← Eesti

2-19-13699/74

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Peeter Pällin, Ele Liiv, Neve Uudelt Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. veebruar 2023, Tallinn Kohtuasja number 2-19-13699 Kohtuasi X hagi Y vastu elatise väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
  2. mai
  3. a otsus Kaebuse esitaja ja liik Y apellatsioonkaebus X vastuapellatsioonkaebus Kaebuse hind Apellatsioonkaebuse hind 649 eurot 62 senti Vastuapellatsioonkaebuse hind 0 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Kardo Karon Hageja seaduslik esindaja C (end nimi C) Kostja Y (sünd XX.XX.XXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Maria Abramenkova Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  4. Tühistada osaliselt Harju Maakohtu
  5. mai
  6. a otsus.
  7. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta rahuldamata tagasiulatuva elatise nõue ajavahemiku 19.02.2020–29.01.2021 eest.
  8. Rahuldada osaliselt Y apellatsioonkaebus.
  9. Jätta rahuldamata X vastuapellatsioonkaebus.
  10. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda. 2-19-13699
  11. Menetluskulude rahalist suurust ei ole vaja menetluskulude poolte endi kanda jätmise tõttu kindlaks määrata.
  12. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt: 7.
  13. Rahuldada hagi osaliselt. 7.
  14. Mõista Y-lt X kasuks välja elatis tagasiulatuvalt ajavahemiku 06.09.2018– 05.09.2019 eest ühekordse maksena suurusega 657,89 eurot. 7.
  15. Mõista Y-lt X kasuks välja elatis ajavahemiku 06.09.2019–18.02.2020 eest ühekordse maksena suurusega 60,04 eurot. 7.
  16. Mõista Y-lt X kasuks välja elatis ajavahemiku 30.01.2021–31.12.2021 eest ühekordse maksena suurusega 2561,47 eurot. 7.
  17. Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord ja kohustada Y tasuma resolutsiooni punktides 7.2–7.4 nimetatud elatis C arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX. 7.
  18. Jätta rahuldamata X nõue ajavahemiku 06.09.2018 – 05.09.2019 eest tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks 800,44 euro ulatuses. 7.
  19. Jätta rahuldamata X nõue igakuise elatise väljamõistmiseks 232,18 eurot ületavas osas. 7.
  20. Jätta rahuldamata X nõue ajavahemiku tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks. 19.02.2020–29.01.2021 eest Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
  21. X (hageja) esitas
  22. septembril 2019 (täiendatud 03.10.2019) Harju Maakohtule hagi Y (kostja) vastu, milles palus kohustada kostjat tasuma hagejale alates
  23. septembrist 2019 elatist 270 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni, kuid mitte vähem kui perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäär. Samuti palus hageja mõista kostjalt välja tagasiulatuva elatise 1458,33 eurot ajavahemiku 06.09.2018- 05.09.2019 eest. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
  24. Hagiavalduse kohaselt on C (endine C) ja kostja hageja vanemad. Laps elab emaga Eestis ja kostja on tema lahuselav vanem, kes elab Itaalias. Harju Maakohtu
  25. veebruari
  26. a määrusega on emal lapse viibimiskoha määramise otsustusõigus. Ema on külastanud koos lapsega isa Itaalias ja isa on käinud lapsel Eestis külas, kuid isa ei osale lapse ülalpidamiskohustuse täitmisel nõutaval määral. Kostja on andnud lapsele ülalpidamist aasta 2 2-19-13699 jooksul enne hagi esitamist kokku 1705 eurot. Miinimumelatis ajavahemiku 06.09.2019– 05.09.2018 eest oli 3163,33 eurot (25÷30×250) + (3×250) + (8×270) + (5÷30×270). Seega võlgneb kostja hagejale 1458,33 eurot. Kostja vastuväited
  27. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. 3.
  28. Hageja elab Eestis ja kostja Itaalias. Õige ei ole hageja väide, et kostja suhtleb hagejaga Eestis. Kostja suhtleb hagejaga peaaegu alati Itaalias ja tasub ka reisipiletid. Hagejaga välismaal viibimise ajal kannab kostja hageja vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud vahetult ja ei pea selle aja eest hagejale rahas ülalpidamist andma. Kostja on tasunud lisaks hageja ema kontole piisavalt ja regulaarselt ka elatist. 3.
