← Eesti

1-23-1340/7

Obsah (5)§ 424§ 73§ 68§ 69§ 75

1-23-1340 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. märts 2023, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-23-1340 (23233000065) Kohtunik Galina Jasnjuk Kohtuist

§ 424

lg 2 järgi, kokkuleppemenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ragnar Plistkin Süüdistatav Boriss Jakovlev Elukoht xxx, isikukood 50308053744, Eesti Vabariigi kodakondsus, xxx, emakeel – vene keel, töökoht xxx. Varasem karistatus: - 28.11.2021 Viru Maakohtu poolt

§ 424

lg 1 järgi tingimisi vangistusega 4 kuud katseajaga 1 aasta

§ 73lg 1 alusel.

Karistus on täidetud 28.11.2022. Tõkendit pole kohaldatud. Kaitsja Puudub, süüdistatav keeldus kaitsja osalemisest. Kohtuistungi toimumise aeg 14.03.2023 RESOLUTSIOON Tunnistada Boriss Jakovlev süüdi

§ 424

lg 2 järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 1 päev, s.o 28.01.2023. Ärakandmisele kuulub 1 (üks) aasta, 5 (viis) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. 1 1-23-1340

§ 69

lg 1 alusel asendada mõistetud kandmata karistus, s.o 1 (üks) aasta, 5 (viis) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust, 539 tunni üldkasuliku tööga.

§ 69

lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 (kaks) aastat alates kohtuotsuse jõustumisest.

§ 69

lg 4 alusel kohustada Boriss Jakovlevi üldkasuliku töö tegemisel järgima

§ 75lg 1 p-des 1-6 ja lg 2 p-des 2, 5, 8 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi.

Nimelt Boriss Jakovlev on kohustatud: 1) elama alalises elukohas, mis kokkuleppe sõlmimise kuupäeva seisuga on teadaolevalt aadressil xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte tarvitama alkoholi; 8) alluma alkoholisõltuvuse ravile, mis sisaldab psühholoogi/psühhiaatri külastusi, millega alustab 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, kuni arsti otsuseni, et ravi ei ole enam vajalik; 9) osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis. Määrata Boriss Jakovlev üldkasuliku töö tegemise ajaks Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Kui Boriss Jakovlev hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lg 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega või pöörata süüdlasele mõistetud vangistuse täitmisele. Kui Boriss Jakovlev paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa vahekorras üldkasuliku töö üks tund võrdub ühe päeva vangistusega. Vangistuse asendamine üldkasuliku tööga (

§ 69

) ei ole karistuse tingimisi kohaldamata jätmine, mida reguleerib karistusseadustiku

  1. peatükk („Karistusest vabastamine“), vaid hoopis karistusseadustiku
  2. peatükis ette nähtud karistuse kohaldamise erivorm (asenduskaristus). Seejuures ületab asenduskaristus oma võrdlevalt raskuselt vangistusest tingimisi vabastamist (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  3. juuni
  4. a otsus asjas nr 3-1-1-84-03, p 7). Seetõttu ei tähenda vangistuse asendamine üldkasuliku tööga (

§ 69

) - niisamuti nagu ka selle asendamine elektroonilise valve (

§ 69

-1 ) või raviga (

§ 69

-2 ) - mitte karistuse tingimisi kohaldamata jätmist, vaid üksnes karistuse kohaldamist teises ehk asenduskaristuse vormis. Järelikult ei keela

§ 424

lg 4 p 1 sama paragrahvi teise lõike järgi mõistetud vangistuse asendamist üldkasuliku töö, elektroonilise valve või raviga (RKKKm nr 1-20- 2476, p 17). 2 1-23-1340 Asitõend: väljatrükk tõendusliku alkomeetri kasutamise tulemusega, mis asub kriminaalasja materjalides, jätta hoiule kriminaaltoimiku juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel. Mõista Boriss Jakovlevilt Eesti Vabariigi kasuks välja: sundraha summas 1087 (üks tuhat kaheksakümmend seitse) eurot 50 senti; kaitsja vandeadvokaat Oleg Gorškaljovi poolt kohtueelses menetluses osutatud õigusabi kulud summas 194 (ükssada üheksakümmend neli) eurot 40 senti. Kohaldada KrMS § 180 lg 3 ning määrata, et Boriss Jakovlevil on õigus tasuda välja mõistetud kriminaalmenetluse kulud summas 1281,90 eurot ühe

