Obsah (7)

§ 109§ 88§ 107§ 95§ 104§ 105§ 28

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Peeter Pällin, Ele Liiv, Neve Uudelt Otsuse tegemise aeg ja koht 27. veebruar 2023, Tallinn Kohtuasja number 2-20-14708 Koh

) § 107 lg 2 alusel alates

1. aprillist
2. Hageja palus mõista kostjalt välja

§ 109lg 1 kohase hüvitise ning hageja kolme kuu keskmise töötasu 900 eurot.

Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt esitas hageja

1. mail 2020 töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja hüvitiste saamiseks. Töövaidluskomisjon rahuldas
2. septembri
3. a otsusega hageja nõude osaliselt. Kostja esitas
4. oktoobril 2020 Harju Maakohtule taotluse töövaidluskomisjoni otsuse nr (4-1/1303/20) läbivaatamiseks hagimenetluses. Hageja sai ülesütlemisavalduse kätte
5. aprillil 2020, seega on nii TVK-le kui ka kohtule esitatud avaldused tähtaegsed. Hageja asus alates
6. juulist 2019 kostja juurde tööle puhastusteenindajana katseajaga 4 kuud. Katseaeg lõppes
7. novembril
8. Katseaja jooksul töö kvaliteedi ja tööülesannete täitmisega probleeme ei olnud. Töötaja töötas objektil, mis kuulub XXXse.
9. a jaanuaris olid pooltel erimeelsused võimaliku lisatöö osas. Kostja kutsus
10. aprillil 2020 hageja enda juurde ja teavitas suuliselt, et
11. aprillist 2020 lõpeb hagejaga sõlmitud tööleping. Kostja lubas selle kinnitada kolme tööpäeva jooksul, kuid kostja seda ei teinud. Hageja palus vastust hiljemalt
12. aprilliks
14. aprillil 2020 küsis hageja e-posti teel, kas tal on tavaline tööpäev või kostja teeb oma suulise töölepingu lõpetamise seaduslikuks ja esitab selle kirjalikult. Hageja teatas, et kui kostja ei vasta hiljemalt
15. aprilliks 2020, on hageja sunnitud töölepingu lõpetama, kuna kostja ei täida oma kohustusi ja ei kindlusta hagejat tööga.
16. aprillil 2020 teavitas kostja hagejat e-posti teel töösuhte lõppemisest

§ 88lg 3 alusel, viidates töökohustuste mittenõuetekohasele täitmisele.

Hageja esitas hüvitise nõude

§ 107lg 2 alusel kolme kuu keskmine tasu 900 eurot saamiseks.

Kostja ei ole ülesütlemist põhjendanud, mistõttu on ta rikkunud

§ 95lg-t 1.

Üksnes töötamise registri (edaspidi TÖR) kandest (kanne on üksnes informatiivse iseloomuiga, st kanne ei lõpeta töölepingut) nähtub, et kostja on valinud lõpetamise aluseks

§ 88lg 1 p 3.

Kuna selline töölepingu lõpetamine on ebaseaduslik

§ 104

lg 1 mõistes, siis on töölepingu ülesütlemine tühine ja töölepingu peab lõpetama

§ 107

lg 2 alusel, ning töötajal on õigus hüvitisele

§ 109

lg 2 alusel, töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses, 900 eurot (3 x 300 eurot).

§ 88

lg 1 p 3 ja lg 3 järgi võis kostja töölepingu

§ 88lg 1 p 3 järgi üles öelda siis, kui on hagejat eelnevalt hoiatanud.