  30. a septembrist detsembrini oli ühe päeva elatis 8,20 eurot (4 kuud, s.o 122 päeva ja 1000 eurot). Hageja viibis sellel perioodil kostjaga välismaal tema vahetul ülalpidamisel 26 päeva (septembris 15 päeva, detsembris 11 päeva). Lisaks pidi kostja andma ülalpidamist 96 päeva eest (122-26)×8,20=787,20 eurot. Kostja maksis 910 eurot. 3.
  32. a jaanuarist septembrini oli ühe päeva elatis 8,90 eurot (9 kuud, s.o 273 päeva ja 2430 eurot). Hageja viibis sellel perioodil kostjaga välismaal tema vahetul ülalpidamisel 98 päeva (jaanuaris 6 päeva, veebruaris 6 päeva, märtsis 15 päeva, aprillis 11 päeva, mais 13 päeva, juunis 4 päeva, juulis 13 päeva, juulis 13 päeva, augustis 15 päeva ja septembris 15 päeva). Lisaks pidi kostja andma ülalpidamist 175 päeva eest (273-98)×8,90) 1557,50 eurot. Kostja maksis 1730 eurot. 3.
  33. Ajavahemikul 2018 juuli kuni 2019 november olid kostja hagejaga seotud kulud kokku 45 831,31 eurot. Täiendavalt sai hageja ema kostjalt hageja vajaduste katmiseks sularaha järgmiselt: 14.09.2018 100 eurot, 05.11.2018 160 eurot, 06.01.2019 100 eurot, 26.01.2019 120 eurot. Kostja annab hageja emale iga kord lapse tagastamisel 20 eurot sularaha, et nad saaksid sõita lennujaamast taksoga koju. Kostja ei ole seega oma ülalpidamiskohustust rikkunud ja hagi tuleb jätta tervikuna rahuldamata. 3.
  34. Tallinna Ringkonnakohtu
  35. septembri
  36. a määrusega tsiviilasjas nr 2-17-4101 on kindlaks määratud kostja ja hageja suhtluskord, mille kohaselt suhtleb kostja hagejaga igas kuus ühe nädala jooksul Eestis või välismaal. Hageja on viibinud kostjaga Itaalias iga kuu 1–2 nädalat. Kuna hageja nõuab hoolimata sellest elatist seaduses sätestatud määras, tuleb tal oma kulusid tõendada. Kuna hageja elab osa ajast kostjaga, ei ole põhjendatud elatise väljamõistmine miinimummääras. Maakohtu otsus ja põhjendused
  37. Harju Maakohus rahuldas
  38. mai
  39. a otsusega hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks ühekordse maksena välja: - tagasiulatuva elatise 657,89 eurot ajavahemiku 06.09.2018–05.09.2019 eest; - elatise 60,04 eurot ajavahemiku 06.09.2019–18.02.2020 eest; - elatise 1042,99 eurot ajavahemiku 19.02.2020–29.01.2021 eest. 4.
  40. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise 232,18 eurot alates
  41. jaanuarist 2021 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Maakohus määras, et igakuine elatis tuleb tasuda iga kuu
  42. kuupäevaks. 4.
  43. Maakohus jättis rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt välja tagasiulatuv elatis 800,44 eurot ajavahemiku 06.09.2018–05.09.2019 eest. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda. 3 2-19-13699 4.
  44. Tallinna Ringkonnakohtu
  45. septembri
  46. a määrusega tsiviilasjas nr 2-17-4101 lõpetati vanemate ühine hooldusõigus ja hooldusõigus anti üle hageja emale. Sama määrusega määrati hageja ja kostja suhtlemise kord kindlaks selliselt, et kostja kohtub hagejaga igal kuul ühe nädala ja tal on sel ajal õigus viibida koos lapsega nii Eesti Vabariigis kui mujal Euroopa Liidu liikmesriikides. Seega elab hageja koos oma emaga ja kostja on lapsest lahus elav vanem, kellel tuleb anda lapsele ülalpidamist perioodiliste rahaliste maksetena. Kohus lähtus sellest, et alates
  47. veebruarist 2020, mil laps naasis Eestisse, veedab hageja kostjaga 22,95% ajast. Hageja on viibinud ajavahemikul 2018 september –2020 jaanuarkostjaga keskmiselt 9,75 päeva kuus, s.o 31,96% ajast. 4.
  48. Hageja läks vastavalt ettenähtud suhtluskorrale
  49. veebruaril 2020 isa juurde Itaaliasse, kuid isa last enam tagasi ei toonud. Ema algatas lapse tagastamiseks lapseröövi menetluse. Laps tagastati emale vanemate kinnitusel alles
  50. jaanuaril 2021 pärast seda, kui Itaalia Brescia alaealiste kohus tegi
  51. jaanuaril 2021 otsuse, milles otsustas, et laps tuleb viivitamatult tagastada tema ema juurde Eestisse. 4.
