← Eesti

1-15-4818/57

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

  1. märts 2023 Kohtuasja number 1-15-4818 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Aarne Sarjas ja Ingeri Tamm Kohtuasi Vladimir Nikitini (isikukood 36802142229) katseajaga tingimisi vangistusest vabastamise otsustamine Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
  2. jaanuari 2023 määrus Määruskaebuse esitaja Vladimir Nikitin Teised määruskaebemenetluse prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör pooled Alina Paadik Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
  3. jaanuari 2023 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA Menetluse käik
  4. Harju Maakohtu
  5. augusti 2015 otsusega tunnistati Vladimir Nikitin süüdi ning teda karistati karistusseadustiku (KarS) § 121 järgi (praegu vastab KarS § 121 lg 2 p-le 1) 2 aasta ja 2 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel liideti see karistus V. Nikitinile Riigikohtu
  6. aprilli 1998 otsusega mõistetud karistusega ning liitkaristuseks mõisteti eluaegne vangistus kandmisega alates
  7. augustist
  9. Viru Vangla esitas
  10. detsembril 2022 Viru Maakohtule materjalid V. Nikitini katseajaga tingimisi vangistusest vabastamise otsustamiseks.
  11. Viru Vangla ega prokuratuur V. Nikitini vabastamist ei toeta. Vaidlustatud kohtumäärus
  12. Viru Maakohus jättis
  13. jaanuari 2023 määrusega V. Nikitini katseajaga tingimisi vangistusest vabastamata, põhjendades seda kokkuvõtlikult järgmiselt.
  14. Formaalsed eeldused V. Nikitini vabastamiseks on täidetud.
  15. On positiivne, et V. Nikitin on vangistuse ajal osalenud sotsiaalprogrammides ja sotsiaalprogrammi jätkutegevuses, ta on töötanud, osalenud arvutikursustel ning õppematerjalide lugemisel helikassettidele, on läbinud AutoCad kursuse, on omandanud riigikeele A1 ja A2 taseme ning hetkel õpib riigikeelt B1 tasemel. Samuti on ta osalenud vestlustel alkoholi tarvitamisega seonduvatest riskidest ja kriminaalse taustaga isikute mõjust enda käitumisele ning lähisuhete hoidmisest. Vabaduses ei ole tal garanteeritud töökohta, kuid Polven Foods OÜ esindaja kinnitusel ollakse võimaluse korral nõus V. Nikitinile tööd pakkuma. Võlgnevusi V. Nikitinil ei ole ning tal on vabanemisfondis 1962 eurot. Vabanemisfondis olev raha tagab V. Nikitinile esmase toimetuleku ja annab talle aega töösuhte loomiseks. V. Nikitinil on olemas kindel vabanemisjärgne elukoht: ta saab elada enda abikaasale kuuluvas korteris. Vangla iseloomustuse kohaselt abiellus V. Nikitin
  16. aastal ja tema suhted oma abikaasaga on head ja toetavad. V. Nikitin peab enda lähedaseks veel oma abikaasa tütart ja poega – viimane oli tema kambrikaaslane. On positiivne, et V. Nikitinil on vaatamata pikaaegsele vangistuses viibimisele vabaduses lähedased, kes saavad aidata tal kohaneda eluga vabaduses ja teda toetada.
  17. Siiski ei kaalu need positiivsed asjaolud üles V. Nikitini suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid. Kuna kohtul ei ole alust arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks V. Nikitini puhul madal või väheoluline ning veendumust ei ole ka selles, et kriminaalhoolduslike vahenditega oleks võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas, tuleb V. Nikitinil vangistuse kandmist jätkata.