Kostja ei ole hagejale esitanud ei kirjalikku ega suulist hoiatust. Kostja vastuväited

1. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja ja kostja sõlmisid
2. juulil 2019 töölepingu nr 57 mille kohaselt asus hageja tähtajatult tööle puhastusteenindaja ametikohale osalise tööajaga (0,25) ning brutotöötasuga 300 eurot kuus. Hageja töötas
3. aastal Paldiskis XXX. Kuna XXX ei olnud
4. a veebruari lõpus töö kvaliteediga rahul, läksid
5. märtsil 2020 ning
6. märtsil 2020 kostja esindajad K (eritööde 2 2-20-14708 spetsialist) ja S (objektijuht) Paldiskisse XXXse, et aidata objekti koristada ning hagejat veelkord koolitada. Puhastusteenuse kvaliteet ei paranenud. Objektijuht S ning kostja esindaja E palusid kirjutada hagejal seletuskirja. Hageja ei kirjutanud seletuskirja. Kuna XXX esitas jätkuvalt pretensioone, läks kostja esindaja E
7. aprillil .2020 objektile. Hagejale tehti veelkord suuline hoiatus ning paluti kirjutada seletuskiri. Kuna töötaja jätkuvalt keeldus seletuskirja kirjutamast, siis kostja esindaja kõrvaldas hageja töölt. Viimaks teatas tööandja
8. aprillil 2020.a hagejale töösuhte lõppemisest

§ 88lg 1 p 3 alusel.

Õige ei ole hageja väide, nagu poleks talle töötamise ajal ametijuhendit tutvustatud. Lisaks olid töölepingu lisas 1 toodud kostja esindajaandmed, et vajadusel esitada tööülesannete kohta täpsustavaid küsimusi. Kostja ei ole

§ 95lg 1 rikkudes jätnud töölepingu ülesütlemist põhjendamata.

Kostja viitas

§ 88lg 1 p -le 3.

Hageja teadis töölepingu lõpetamise põhjust, kuna talle oli tehtud juba kaks suulist hoiatust ning teda oli töölt eemaldatud. Hageja selgitas oma TVK-le esitatud avalduses ja ka hagiavalduses, et talle tehti korduvalt selgeks tema töösuhte lõppemise põhjus. Seega ei kõla usutavalt, et hageja ei teadnud töölepingu lõpetamise põhjust. Hageja väide nagu peaks hoiatus olema esitatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, on ekslik. Hageja eest on esitanud hagiavalduse volituseta isik. Hagiavaldusest ja selle lisadest ei nähtu, et hageja oleks väljastanud oma esindajale KLule allkirjastatud volikirja. Hageja selgitas, et sai kostjalt töösuhte lõpetamisest teada 1. aprillil.2020.a, kuid vaidlustas töösuhte lõpetamise töövaidluskomisjonis alles 15. mail 2020.

§ 105

lg 1 kohaselt peab kohtule hagi või töövaidluskomisjonile avalduse ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks esitama 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest. Hageja esitas aga avalduse 45 päeva möödudes. Juhul kui kohus leiab, et hageja kasuks tuleb siiski välja mõista hüvitis

§ 109

lg 1 alusel, palub kostja hüvitise suurust vähendada ja mõista hageja kasuks välja hüvitis 10 eurot. Kostja leiab, et hüvitise vähendamise taotlus on põhjendatud, arvestades hageja hooletut töökohustuste täitmist. Hageja töötas kostja juures ainult üheksa kuud, mistõttu on põhjendamatu hüvitise väljamõistmine kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Maakohtu otsus ja põhjendused 3. Harju Maakohus rahuldas 18. mai 2021. a otsusega hagi osaliselt. Maakohus tuvastas, et hageja ja kostja vahel 22. juulil 2019 sõlmitud töölepingu nr 57 ülesütlemine on alates 22. aprillist 2020 tühine. Maakohus lõpetas töölepingu seaduse (

) § 107 lg 2 alusel hageja ja kostja vahel sõlmitud töölepingu alates 22. aprillist 2020 ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja

§ 109lg 1 kohase hüvitise 450 eurot (bruto).

Hageja menetluskulud jättis maakohus 75% ulatuses kostja kanda ning kostja menetluskulud 25% ulatuses hageja kanda. Menetluskulusid maakohus rahaliselt kindlaks ei määranud. 3.