  52. Asjaolu, et laps elab mingi osa ajast lahuselava vanema juures, on mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla miinimummäära PKS § 102 lg 2 tähenduses. Ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures, saab eeldada, et lahuselav vanem kannab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud vahetult proportsionaalselt ajaga, mil laps viibib tema juures. Eelduslikult kannavad mõlemad vanemad vahetult lapse esmased kulud, näiteks söögi ja eluasemekulud. Kuna kulusid lapse majutamiseks teevad mõlemad vanemad, ei ole põhjendatud nõuda lahuselavalt vanemalt lapsega püsivalt koos elava vanema eluasemekulude katmist sama aja eest, kui tema peab eluasemekulusid lapse huvides kandma. Vastasel juhul koormataks teda topelt (vt ka Riigikohtu 09.06.2017 otsus nr 3-2-1-35-17 p 23). Kohus on tuvastanud, et kostja viibis hagejaga 31,96% igast kuus ja tal on alates
  53. veebruarist 2020 õigus viibida hagejaga 22,95% igast kuust. 4.
  54. Hageja 17.02.2021 täpsustatud kulutuste nimekirja kohaselt on hageja ema tavapärased igakuised kulud hagejale keskmiselt 570,50 eurot kuus, mis koosneb järgmisest: hageja osa eluaseme üürist 87,50 eurot (350 eurot kokku), hageja osa kommunaalkuludest, sh elektrist 46 eurot (140 eurot kokku), hageja osa sidekuludest 25 eurot (100 eurot kokku). Kuna hageja elab koos 3 inimesega, on eelnimetatud kulud jagatud kolmega. Lisaks kulub hagejal hobidele (jalgpall, spordiring, minimuusikal) kokku 80 eurot kuus, lasteaia kohatasule 72 eurot, meelelahutusele (Spa ja mängutoad) 50 eurot, riietele ja jalanõudele 60 eurot, hügieenile 15 eurot ja toidule 150 eurot. 4.
  55. Hageja selgitas, et tema leibkond on kokku neljaliikmeline. Hageja eluasemekulu koosneb XXX korteri üürist 350 eurot kuus. Arvestades, et hageja elab neljaliikmelises peres, on hageja igakuine eluasemekulu 87,50 eurot, millest kostjal tuleks hüvitada hagejale pool, s. o 43,75 eurot. Arvestades aga ülal tuvastatud hageja ja kostja koosviibimise aega, tuli kostjal tasuda hageja eluasemekulude katteks kuni
  56. veebruarini 2020 68,04% (100% - 31,96%), s.o 29,77 eurot kuus. Alates
  57. veebruarist2020 tuli kostjal hüvitada hagejale eluasemekuludest 77,05% (100% - 22,95%), s.o 33,71 eurot kuus. 4.
  58. Hageja on leibkonna kommunaalkulude suurusena märkinud 140 eurot kuus. Kostjal tuleb hüvitada hagejale sellest 17,50 eurot (140÷4÷2). Arvestades aga hageja ja kostja suhtlemise proportsiooni, tuleb kostjal kuni
  59. veebruarini 2020 hüvitada hagejale eluasemekuludest 11,91 eurot (17,50×68,04%) ja alates
  60. veebruarist 2020 13,48 eurot (17,50×77,05%). 4.
  61. Hageja leibkonna sidetenuste kulu on kokku 100 eurot kuus. Hageja on palunud lähtuda keskmisest kulust 100 eurot kuus, mis on kohtu hinnangul mõistlik leibkonna kulu sideteenustele. Arvestades hageja leibkonna suurust ja kostjaga suhtlemise proportsiooni, tuleb 4 2-19-13699 kostjal kuni
  62. veebruarini .2020 hüvitada sideteenuste kulude eest hagejale 8,51 eurot (100÷4÷2×68,04%) ja alates 19.02.2020 9,63 eurot (100÷4÷2×77,05%). 4.
  63. Hageja kulude nimekirja kohaselt on tema igakuine toidukulu 150 euro kuus. 150 eurot kuus on tavapärane ühe perekonnaliikme keskmine toidukulu ja tegemist ei ole ebamõistlikult suure summaga. Ajal, mil hageja viibib koos kostjaga, kannab kostja vahetult ka hageja toidukulud ja selle aja eest kulu väljamõistmine kostjalt koormaks teda topelt. Seega tuleb kostjal kuni
  64. veebruarini 2020 hüvitada hagejale toidukulust 51,03 eurot ((150÷2×68,04%) ja alates
  65. veebruarist 2020 57,79 eurot. 4.