  18. Karistusregistri andmetel on V. Nikitinil kaks kehtivat kriminaalkaristust. Talle mõisteti eluaegne vangistus selle eest, et ta tappis kolm inimest (peksis neid korduvalt ja seejärel viskas nad panga pealt alla), samuti proovis ta tappa oma kuriteo tunnistajat temale tablettide söötmise teel. Kandes juba eluaegset vangistust, pani V. Nikitin vanglas toime uue kuriteo: ta lõi kambris olles kaaskinnipeetavat kahel korral noaga vasaku reie piirkonda. Vanglas uue kuriteo toimepanemine näitab, et V. Nikitin ei teinud varasemast karistamisest vajalikke järeldusi ega olnud valmis käituma õiguskuulekalt isegi kinnipidamisasutuse kontrollitud keskkonnas, kus puuduvad mõjutused, mis võiksid vabaduses soodustada kuritegude toimepanemist (nt majandusliku olukorra ja sõltuvusainete tarvitamisega seonduvad mõjutegurid). Vangistusest on V. Nikitinil kaks kehtivat distsiplinaarkaristust:
  19. veebruaril 2022 määrati talle noomitus keelatud esemete omamise eest ja
  20. augustil 2022 korrarikkumisest mitteteavitamise eest. Maakohus nõustub Tartu Ringkonnakohtu
  21. detsembri 2020 määruses esile tooduga, et V. Nikitinist tulenev risk on suunatud eelkõige inimeste elule ja tervisele, ning on ilmne, et V. Nikitini vabastamisel vangistusest ei tohi olla ühtegi kahtlust tema õiguskuulekuses. Ometi annavad V. Nikitini kuriteod ja distsiplinaarkaristused põhjust arvata, et tema käitumises ei ole toimunud selliseid püsivaid muutusi, mis tagaksid tema õiguskuuleka elu vabaduses. Kuigi viimase süüteo toimepanemisest on möödunud peaaegu kümme aastat, siis väljendab distsiplinaarkaristuste olemasolu, et V. Nikitinil on säilinud käitumismustrid, mis ei ole ühiskonnas ja kinnipidamisasutuses kehtivate reeglitega kooskõlas.
  22. V. Nikitini uusi kuritegusid võib soodustada alkoholi tarvitamine. Kuigi tal ei ole diagnoositud alkoholisõltuvust, oli tal varasemalt suuri probleeme seoses alkoholi tarvitamisega ning ka vägivaldse kuriteo pani ta toime alkoholijoobes. V. Nikitin ise alkoholi tarvitamist probleemiks ei pea, sest nüüdseks on ta elanud aastaid ilma alkoholita ega tunne selle järele vajadust. Ta läbis vanglas vestluse alkoholi tarbimise teemal. Oma väitel saab ta aru, mis tema kuriteod põhjustas ning ta on arutlenud ka selle üle, miks ta tarbis alkoholi ja kuidas elada edaspidi tervislikult. Vanglas tal ei olegi olnud võimalik alkoholi tarbida. Vabaduses on aga alkohoolsed joogid kergelt kättesaadavad ning on vaid aja küsimus, millal tekib V. Nikitinil uuesti kokkupuude alkoholi tarvitamise või alkoholi tarvitatavate inimestega. Kohtul ei ole veendumust, et muutused 2

(5)V. Nikitini suhtumises alkoholi tarvitamisse ja selle mõjusse tema käitumisele on sellised, mis tagavad tema õiguskuuleka käitumise vabaduses.