1. Maakohus tuvastas, et pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: - pooled sõlmisid 22.07.2019 töölepingu nr 57, mille kohaselt asus hageja kostja juures tähtajatu töölepingu alusel tööle puhastusteenindajana osalise tööajaga (0,25) ning brutotöötasuga 300 eurot kuus; - hageja töötamise koht
2. a oli Paldiskis XXX; - kostja teavitas 22.04.2020 e-kirjaga hagejat töösuhte lõppemisest

§ 88lg 1 p 3 alusel alates 22.04.2020; - hageja sai kostja teate kätte 22.04.2020.

a. 3.

1. Maakohus käsitles esmalt hageja lepingulise esindaja KLu esindusõigust. Kostja leidis, et hageja esindajale väljastatud volikiri on kehtetu, kuna sellel puudub hageja allkiri. Maakohus 3 2-20-14708 leidis, et tsiviilkohtumenetluse seadustik ei sätesta volituse kohustuslikke vorminõudeid. Hageja on e-kirjaga volituse kehtivust kinnitanud, seega puudus maakohtul alus hageja esindaja volitustes kahelda.. 3.
2. Hageja ei vaidlustanud lepingu ülesütlemist hilinemisega. Maakohus ei nõustunud kostja väidetega, et tööleping lõpetati juba
3. aprillil
4. Pooled ei ole tõendanud, et
5. aprillil 2020 esitas tööandja töötajale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavalduse. Töölepingu ülesütlemisavaldus tehti 22.04.2020 ning hageja on selle samal päeval kätte saanud. Seega oli
6. mail 2020 töösuhte lõpetamise vaidlustamine töövaidluskomisjonis tähtaegne. 3.
7. Maakohus leidis, et ülesütlemise formaalsed eeldused on täidetud, kuid ülesütlemine on tühine sisulistel põhjustel. Kostja ei ole töölepingu ülesütlemist põhjendanud (

§ 95lg 2).

Kostja on seaduse teksti üldsõnaliselt tsiteerinud ning märkinud, et leping öeldakse üles töökohustuste puuduliku täitmise ja korralduste mittetäitmise tõttu. Kostja ei ole välja toonud, milles väidetavad rikkumised seisnesid – st milliseid töökohustusi hageja puudulikult täitis ja milliseid tööandja seaduslikke korraldusi töötaja ei täitnud. Väide, et töötaja ise pidi teadma, mis põhjusel leping üles öeldi, ei põhine seadusel. 3.

1. Töövaidluskomisjonile esitatud vastuses ja hagivastuses on tööandja põhjendanud töölepingu ülesütlemist sellega, et XXX objektil oli töö kvaliteet
2. a veebruari lõpus väga halb. Tööandja tehtud etteheited on ebamäärased, kuna pole selgitatud mida, millal või kuidas töötaja rikkunud on. Eelviidatud alusel lepingu ülesütlemine eeldab hoiatuse tegemist. Kostja ei ole hoiatuste tegemist tõendanud, mistõttu tuleb lähtuda eeldusest, et neid hagejale ei tehtudki. Kostja ei ole esile toonud ja põhjendanud, et väidetavad rikkumised oleks olnud sedavõrd rasked, et hoiatamine ei oleks ülesütlemise kehtivuse eeldusena vajalik. Seega on täitmata ka

§ 88lg 3 nimetatud kohustuslik eeldus.