  66. Muud hagejaga seotud püsikulud, nagu kulud riietele, hügieenitarvetele, lasteaiale, huviringidele jms ei sõltu sellest, kumma vanema juures laps viibib. Hageja kulude nimekirja kohaselt on hageja igakuine kulu huviringidele (jalgpall, spordiring ja minimuusikal) 80 eurot kuus (30+25+25). Hageja esitatud tõendite kohaselt on tema huviringide keskmine igakuine kulu 38,13 eurot. Kostja vastutab sellest poole, s.o 19,07 euro ulatuses. 4.
  67. Hageja kulude nimekirja kohaselt on igakuine lasteaia kohatasu 72 eurot. Kostja vastutab sellest poole, s.o 36 euro ulatuses. 4.
  68. Hageja kulude nimekirja kohaselt on tema igakuine meelelahutuse kulu (SPA ja mängutoad) 50 eurot. Kostja osa igakuisest meelelahutuse kulust on 25 eurot. 4.
  69. Hageja kulude nimekirja kohaselt on tema igakuine kulu riietele ja jalanõudele 60 eurot. 60 eurot väikelapse riietele ja jalanõudele on mõistlik kulu. Kostja osa igakuisest keskmisest riiete ja jalanõude kulust on 30 eurot. 4.
  70. Hageja kulude nimekirja kohaselt on tema igakuine kulu hügieenile 15 eurot. Kostja osa igakuisest hügieenikulust on 7,50 eurot. 4.
  71. Eeltoodust tulenevalt tuli kostjal tasuda hageja igakuiste vajaduste rahuldamiseks
  72. veebruarini 2020 ajavahemiku elatist 218,78 eurot (29,77+11,91+8,51+51,03+19,07+36+25+30+7,5) ja alates
  73. veebruarist 2020 232,18 eurot (33,71+13,48+9,63+57,79+19,07+36+25+330+7,5). 4.
  74. Kostja on esile toonud ja tõendanud, et ta on andnud hagejale lisaks tema vahetule ülalpidamisele ajal, mil laps tema juures viibib, ülalpidamist rahas. Ülekandeid kinnitavad hageja esitatud arvelduskonto väljavõtted (kd I tl 4–5). Kostja on küll andnud hagejale ülalpidamist, kuid mitte kohtu poolt tuvastatud hageja vajadustele ja kostja ette nähtud panusele vastavas ulatuses. 4.
  75. Kostja pidi andma hagejale ülalpidamist ajavahemiku 06.09.2019– 8.02.2020 eest kokku 1185,94 eurot (175,02 (24 päeva +4×218,78+135,79 (18 päeva)). Kohus tuvastas ülal, et kostja on maksnud sellel perioodil hageja seaduslikule esindajale 1125,90 eurot (arvestades septembris 24 ja veebruaris 18 päevaga). Kostja võlgneb seega hagejale ülalnimetatud ajavahemiku eest 60,04 eurot. 4.
  76. Kohus tuvastas, et kostjal tuleb vastavalt hageja ja kostja suhtlemise proportsioonile anda hagejale alates
  77. veebruarist 2020 ülalpidamist rahas 232,18 eurot kuus. Arvestada tuleb sellega, et hageja läks
  78. veebruaril 2020 kostja juurde Itaaliasse, kuid kostja last ettenähtud ajal ei tagastanud. Laps tagastati vanemate kinnitusel hooldusõiguslikule vanemale tema tavapärasesse asukohariiki Eestisse
  79. jaanuaril
  80. 4.
  81. Kohus ei nõustu kostjaga, et ajal, mil laps viibis temaga Itaalias, puudusid lapse emal mistahes lapsega seotud kulud. Asjaolu, et kostja rikkus kohtulahendist tulenevaid kohustusi, ei andnud talle alust keelduda perekonnaseadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmisest. 5 2-19-13699 Hageja seaduslikul esindajal on lapse põhiasukohaga seotud püsikulud, mille kandmises tuleb kostjal osaleda, sõltumata sellest, et laps viibis Itaalias. 4.
  82. Hageja tõi esile, et tema igakuised kulud olid hoolimata hageja Itaalias viibimisest 310,50 eurot, sh eluasemekulu 87,50 eurot, kommunaalkulu 35 eurot, sidekulud 25 eurot, kulu hobidele 80 eurot ja lasteaia kohatasu 72 eurot. Kohus tuvastas, et kostja osa hageja eluasemekuludest on sellel perioodil 33,71 eurot, kommunaalkuludest 13,48 eurot, sidekuludest 9,63 eurot, kulust hobidele 19,07 eurot ja lasteaia kohatasust 36 eurot. 4.
