← Eesti

2-21-140116/24

Obsah (10)§ 630§ 442§ 187§ 173§ 162§ 174§ 175§ 172§ 4842§ 177

Tsiviilasi nr 2-21-140116 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht 7. detsember 2022. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja numbe

§ 630lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 442lg 6, § 633 lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (dtl 21-23, 98-99)

  1. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti AS-i Tele2 Eesti (teenuse osutaja) ja ABCviimistlus OÜ (kostja) vahel 20.02.
  2. a liitumisleping ja selle lisa, mille alusel AS Tele2 Eesti kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud kaupade (mobiiltelefon)/teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Kostja kasutas kaupu/teenuseid, kuid jättis nende eest tasumata. Viimase arve tasumise tähtaja seisuga oli kostja võlgnevus AS Tele2 Eesti ees summas 252,06 eurot.
  3. Vastavalt üldtingimustele kohustus kostja tasuma arved arvetel osundatud maksetähtpäevaks. Üldtingimuste kohaselt on kostja kohustatud maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,15% maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest. 24.09.
  4. a loovutas Tele2 Eesti AS nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale.
  5. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ on toimetanud 30.09.
  6. a, 18.10.
  7. a ja 15.11.
  8. a võlateatised hagejale teadaolevale kostja aadressile Vana-Soosaare, Reola küla, Kambja vald. Seetõttu on hagejal tulenevalt VÕS § 113² lg 2 p 1 õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist summas 25 eurot.
  9. Hageja on arvutanud viivist alates arvete maksetähtpäevast kuni hagiavalduse esitamiseni summas 90,12 eurot ning nõuab ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist 0,15% (hagis ekslikult 0,05) põhinõudelt päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
  10. Hageja ei nõustu kostja vastuväidetega, et kostja ei ole saanud kätte nõude loovutamise teatist. Hageja on saatnud nõude loovutamise teatise hagejale teadaolevale aadressile Reola küla, Vana-Soosaare, 61707 Kambja vald ja kostja e-posti aadressile spam@invest.ee. Ka võlateatised on kostjale saadetud samale aadressile. Kostja on võlgnevusest olnud teadlik ja on suhelnud ka võlgnevuse teemal hageja sissenõude menetluse kohtuväliste esindajatega.
  11. Kostja juhatuse liige on alates 11.02.
  12. a A.L. ning võlgnevus Tele2 arvete eest tekkis alates 01.03.
  13. a. Kostja juhatuse liikme kohustuste rikkumine raamatupidamise korraldamisel ei muuda kostja võlgnevust hageja ees. Kostja on lepingu sõlminud ja Tele2 on kostjale teenust osutanud.
  14. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 252,06 eurot, sissenõudekulud 25 eurot, viivise ajavahemiku 19.04.
  15. a kuni 31.01.
  16. a eest summas 90,12 eurot ja täiendavalt viivise 0,15% päevas põhinõudelt alates 01.02.
  17. a kuni põhinõude tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. KOSTJA VASTUS (dtl 85-86)
  18. Kostja hagiga ei nõustu ja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja ei ole saanud kätte ühtegi võlateatist ega nõude loovutamise teatist, et Tele2 Eesti AS volitas PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust. Kostja oli ostetud 09.02.
  19. a oksjoni kaudu ning oksjoni läbiviimise tingimustel ei olnud määratud olemasolevat võlgnevust. KOHTU SEISUKOHT
  20. Kohus, hinnates esitatud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele täielikult.
  21. Asja materjalidest nähtuvalt oli AS-i Tele2 Eesti ja kostja vahel 14.02.
  22. a (hagis ekslikult 20.02.
  23. a) sõlmitud liitumisleping ja selle lisa (dtl 24-26) telefoninumbrile XXX, mille alusel osutas hageja kostjale mobiilsideteenuseid. Liitumislepingu lahutamatuks 2 osaks olevate üldtingimuste ja hinnakirja (dtl 27-38) p 3.1 järgi kohustus kostja tasuma teenuste eest vastavalt hageja esitatud arvetele arvel märgitud maksetähtajaks.
  24. Hageja on esitanud kostja järgmised arved: 01.04.2021 nr XXX summas 108,64 eurot maksetähtajaga 18.04.2021 (dtl 39-40); 01.05.2021 nr XXX summas 28,13 eurot maksetähtajaga 18.05.2021 (dtl 41-42); 01.06.2021 nr XXX summas 31,71 eurot maksetähtajaga 18.06.2021 (dtl 43-44); 01.07.2021 nr XXX summas 37,48 eurot maksetähtajaga 18.07.2021 (dtl 45-46); 01.08.2021 nr XXX summas 31,70 eurot maksetähtajaga 18.08.2021 (dtl 47-48) ja 01.09.2021 nr XXX summas 14,40 eurot maksetähtajaga 18.09.2021 (dtl 49-50). Kokku on hageja esitanud kostjale arveid summas 252,06 eurot.
  25. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 näeb ette, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.
  26. Kostja seadusliku esindaja vastuväite kohaselt omandati kostja oksjonilt ning selle tingimustes ei olnud kirjas, et on võlgnevus AS-i Tele2 Eesti ees. Liitumislepingu järgi on kohustatud isikuks äriühing (kostja), mitte tema osanik või juhatuse liige (füüsiline isik). Seega asjaolu, et kostja osa on omandatud enampakkumise teel täitemenetluse seadustikus sätestatud alustel, ei muuda hageja ja kostja vahelist lepingulist suhet ega lepingust tulenevaid kohustusi.
  27. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole ta saanud nõude loovutamise ega võlateatiseid. VÕS § 170 sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Kohtule esitatud 30.09.
  28. a nõude loovutamise teatisest (dtl 50) ja võlanõudest (dtl 51) nähtuvalt on Tele2 Eesti AS teavitanud kostjat, et liitumislepingust tulenev nõue on loovutatud hagejale ning võlgnevus tuleb tasuda hageja arveldusarvele. Teatised on saadetud kostja äriregistrijärgsele aadressile Vana-Soosaare, Reola küla, Ülenurme vald, 61712, Tartumaa (dtl 52-53). Hagejal ei ole seadusest tulenevalt kohustust tähtaja möödumisel tuletada võlgnikule meelde, et arved on tasumata.
  29. Kostja ei ole arveid tasunud ega ole ka arvetel esitatud summadele sisulisi vastuväiteid esitanud. Seega tuleb kostjal tasuda hagejale arvetest nr XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX tulenev võlgnevus kokku summas 252,06 eurot.
  30. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
  31. Hageja nõuab kostjalt viivist üldtingimuste p-s 3.5 sätestatud määras 0,15% päevas iga arve põhivõla summalt arve maksetähtajale järgnevast kalendripäevast kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani s.o 31.01.
  32. a summas 90,12 eurot. Kostja viivisele ega selle arvestamisele alusele vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus leiab, et hageja viivisenõue arvete nr XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX tasumisega viivitamise eest on põhjendatud summas 90,12 eurot. Samuti on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 367 alusel põhjendatud lisanduva viivise nõue 0,15% päevas arvestatuna põhinõudelt alates 01.02.