(1)aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest maakohtu otsuses näidatud arvelduskontole. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB PANK pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99923700009033 ning selgitus „süüdistatava nimi ja perekonnanimi – Boriss Jakovlev, kriminaalasja number - 1-23-1340, selgitus - kriminaalmenetluse kulud“. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning süüdistatav ja kaitsja ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Asja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas Boriss Jakovlevi süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on Viru Maakohtu Narva kohtumaja 28.11.2021 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-21-8148

§ 424

lg 1 järgi kriminaalkorras karistatud, taas 28.01.2023 kella 00.20 paiku, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, juhtis Narvas Kadastiku tn 10 juures sõiduautot Audi A4 Avant, riikliku reg-märgiga xxx, alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, mis avaldus selles, et Boriss Jakovlevi ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,85±0,07 mg, s.t vähemalt 0,78 mg. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 1 kohaselt on alkoholijoove joobeseisund. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sellise käitumisega rikkus Boris Jakovlev liiklusseaduse § 69 lg-t 1, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. 3 1-23-1340 Seega Boriss Jakovlev, juhtides korduvalt mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kooskõlas Boriss Jakovlevi, tema kaitsja vandeadvokaat Oleg Gorškaljovi ja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ragnar Plistkini vahel 13.02.2023 sõlmitud kokkuleppega nõuab prokurör kohtus Boriss Jakovlevile karistuseks

§ 424

lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 1 aasta ja 6 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 1 päev, s.o 28.01.2023. Ärakandmisele kuulub 1 aasta, 5 kuud ja 29 päeva vangistust.

§ 69

lg 1 alusel asendada mõistetud kandmata karistus, s.o 1 aasta, 5 kuud ja 29 päeva vangistust, 539 tunni üldkasuliku tööga.

§ 69

lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest.

§ 69

lg 4 alusel kohustada Boriss Jakovlevi üldkasuliku töö tegemisel järgima

§ 75lg 1 p-des 1-6 ja lg 2 p-des 2, 5, 8 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi.

Nimelt Boriss Jakovlev on kohustatud: 1) elama alalises elukohas, mis kokkuleppe sõlmimise kuupäeva seisuga on teadaolevalt aadressil xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte tarvitama alkoholi; 8) alluma alkoholisõltuvuse ravile, mis sisaldab psühholoogi/psühhiaatri külastusi, millega alustab 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, kuni arsti otsuseni, et ravi ei ole enam vajalik; 9) osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis. Määrata Boriss Jakovlev üldkasuliku töö tegemise ajaks Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Kokkuleppe kohaselt tuleb väljatrükk tõendusliku alkomeetri kasutamise tulemusega, mis asub kriminaalasja materjalides, jätta hoiule kriminaaltoimiku juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel. Vastavalt kokkuleppele kuulub Boriss Jakovlevilt väljamõistmisele Eesti Vabariigi kasuks sundraha 1087,50 eurot ja kaitsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest 194,40 eurot, s.o kokku 1281,90 eurot. Boriss Jakovlev kohustub hüvitama temalt väljamõistetud riigi nõude menetluskulude näol kogusummas 1281,90 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest 1 aasta jooksul maakohtu otsuses näidatud arvelduskontole. Kohtuistungil süüdistatav Boriss Jakovlev avaldas, et saab sõlmitud kokkuleppest aru, nõustub sellega, andis vabatahtlikult nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, kokkuleppe sõlmimisel avaldas oma tõelist tahet. Prokurör toetas sõlmitud kokkulepet. Asja kohtuliku uurimise käigus jõudis kohus arvamusele, et kokkuleppemenetluse kohaldamisel kokkuleppe sõlmimine oli süüdistatava tõelise tahte avaldus, kõikidest kokkuleppemenetluse normidest on kinni peetud. Kohus leiab ka, et tõendatud on süüdistatava poolt talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemine ning toimepandud kuritegu on õigesti kvalifitseeritud. Kohus nõustub kokkulepitud karistusega, kuna see vastab karistuse mõistmise põhimõtetele, asitõendite suhtes võetavate meetmetega ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega kokkuleppes ära toodud viisil. Menetluskulud kuuluvad KrMS § 180 lg 1 kohaselt tasumisele süüdistatava poolt. Kohus annab süüdistatavale õiguse tasuda väljamõistetud menetluskulud ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest selliselt nagu on kokkuleppes kokku lepitud. 4 1-23-1340 Kohus teeb kohtuotsuse tuvastatud asjaolude, tõendite ja karistuse määramise motiivide alusel ning juhindudes KrMS § 248-249. /allkirjastatud digitaalselt/ Galina Jasnjuk Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.