  83. Kohus leidis, et hageja emal tuli hoolimata hageja Itaalias viibimisest jätkata lapsele eluaseme tagamist. Seetõttu arvestas kohus hageja eluasemekulu täies ulatuses. Hageja esitatud kommunaalkulude arvest nähtub (kd I tl 196), et tarbitavad teenused, nagu gaas, vesi ja kanalisatsioon, küte ning üldelekter, moodustavad arvest 75,41%. Muus osas on tegemist püsikuludega, nagu ekspl. kulud, avariifond, remondimaksed ja prügivedu. Kuna hageja Itaalias elamise ajal teenuseid ei tarbinud, arvestas kohus hageja põhjendatud kommunaalkulude suuruseks 3,31 eurot (13,48×24,59%). 4.
  84. Sidekulusid kohus hageja Itaalias viibimise aja eest arvesse ei võtnud, kuna hageja ei tarbinud neid teenuseid. 4.
  85. Kulu hobidele 19,07 eurot ei ole võimalik vähendada põhjendusel, et kostja last õigel ajal emale ei tagastanud. Huvialaringide kulu on igakuine kulu, mille suurus ei sõltu asjaolust, kas laps huviringis konkreetsel kuul osaleb või mitte. Hageja emal tuli seega tagada lapsele huvihariduse jätkamine sõltumata sellest, kas ja millal kostja lapse Eestisse tagastab. Kohus on ülal selgitanud, et asjaolu, et Covid-19 pandeemia tõttu oli huviharidus osaliselt piiratud, ei saa praeguses asjas arvesse võtta. Isegi, kui laps ei oleks saanud Covid-19 tõttu huviharidusest osa võtta, pidi vanem olema valmis tegema muid lapse arendamist võimaldavaid kulusid arvestades muutunud olukorda. 4.
  86. Lasteaia kohatasu 36 eurot kuus tuleb arvesse võta täies ulatuses. Asjaolule, et see kulu tuli hageja emal kanda sõltumata lapse viibimisest Itaalias, kostja vastu ei vaidle. Eeltoodust tulenevalt tuli kostjal anda hagejale ülalpidamist rahas sõltumata sellest, et hageja viibis kostjaga Itaalias, ajavahemikus 19.02.2020 – 29.01.2021 iga kuu 92,02 eurot. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks sellel perioodil andnud hagejale rahas ülalpidamist. Kostja võlgneb viidatud ajavahemiku eest hagejale kokku 1042,99 eurot (34,90 (11 päeva) + 10 × 92,20 + 86,08 (29 päeva)) ja kohus mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja. 4.
  87. Alates 30.01.2021 kuni hageja täisealiseks saamiseni kohustub kostja andma hagejale ülalpidamist 232,18 eurot kuus. 4.
  88. Kohus ei nõustunud kostjaga, et elatise vähendamiseks annaks alust asjaolu, et hagejal on õigus saada lapsetoetust 60 eurot kuus. Perekonnaseaduse sätetest ei tulene, nagu võiks kohus PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel oli õigus saada peretoetusi. Kui seadusandja eesmärgiks oleks olnud alati vähendada PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära poole peretoetuse võrra, siis oleks see selliselt ka sätestatud, sest lapsetoetust makstakse kõigile teatud vanuses lastele olenemata nende tegelikust vajadusest (vt Riigikohtu 22.03.2017 otsus nr 3-2-1-174-16 p 14). Praeguses asjas ei esine asjaolusid, mille alusel saaks kohus jõuda järeldusele, et kostja seadusest tulenevat kohustust tuleks vähendada riigi makstava toetuse arvelt. 4.
  89. Hageja nõuab kostjalt elatise väljamõistmist ka tagasiulatuvalt ajavahemiku 06.09.2018– 05.09.2019 eest ühekordse maksena suurusega 1458,33 eurot. Tagasiulatuva elatise nõude ulatuse määramisel arvestab kohus seetõttu sellega, kas ja mida õigustatud isik on sellel ajavahemikul teinud kohustatud isikult ülalpidamise nõudmiseks. Samuti arvestab kohus 6 2-19-13699 sellega, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult koormav. Hageja on pooltevahelise kirjavahetusega tõendanud, et nõudis kostjalt seaduses sätestatud määras ülalpidamise andmist e-kirja teel juba
  90. a septembris (kd I tl 11–12, tõlge 13–14). 4.