3.6. Ametijuhendist tulenevat rikkumist ei saa hagejale ette heita, kuna selle tutvustamist hagejale pole kostja tõendanud. Töövaidluskomisjon on õigesti märkinud, et ametijuhendil puuduvad poolte allkirjad. Asjaolu, et lepingus oli sätestatud võimalus töökorraldust puudutavate dokumentidega kostja kontoris tutvuda (p 2.5), ei tähenda, et kostja tööandjana oleks täitnud kohaselt

§ 28

lg 2 p 7 kohustuse tutvustada töötajale tema töölevõtmisel, samuti töötamise ajal tuleohutuse, tööohutuse ja töötervishoiu nõudeid ning tööandja kehtestatud töökorralduse reegleid. Kuivõrd tööandja ei ole rikkumisi välja toonud ning nende esinemist tõendanud, on töötaja poolne töölepingu rikkumine tõendamata. Täitmata on ülesütlemise materiaalne eeldus. Seega on töölepingu ülesütlemine tühine (

§ 104lg) ning tööleping ei ole ülesütlemisega lõppenud.

Maakohus lõpetas töölepingu

§ 107lg 2 alusel alates 22.

aprillist

1. 3.
2. Töölepingu ülesütlemise hüvitise väljamõistmisel võttis maakohus arvesse järgmist. Hüvitise suuruse kindlaksmääramisel tuleb arvestada töösuhte kestust – hageja jõudis kostja juures töötada ca 9 kuud, töötades osalise tööajaga (0,25 koormusega). Enne ülesütlemisavalduse saamist oli töötaja juba mõnda aega töölt kõrvaldatud/eemal. Asja materjalidest nähtub, et hageja otsene juht ei olnud hageja sooritusega töösuhtes rahul. Samas tuleb arvestada, et tööleping öeldi üles ette teatamata ja ette hoiatamata. Eeltoodut arvestades leidis maakohus, et kostjalt tuleb

§ 109lg 1 alusel hageja kasuks välja mõista hüvitis 450 eurot.

Hageja ei ole esile toonud sedavõrd mõjusaid asjaolusid, mis annaksid aluse suurema hüvitise väljamõistmiseks ning kostja ei ole toonud esile selliseid asjaolusid, mis annaksid aluse väiksema hüvitise väljamõistmiseks või välistaksid selle täielikult. 3.

1. Menetluskulud jättis maakohus hagi osalise rahuldamise tõttu 75% ulatuses kostja kanda ning 25% ulatuses hageja kanda. Maakohus arvestas seejuures, et tuvastusnõue ja rahaline nõue moodustasid kumbki poole haginõudest (50% ja 50%). Maakohus rahuldas rahalise nõude 50% 4 2-20-14708 ulatuses ning tuvastusnõude täielikult. Seega rahuldati hagi 75% ulatuses. (50% tuvastusnõue ja 25% rahaline nõue). Menetluskulude rahalist suurust maakohus kindlaks ei määranud. Apellatsioonkaebus
2. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt saata asi uueks lahendamiseks maakohtule.
3. Maakohus leidis ekslikult, et hageja esindajal oli volitus hagiavalduse esitamiseks. Hageja andis esindajale volituse töövaidluskomisjoni istungil, kuid see ei kehti kohtumenetluses. Hageja esindaja esitas kohtumenetluses allkirjata volikirja.
4. Kostja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kostja ei ole hagejale ülesütlemist põhjendanud. Kostja on hageja ajutiselt töölt kõrvaldanud ning probleemi olemust piisavalt selgitanud. Hageja pidi mõistma talle tehtud etteheiteid, sest hageja kõrvaldati töölt. Kuna hageja kõrvaldati töölt, pidid talle töölt kõrvaldamise põhjused arusaadavad olema. Töösuhte lõpetamise üheks põhjuseks oli see, et hageja keeldus seletuskirja kirjutamast.
5. Maakohus leidis põhjendamatult, et tõendamata on eelneva hoiatuse tegemine hagejale. Kuna töölepingu seadus ei näe ette hoiatuste tegemise vormi (suuline või kirjalik), tuleb lähtuda sellest, et kostja siiski tegi hagejale hoiatused. Hoiatuste tegemist kinnitab töölt kõrvaldamine.
6. Vastupidiselt maakohtu väitele on kostja põhjendanud, miks hagi rahuldamisel tuleks hüvitis välja mõista miinimumi ulatuses. Kostja on selgitanud hagejale tema rikkumise põhjuseid, andnud hagejale võimaluse selgitada oma rikkumist, kõrvaldanud hageja töölt, et anda selgelt märku võimaliku töösuhte lõppemise kohta. Maakohus ei ole eelkirjeldatut kogumis hinnanud ning on jõudnud valedele järeldustele. Vastustaja seisukoht
7. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata jätta. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja kostja kannab menetluskulud ringkonnakohtus.
9. TsMS § 652 lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal lähtub ringkonnakohus maakohtu tuvastatud asjaoludest. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid.
10. Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
11. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kostja ei ole tõendanud, et ta oleks teinud hagejale enne töölepingu ülesütlemist hoiatuse. Õiguskirjanduses on kajastatud, et (Töölepingu seadus – Selgitused töölepingu seaduse juurde. Juura 2021, lk 175-176) juhul, kui tööandja soovib töölepingu üles öelda lepingulise kohustuse rikkumise tõttu, peab ta andma esmalt töötajale mõistliku tähtaja rikkumise lõpetamiseks (VÕS § 196 lg 2). Töötajale mõistliku tähtaja andmist rikkumise lõpetamiseks tuleb käsitada koostoimes

