasi, kus lahendatakse hagi, mille esemeks on põlvnemise tuvastamine või sünniaktis või rahvastikuregistris vanema kande vaidlustamine. Eeltoodust tulenevalt on käesolev tsiviilasi põlvnemisasi.
lg 1 sätestab üldreegli, mille kohaselt kannab hagilises kumbki pool abieluasjas ja põlvnemisasjas oma menetluskulud ise. Seda ka juhul, kui hagi jääb rahuldamata. Käesoleval juhul ei tee kohus asjas sisulist otsust, vaid lõpetab menetluse hagist loobumise tõttu.
lg 2 kohaselt kannab menetluskulud hageja, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja
Riigikohus on oma 26.01.2011 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-142-10 p-s 9 asunud seisukohale, et ka hagist loobumise korral tuleb lisaks
Kohus on seisukohal, et hagejat ei ole hagist loobumisel põhjendatud panna halvemasse olukorda, võrreldes sellega, milles ta oleks, kui hagi jääks rahuldamata. Hagi rahuldamata jätmisel rakenduks
lg 1, mille kohaselt kannavad pooled oma menetluskulud ise.
lg 2 sätestab, et kohus võib jagada kulud erinevalt
lg-s 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, mh kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. Antud juhul ei ole kostja välja toonud selliseid asjaolusid, mis võimaldaks kulud jaotada
Kohus ei nõustu kostjaga selles, et hageja kohtusse pöördumine oli täielikult põhjendamatu. Asjaolu, et pooled olid teinud kohtuväliselt kostja põlvnemise tuvastamiseks DNA-testi, mille tulemusi küll pooltele ei väljastatud (nimetatud asjaolu üle puudub kohtu hinnangul vaidlus), viitab asjaolule, et kostja põlvnemise osas eksisteerisid kahtlused. Kostja ei ole toonud esile asjaolusid, mille alusel saaks järeldada, et menetluskulude jagamine
Pelgalt asjaolu, et kostja on alaealine laps, kellel endal rahalised vahendid puuduvad, ei anna alust järeldada, et menetluskulude jätmine poolte endi kanda oleks äärmiselt ebaõiglane. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, s.t kumbki pool kannab oma menetluskulud ise. 19. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (
Tulenevalt
lg 2 menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav summa ületab 280 eurot. 20. Hageja taotleb poole riigilõivu tagastamist
Kohus on 30.11.2022 määrusega hageja esitatud hagi menetlusse võtnud. Kuna kohus lõpetab asjas menetluse, kuna hageja on hagist loobunud, siis kuulub hageja taotlus rahuldamisele. Hageja on tasunud riigilõivu 40 eurot. Seega tuleb riigilõiv summas 20 eurot hagejale tagastada. Riigilõiv tuleb tagastada hageja pangakontole nr XXXXXXXXXX, AS-s SEB Pank. 21. Kostja on tasunud 12.12.2022 vastuhagi esitamisel riigilõivu summas 20 eurot. Kohus keeldus 21.12.2022 määrusega kostja vastuhagi menetlusse võtmisest. Seega on kostjal õigus tasutud riigilõiv kohtult tagasi taotleda
Kohus selgitab, et
lg 4 alusel tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Käesoleva paragrahvi lõike 1 4 Tsiviilasi nr 2-22-17916 punktides 2 ja 3 nimetatud juhul arvatakse tagastatavast summast maha asja läbivaatamise kulud. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule.
lg 6 alusel riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. (allkirjastatud digitaalselt) Siiri Malmberg kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.