  91. Küll aga tuleb vähendada kostjalt hageja kasuks välja mõistetud elatise suurust, kuna hageja on arvestuse tegemisel jätnud ekslikult arvestamata, et kostja peab hagejat vahetult üleval ajal, mil hageja viibib tema juures. Kohus tuvastas ülal, et kostja pidi lähtudes hageja ja kostja igakuisest koosviibimise ajast, s.o keskmiselt 31,96% kuus, andma hagejale vaidlusalusel ajavahemikul täiendavalt ülalpidamist rahas 218,78 eurot kuus. Ajavahemikul06.09.2018–05.09.2019 tuli kostjal tasuda hageja ülalpidamiseks 2618,06 eurot (175,02+11×218,78+36,46). 4.
  92. Kostja andis hagejale ajavahemikul 06.09.2018–05.09.2019 ülalpidamist rahas kokku 1960,17 eurot (kohus arvestab 2019.a septembris tasutud 120 eurost 24 päeva ja
  93. a septembris tasutud 115 eurost 5 päeva tagasiulatuva elatise katteks). Kostja võlgneb hagejale seega 657,89 eurot (2618,06-1960,17) ja kohus mõistis selle kostjalt hageja kasuks välja. 4.
  94. Kohus määras tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 lg 1 alusel hageja taotlusel kindlaks otsuse täitmise korra selliselt, et elatis tuleb maksta iga kuu viiendaks kuupäevaks hageja seadusliku esindaja arvelduskontole. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.
  95. Et kohus rahuldas hagi osaliselt, ja arvestades samas hagi rahuldamise ulatust, leidis kohus, et tsiviilasja menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Seoses menetluskulude poolte endi kanda jätmisega kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määranud. Apellatsioonkaebused
  96. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub Harju Maakohtu
  97. mai
  98. a otsuse osaliselt tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi osaliselt rahuldada ja mõista kostjalt hageja kasuks välja igakuine elatis 160 eurot kuus alates
  99. jaanuarist 2021 kuni lapse täisealiseks saamiseni. Hageja palub jätta tagasiulutava elatise nõude tervikuna rahuldamata. 6.
  100. Maakohus mõistis tagasiulatuva elatise ajavahemiku 06.09.2018–05.09.2018 eest valesti välja. Nimetatud ajavahemikul täitis kostja oma ülalpidamiskohustust. Laps oli tihti tema juures, samuti tegi kostja lapse emale ülekandeid. Seega pole lapse isal kohustust maksta tagasiulatuvalt elatist. Lapse ema palus
  101. aastal vaid ühel korral elatist tasuda ja lapse isa tegi seda.
  102. aastal tasus kostja rohkem elatist kui
  103. aastal vaatamata sellele, et laps veetis isaga Itaalias rohkem aega. Kuna terve aasta jooksul oli saatis ema vaid ühe kirja, siis saab järeldada, et lapse ema oli rahul sellega, kuidas lapse isa oma last toetab. 6.
  104. Maakohus ei põhjendanud piisavalt, miks ta leidis, et aastatel 2018 ja 2019 pidi kostja andma ülalpidamist 218,78 eurot kuus. Maakohtu veendumise kujunemine ei ole jälgitav. 6.
  105. Ajavahemikul 15.02.2020–29.01.2021 oli laps isa juures Itaalias. Lapse ema väited, et see oli lapserööv, ei vasta tõele. Lapse ema oli lapse asukohast teadlik, suhtles temaga ja teadis, miks laps on Itaalias. Ajal, kui laps elas Itaalias, kandis kõik kulud (toidukulu, eluaseme kulu, kulud riietele, mänguasjadele, transpordile, vabale ajale, huvitegevusele ja kooliga seotud kulud) lapse isa. Kohus järeldas ekslikult, et asjaolu, et kostja rikub kohtulahendist tulenevat kohustust tagastada laps pärast suhtlemiseks ettenähtud tähtaja möödumist hooldusõiguslikule vanemale, ei anna talle alust keelduda perekonnaseadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmist. Maakohtu otsusest saab teha järelduse, et kohus otsustas omavoliliselt karistada lapse isa selle eest, et ta pole täitnud ringkonnakohtu määrust ning jättis tähelepanuta reaalse olukorra. 7 2-19-13699 6.
