2-23-1287/3

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Marian Miilaste Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2023, Tartu kohtumaja Tsiviilasi nr 2-23-1287 Tsiviilasi E. K. (K.) hagi E. J. vastu kaasomandi lõpetamiseks Menetlustoiming hagi menetlusse võtmise otsustamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: E. K.; isikukood XXX. Kostja: E. J.; isikukood XXX. RESOLUTSIOON
2. Jätta E. K. hagi E. J. vastu kaasomandi lõpetamiseks menetlusse võtmata.
3. Jätta menetluskulud E. K. kanda.
4. Määrus toimetada hagejale kätte.
5. Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD
6. E. K. (hageja) esitas
7. jaanuaril 2023 Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale hagi E. J. (kostja) vastu kaasomandi lõpetamiseks.
8. Tartu Maakohus jättis
9. jaanuari
10. a määrusega hagi käiguta ja andis hagejale 14 päeva määruse kättetoimetamisest alates puuduste kõrvaldamiseks: kostja elukoha andmete märkimiseks, selge nõude esitamiseks, hagi aluseks olevate asjaolude väljatoomiseks, täiendava riigilõivu 175 eurot tasumiseks. Hageja sai Tartu Maakohtu
11. jaanuari
12. a määruse kättetoimetamisportaali vahendusel kätte
13. jaanuaril
14. KOHTU SEISUKOHT
15. Hagiavalduses tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 363 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi välja tuua hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese) ning hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus). Sooritusnõue peab olema esitatud selliselt, et hagi rahuldamise korral oleks võimalik otsust täita, st haginõudele esitatakse samad kriteeriumid, mis kohtuotsuse resolutsioonile. Kohtuotsuse resolutsioon peab TsMS § 442 lg 5 teise lause järgi olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita ning selliselt peab olema sõnastatud ka haginõue (vt Riigikohtu
16. mai 2017 lahend tsiviilasjas nr 3‑2‑1‑36‑17, p 16). 1 Hagiavalduses on asjaoludeks märgitud „kinnistu kasutamine“ ja hageja nõudeks/taotluseks „kaasomandi lõpetamine“. Seega on hagiavaldusest aru saada, et hageja soovib hageja ja kostja kaasomandisse kuuluva kinnisasja kaasomandi lõpetamist. Hagiavalduses ei ole märgitud hageja ja kostja kaasomandisse kuuluva kinnisasja andmeid, asukohta ega kinnistusraamatu registriosa numbrit. Samuti ei ole hagivalduses märgitud, mil viisil soovib hageja kaasomandit jagada. Kohus selgitas hagejale, millised on võimalikud kaasomandi jagamise viisid ning millised asjaolud hageja peab hagiavalduses märkima, olenevalt millisel viisil hageja soovib hageja ja kostja kaasomandis olevat asja jagada. Hageja ei ole esitanud selget nõuet ega märkinud nõude aluseks olevaid asjaolusid, mille puhul on tegemist hagiavalduse vorminõuete olulise rikkumisega. Seega jääb hagi TsMS § 371 lg 1 p 9 alusel menetlusse võtmata.
17. Hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 järgi riigilõivu lähtuvalt hagihinnast RLS lisa 1 järgi või kindla summana. Kaasomandi jagamise nõude eest tuleb RLS § 59 lg 4 ja TsMS § 132 lg 4 p 5 järgi tasuda riigilõivu kindla summana 420 eurot. Hageja tasus riigilõivu 245 eurot, s.o 175 eurot ettenähtust vähem. Hageja riigilõivu juurde ei tasunud. Seega jääb hagi ka TsMS § 371 lg 1 p 10 alusel menetlusse võtmata.
18. Menetluskulud jäävad TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda. Kohus selgitab, et hagejal on hagi menetlusse võtmata jätmise korral õigus taotleda hagiavalduse eest makstud riigilõiv tagasi (TsMS § 150 lg 1 p 2). Riigilõivu tagastamiseks tuleb esitada kohtule vastavasisuline taotlus. Taotluses tuleb märkida konto number, kuhu hageja soovib riigilõivu tagastamist, ja konto omaniku nimi. Taotluses tuleb viidata tsiviilasja numbrile 2-23-
19. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. /allkirjastatud digitaalselt/ Marian Miilaste kohtunik 2