  1. a.
  2. Hageja nõuab kostjalt võla sissenõudmiskulu 25 eurot VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel. Hageja saab kostjalt nõuda võla sissenõudmiskulude hüvitamist VÕS § 1131 lg 1 alusel. Kuna VÕS § 1131 lg 1 alusel esitatava sissenõudmiskulude hüvitamise nõudmiseks ei pea tõendama 3 tegeliku kahju tekkimist ning nõude eeldused on täidetud, on hageja võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue VÕS § 1131 lg 1 alusel summas 25 eurot põhjendatud.
  3. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus summas 367,18 eurot, mis koosneb põhivõlast 252,06 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisest 90,12 eurot ja võla sissenõudmiskulust 25 eurot ning viivisest 0,15% päevas arvestatuna 252,06 eurolt alates 01.02.
  4. a kuni põhinõude täitmiseni. MENETLUSKULUD 20.

§ 173

lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 162lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

21. Kuivõrd kohus rahuldas hagi tuleb menetluskulud jätta

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

22.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

  1. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 175 eurot (maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 45 eurot + hagiavalduse esitamisel täiendavalt 130 eurot), õigusabikulud maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot ja lepingulise esindaja kulud summas 420 eurot (koos käibemaksuga), mille hageja palub kostjalt välja mõista.
  2. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kuni 31.12.
  3. a kehtinud redaktsiooni kohaselt tuli hagilt hinnaga 505,18 eurot tasuda riigilõivu 175 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu kokku 175 eurot. Seega kuulub hageja tasutud riigilõiv kostja poolt hüvitamisele.
  4. Kohus, lähtudes

§ 175

lg-st 1 ning arvestades hageja esindaja poolt tehtud menetlustoimingute mahtu ning vajalikkust, peab põhjendatuks lepingulise esindaja ajakulu kokku 3,5 tunni ulatuses summas 420 eurot (koos käibemaksuga). Maksekäsu kiirmenetluse kulud arvatakse

§ 172

lg 9 kolmanda lause järgi hagimenetluse hulka ning on summas 20 eurot

§ 4842kohaselt põhjendatud.

Hageja on kinnitanud, et on piiratud käibemaksukohustuslane ning ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, mistõttu kuuluvad menetluskulud hüvitamisele koos käibemaksuga.

  1. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele menetluskulud kokku summas 615 eurot (175 eurot riigilõiv + 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulu + 420 eurot lepingulise esindaja kulu).
  2. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal

§ 177

lg 4 alusel hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist otsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.