1-08-6507\3

1-08-6507 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2008.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik kaugkohtuistung Kohtuasja nr 1-08-6507 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Ille Mardo Kaitsja Alla Jakobson Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid M.E tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla Süüdimõistetu M.E (isikukood: xxxxxxxxxxx; viibib Murru Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta M.E tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Murru Vangla esitas 12.05.2008.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava M.E tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla. 2 M.E on süüdi tunnistatud Järva Maakohtu 14.05.2004.a kohtuotsusega KrK § 143 lg 2 p 2 järgi ja karistuseks mõisteti 3 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust 03.12.2001.a Pärnu Maakohtu otsusega mõistetud kandmata karistust – 1 aasta 4 kuu ja 17 päeva võrra ja liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 10 kuud ja 17 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 14.05.2004.a ja lõpp on 31.03.2009.a. M.E kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vanglas on osalenud eluosakonna koristus- ja remonditöödel, koolis ei õpi, on avaldanud soovi osaleda sotsiaalprogrammis. Vabanemisel soovib elama minna elukaaslase juurde Keilasse ning töökoht on väidetavalt vabaduses olemas. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja nõustub M.E vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega elektroonilise valve alla, kuna elukoht võimaliku enne tähtaega vabastamise puhul vastab tehnilistele nõuetele elektroonilise valve seadme kohaldamiseks. Korteri omanik on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks antud elamispinnal M.E suhtes. M.E taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist, on nõus elektroonilise valvega. Prokurör toetab isiku tingimisi ennetähtaegselt vanglast vabastamist elektroonilise valve alla, kuna kinnipeetava käitumine vanglas on olnud korrektne, ta töötab ja osales sotsiaalprogrammides. Vabaduses on olemas kõik tingimused vabastamiseks. Kaitsja toetab prokuröri arvamust ning taotleb M.E tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna tal on vabaduses täidetud kõik tingimused vabanemiseks. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu ja kaitsja arvamused, leiab, et M.E tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik M.E isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus nõustub, et tõepoolest iseloomustatakse M.E käitumist viimaste aastate jooksul positiivselt – ta on osalenud eluosakonna koristus- ja remonditöödel ning sotsiaalprogrammides, kuis samas ei saa jätte tähelepanuta, et karistuse kandmisel ajal on M.E toime pannud uusi kuritegusid. Nimetatud kuriteod on oma iseloomult analoogsed nende kuritegudega, mille eest M.E samal ajal karistust kandis. Kokku on M.E karistatud 6-korral, neist 5-korral kelmuste eest. Kohus möönab, et M.E’le on vabanedes tagatud elu- ja töökoht ning perekonna toetus ning mõistab M.E muret oma pere pärast, kuid elutingimused ja perekonna olemasolu ei ole tingimisi ennetähtaega vabastamise aluseks, vaid arvestada tuleb eelkõige uute kuritegude toimepanemise riski. Kohus on seisukohal, et arvestades M.E poolt toimepandud kuritegude asjaolusid ja raskust, ei ole M.E ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra 3 kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383,
2. Kohtunik