  106. Maakohus määras ebaõigesti kindlaks elatise alates
  107. jaanuarist 2021 kuni täisealiseks saamiseni summas 232,18 eurot. Tallinna Ringkonnakohtu määruse kohaselt elab laps vähemalt ¼ ajast isaga. Seega täidab isa suure osa ajast vahetult lapse ülalpidamise kohustust. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kui laps viibib lahus elava vanema juures olulise osa ajast, siis tuleb elatise suuruse üle otsustamisel arvestada, et osaliselt täidab lahuselav vanem ülalpidamiskohustust vahetult. Kohus pole arvesse võtnud kulusid, mida lapse isa kannab seoses lapse ülalpidamisega vahetult. Lapse isa igakuise kulud lapsele on suuremad kui lapse emal, seega annab lapse isa ülalpidamist vahetult. Igal juhul on maakohus jätnud ekslikult arvesse võtmata, et ema saab lapsetoetust, mis katab osa lapse kuludest.
  108. Hageja esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse osas, millega jäeti hageja menetluskulud tema enda kanda ning palus saata asja vastavas ulatuses esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks, kui ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada. Hageja palus teha kohtul uue otsuse, millega jätta mõlema poole maakohtu menetluskulud kostja kanda. 7.
  109. Hageja ei nõustu sellega, et menetluskulud jäid poolte endi kanda üksnes põhjusel, et ei esine TsMS § 164 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Vastustaja on alaealine laps, kellel on õigus saada elatist, kostja rikkus elatise tasumise kohustust, mistõttu tuli hageja õiguste kaitseks võtta palgata hagejale esindaja. Hageja pakkus kostjale kohtumenetluse ajal korduvalt kompromissi, millele kostja midagi mõistlikku vastu ei pakkunud. Kostja jäi sisuliselt kõigi kompromisspakkumiste osas kompromissituks. Kohus rahuldas hageja nõude osaliselt ja mõistis välja elatise. Kostja käitumist menetluse kestel arvestades, oleks tulnud menetluskulud jätta kostja kanda. 7.
  110. Kogu menetluse kestel maakohtus esitas kostja lapse emale kohatuid süüdistusi, millest ükski ei leidnud kinnitamist, ja seda ka ajal, mil hageja viibis õigusliku aluseta ja ema nõusolekuta Itaalias, kus kostja hagejat kinni hoidis. Seega on kostja tekitanud oma käitumisega hagejale menetluskulusid. Vastustajate seisukohad
  111. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
  112. Kostja vaidleb vastuapellatsioonkaebusele vastu, palub selle jätta rahuldamata ja sellega seotud menetluskulu hageja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  113. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada. Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega jätab rahuldamata tagasiulatuva elatise nõude ajavahemiku 19.02.2020–29.01.2021 eest. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt ning vastuapellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jäävad poolte enda kanda.
  114. TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus vaidluse lahendamiseks oluliste faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Maakohus on läbiviinud nõuetekohase eelmenetluse ja arutanud pooltega piisavas mahus nii tõendamiskoormust kui õiguse kohaldamisega seonduvat.
  115. Kolleegium leiab, et maakohus määras elatise osaliselt ekslikult ajavahemiku 19.02.2020– 29.01.2021 eest, mil laps viibis Itaalias. Sisuliselt kohaldas maakohus selle ajavahemiku eest 8 2-19-13699 teistsuguseid lapse vajaduse määramise ja tasakaalustamise põhimõtteid seetõttu, et lapse isa rikkus lapse ema hooldusõigust lapseröövi konventsiooni mõttes. 12.
  116. Kuigi lapse ema hooldusõiguse rikkumine lapseröövi konventsiooni mõttes on etteheidetav, ei tulene seadusest, et see toob kaasa lapse isa karistamise talle vähem soodsamate põhimõtete rakendamisega. Kolleegiumi hinnangul viiks see ka vastuoluliste tulemusteni – kui muidu ei võeta lapse ema ülalpidamiskulu arvesse ajavahemikul, kui laps on isaga, siis hooldusõiguse rikkumise ajavahemikul võetaks kulu arvesse täies ulatuses. 12.
  117. Seejuures hindas maakohus lapse isa jaoks põhjendamatult negatiivselt ka seda, mil määral oli lapse emal tegelikke kulutusi lapseröövi vaidluse lahendamise ajal. Kolleegium on seisukohal, et lapseröövi vaidluse lahendamise ajal olid kulutused Eesti lasteaiakohale ja huviringidele põhjendamatud. Vaidlusalusel ajavahemikul oli Eestis koroonapandeemia tõttu huviringide tegevus valdavalt peatatud ning lasteaia kohatasu ja huviringi tasu maksmine valdavalt peatatud. Samal ajal tagas lapse isa lapsele Itaalias nii lastehoiu kui osalemise huviringides. Arvestades eelnevat, ei olnud lasteaiatasu ja huviringide tasu Eestis sel ajal mõistlik ja põhjendatud ülalpidamiskulu.