  1. Kuigi V. Nikitin on nõus vabastamisel elektroonilise valve kohaldamisega ja tema elukoht on selleks ka sobiv, ei pea kohus elektroonilist valvet tema kuritegevusvaba elu kindlustamisel siiski piisavaks garantiiks. Elektrooniline valve võimaldab kontrollida, kus isik viibib, kuid selle abil ei saa kontrollida seda, millega ta tegeleb ja kellega suhtleb. Seega säilib ka elektroonilise valve kohaldamisel suur oht uute kuritegude toimepanemiseks, kuna ei saa kindel olla, et V. Nikitini harjumuspärased tegutsemismustrid on muutunud. Määruskaebus
  2. Maakohtu määruse peale esitas V. Nikitin määruskaebuse, mille sisu on kokkuvõtlikult järgmine. Kohus ei saa keelduda tema vabastamisest pelgalt kuriteo raskusele tuginedes. Tugineda ei saa ka hüpoteetilisele arvamusele tema alkoholiprobleemide kohta. Ta on motiveeritud alkoholist hoiduma. Alkohol ei aita probleeme lahendada, vaid ainult süvendab neid. Kui ta jätkab alkoholi tarvitamist, saadetakse ta tagasi eluaegset vangistust kandma ja see on suurim motivaator enda alkoholist eemale hoidmisel. Naeruväärne on kohtu seisukoht, et V. Nikitinit ei saa usaldada. Usalduse puudumisest saaks rääkida alles siis, kui ta oleks varem usaldust rikkunud. Praegu on vaid paljasõnalised kahtlused. Kohus leidis, et positiivsed asjaolud ei kaalu üles negatiivseid, kuid ei toonud välja midagi konkreetset, mida peaks V. Nikitin veel tegema. Ta on korduvalt pöördunud vangla juhtkonna poole, et tal lubataks osaleda erinevates riske maandavates tegevustes, kuid sellest on keeldutud, sest ta on juba läbinud kõik võimalikud tegevused ja individuaalses täitmiskavas toodu. Kohus tõlgendas põhjendamatult V. Nikitini eeldatava tööandja vastust sellisena, et tal puudub garanteeritud töökoht. Tegelikult andis tööandja garantiikirja tema tööle võtmise kohta juba eelmise vabastamise menetluse käigus. Vestluses kontaktisikuga selgitas tööandja, et ta ei saa kohe V. Nikitinit tööle võtta, kuna esmalt peab V. Nikitin vabanema või kasvõi avavanglasse saama, kuid hetkel on need asjaolud ebaselged. Tööandja on nõus teda tööle võtma, kuid saab seda garanteerida vaid mõistiku ajavahemiku jooksul. Kummaline on kohtu seisukoht seoses elektroonilise valvega. V. Nikitinile teadaolevalt on elektrooniline valve väga tõhus, kuid kohus ei pea seda siiski piisavaks – sellega ei ole võimalik kontrollida, kellega V. Nikitin kohtub ja kellega suhtleb. Selline kontroll ei pruugi olla üldsegi seaduslik ning pealegi ei ole kinnipeetavate suhtlust võimalik kontrollida isegi vanglas. Seoses distsiplinaarkaristustega on oluline rõhutada, et need määrati kergete rikkumiste eest ning teisel korral oleks V. Nikitin temalt nõutava käitumisega oma elu ohtu seadnud. Kui V. Nikitin vabastatakse, üritab ta teha kõik endast oleneva, et seda usaldust õigustada. Vabastamata jätmisel on ta maksumaksja raha eest vanglas edasi, kuid paremaks olukord tema jaoks enam ei lähe. Ta on teinud kõik endast oleneva ning edaspidi võib tema motivatsioon hoopis väheneda. Ringkonnakohtu seisukoht
  3. Vabastamise peamine materiaalne eeldus on süüdimõistetu edasine õiguskuulekas käitumine: kinnipeetava vabastamine eeldab positiivset retsidiivsusprognoosi, st peab olema piisav alus eeldada, et ta ei pane enam toime kuritegusid. Niisugust prognoosi püstitades on kohtul ulatuslik kaalutlusõigus (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul ei teinud maakohus V. Nikitinit vabastamata jättes kaalutlusviga ning põhjendas igati piisavalt ja asjakohaselt, miks ei saa teda vaatamata positiivsetele asjaoludele siiski vanglast vabastada. Ka ringkonnakohus jagab seda seisukohta.