§ 88

lõikega 3, mille kohaselt tööandja võib töölepingu töötaja rikkumise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud hoiatus. Kui töötaja jätkab rikkumist, on tööandjal õigus leping üles öelda. Hoiatus võib olla nii suuline, kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kui kirjalik. Tööandja peab hoiatuse tegemist tõendama. 13.1.

§ 88

lg 3 mõtte kohaselt ei asenda hoiatamist töölt kõrvaldamine koos seletuskirja nõudmisega. Hoiatuse nõudel on lisaks rikkumise teatavaks tegemisele ka tulevikku suunatud funktsioon, et töötaja saaks aru, et uutele rikkumistele võib järgneda töölepingu ülesütlemine. Kuigi töölt ajutiselt kõrvaldamine võib olla paljudel juhtudel signaal, et tööandja ei ole töötaja 5 2-20-14708 tegevusega rahul, võib see olla kantud ka muudest põhjustest.

§ 88

lg 3 mõtte kohaselt peab hoiatus olema selge ning töötaja ei pea mõistatama, kas ta on toime pannud rikkumise ja millise tähtsusega võib see tööandja jaoks olla. Maakohus leidis praegusel juhul põhjendatult, et tööandja ei ole hoiatuse tegemist tõendanud ning töötaja ei saanud seda järeldada tööandja tegudest. 13.2. Et maakohus tuvastas põhjendatult, et tööandja ei ole hoiatust teinud, ei saanud kohus seda arvestada ka hüvitise suuruse määramisel.

§ 109

lg 1 alusel hüvitise määramine on maakohtu diskretsiooniotsus, millesse ringkonnakohus saab sekkuda kaalumisvigade või diskretsiooni piiride rikkumise korral. Kolleegium leiab, et maakohus on hüvitise määramisel kaalunud asjakohaseid argumente ega ole diskretsiooni piire ületanud.

1. Kolleegium leiab, et hageja esindajal oli hagiavalduse esitamisel volitus. Hageja esitas koos hagiga
2. aprilli 2020 e-kirja, milles hageja avaldab, et on oma esindaja volikirjaga nõus. Õigusselguse huvides esitas vastustaja ringkonnakohtule
3. juulil 2021 korrektselt koostatud volikirja. Seega on hageja igal juhul volituse hagi esitamiseks heaks kiitnud TsÜS § 113 mõttes. Sel juhul kehtivad heakskiidu õigusliku õiguslikud tagajärjed juba hagiavalduse esitamisel. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
4. TsMS § 162 lg 1 järgi jätab kohus menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus kostja kanda. Et maakohus ei ole menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 järgi ka ringkonnakohus. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Ele Liiv, Neve Uudelt 6