  118. Ülejäänud osas jääb maakohtu otsus muutmata. Kolleegium nõustub ülejäänud osas maakohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid, mistõttu neid praeguses otsuses TsMS § 654 lõike 6 järgi ei korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib kohus järgmist.
  119. Kolleegium ei nõustu kostjaga, et hageja ei ole enne hagi esitamist kostjalt piisavalt regulaarselt ülalpidamisest nõudnud. Hageja nõudis kostjalt elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt ajavahemiku 06.09.2018–05.09.2019 eest. Hageja on pooltevahelise kirjavahetusega tõendanud, et nõudis kostjalt seaduses sätestatud määras ülalpidamise andmist e-kirja teel juba
  120. a septembris (kd I tl 11–12, tõlge 13–14). PKS § 108 mõtte kohaselt ei pea ülalpeetav nõudma ülalpidamist pidevalt ja mitmeid kordi, vaid piisab sellest, et kohustatud isikule on selge, et ülalpeetav soovib ülalpidamist saada. Esitatud kirjavahetusest pidi see kolleegiumi hinnangul kostjale selge olema.
  121. Kolleegium ei nõustu kostjaga, et maakohus ei põhjendanud piisavalt, miks ta leidis, et
  122. ja 2019 aastal pidi kostja andma ülalpidamist 218,78 eurot kuus. Maakohtu arvutuskäik on otsuse p-s 28 ning see kajastab maakohtu veendumuse kujunemist piisavalt TsMS § 442 lg 8 mõttes. Arvutust tehes ei pidanud maakohus lähtuma neil aastatel kehtinud miinimumelatise määradest, sest kohus määras elatise kindlaks vastavalt lapse tegelikele vajadustele.
  123. Maakohus ei ole rikkunud menetlusõiguse norme, leides, et kostja ei ole tõendanud oma väidet, et andis ülalpidamist ka sularahas.
  124. Maakohus ei eksinud, kui mõistis kostjalt välja elatise alates 30.01.2021 kuni lapse täisealiseks saamiseni igakuiselt 232,18 eurot. Riigikohtu
  125. oktoobri
  126. a otsusest tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15 ei tulene absoluutset juhist, et elatise välja mõistmisel alla PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimummäära seaduse kuni 31.12.2021 kehtinud redaktsioonis tuli alati arvesse võtta, et osa kuludest on kaetud lapsetoetusega. Lapsetoetuse arvestamine jäi nii selle kui teiste Riigikohtu otsuste kohaselt kohtu diskretsiooniotsuseks. Praegusel juhul on maakohus leidnud, et kohtu ette toodud asjaoludel ei tule lapsetoetust arvestada ning kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus selle otsustuse osas diskretsiooni piire ületanud.
  127. Kolleegium jätab rahuldamata hageja menetluskulude jaotuse peale esitatud vastuapellatsioonkaebuse. Maakohus ei ole menetluskulude jaotamisel menetlusõiguse norme rikkunud ega diskretsioonipiire ületanud. Asjaolu, et kostja on esitanud lapse emale süüdistusi, millega maakohus oma otsuses tõendamatuse või asjakohatuse tõttu ei nõustunud, ei tähenda, et kostja oleks oma menetlusõigusi pahauskselt kasutanud. Hageja välja toodud asjaoludel ei ole alust jätta menetluskulusid TsMS § 164 lg 2 järgi kostja kanda. 9 2-19-13699
  128. Kolleegium määrab kindlaks elatise ajavahemiku 30.01.2021–31.12.2021 eest ühekordse maksena. Maakohus mõistis kostjalt selle ajavahemiku eest välja elatise 232,18 eurot kuus. Ringkonnakohtu istungil sõlmisid pooled kompromissi alates 01.01.2022 makstava elatise kohta. Kolleegium täpsustab maakohtu otsuse resolutsiooni selliselt, et määrab ajavahemiku 30.01.2021–31.12.2021 eest makstava elatise kindlaks ühekordse maksena. Elatise suurus on 11×232,18= 2553,98+232,18÷31=7,49, kokku 2561,47 eurot. Menetluskulude jaotus
  129. TsMS § 164 lg 1 järgi jätab kolleegium kummagi poole menetluskulu poole enda kanda. Seega ei ole vaja menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Ele Liiv, Neve Uudelt 10

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.