  4. Õige on see, et kinnipeetavat ei saa jätta vabastamata pelgalt tema kuriteo raskusele tuginedes. Samas ütleb KarS § 76 lg 4, et arvestama peab kinnipeetava kuriteo toimepanemise asjaolusid. Eluaegset vanglakaristust kandva süüdimõistetu vabastamise üle otsustamisel on kuriteo 3
(5)toimepanemise asjaolude arvestamine iseäranis oluline (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus nr 1-15-400/52, p 11). V. Nikitin on pannud toime erinevaid kuritegusid: varguse, mitme inimese tahtliku tapmise, kuritahtliku huligaansuse ja kehalise väärkohtlemise. See näitab, et tema kuritegelik käitumine võib avalduda erinevatel viisidel ning tuua muu hulgas kaasa ka teiste isikute surma või tervise kahjustamise. Kuna üldjuhul kipuvad inimesed tulevikus käituma nii, nagu nad käitusid minevikus, võib V. Nikitinilt ka edaspidi karta erinevate kuritegude toimepanemist. Muu hulgas võib V. Nikitin sooritada üliraskeid kuritegusid: seda kinnitab kolme inimese tapmine ja ühe tappa üritamine. Isikuvastaste kuritegude kordumise ohtu näitab iseäranis ilmekalt see, et viimase sellise kuriteo pani V. Nikitin toime ajal, mil ta kandis mitme inimese tapmise eest mõistetud eluaegset vangistust. Sellest viimasest – samuti raskest – kuriteost ei ole ka möödunud väga palju aega: selle teo sooritas V. Nikitin ca 10 aastat tagasi. See räägib sellest, et vägivaldne käitumine ei ole V. Nikitini jaoks olnud juhuslik, vaid tal ongi kalduvus sellisele käitumisele ning vajalikku distsiplineerivat mõju ei avaldanud talle isegi eluaegse vangistuse kandmisele asumine. Raske isikuvastase kuriteo toime pannud ja vanglaski vägivaldset käitumist jätkanud kinnipeetava saab tingimisi vangistuse kandmiselt vabastada vaid siis, kui saab eeldada, et isiku hoiakud ning käitumismaneerid on muutunud ja rohkem ta suure tõenäosusega kuritegusid toime ei paneks. Paraku V. Nikitini puhul sellist kindlust ei ole.
  1. Tõsi, vanglas on V. Nikitin tegelenud oma kuriteoriskidega ning tema elutingimused vabaduseski on katseajaga tingimisi vanglast vabastamist üldjoontes toetavad. V. Nikitin viitab sellele, nagu oleks maakohus põhjendamatult kahelnud tema vabastamisjärgse töökoha olemasolus. Ringkonnakohus maakohtu kahtlust siiski põhjendamatuks ei pea. Seda põhjusel, et nähtuvalt vangla iseloomustusest Polven Foods OÜ esindaja küll kinnitas, et võimaluse korral võtavad nad V. Nikitini tööle, kuid garanteerida nad töökohta talle siiski ei saa. Samas ei pidanud maakohus neid kahtlusi töökoha olemasolus ka sedavõrd olulisteks, et seetõttu keelduda V. Nikitini vabastamisest ja ringkonnakohuski ei pea neid kahtlusi kuigivõrd olulisteks. Nagu maakohus asjakohaselt viitas, on V. Nikitinil vabanemisfondi kogunenud raha, mis tagab tema esialgse toimetuleku ning annab talle aega töösuhte loomiseks isegi juhul, kui Polven Foods OÜ ei saa talle koheselt töökohta garanteerida. Kuigi majanduslike riskidega seoses ei ole seega põhjust V. Nikitini vabastamisest keelduda, ei saa arvestamata jätta muid riske, mis võivad tema kuritegelikku käitumist soodustada.
  2. Kõigepealt näeb ringkonnakohus jätkuvat riski seoses V. Nikitini hoiakutega. Vangla iseloomustuses märgitu kohaselt tunnistab V. Nikitin oma probleeme, kuid ei hinda neid alati objektiivselt ega mõista enda rolli probleemide tekkimises. Ta küll kahetseb oma varasemat käitumist, kuid kohati siiski ei tunnista oma vigu, mõtleb enesekeskselt ja süüdistab tekkinud olukordi või muid endast sõltumatuid asjaolusid. Selline iseloomustus seab kahtluse alla selle, kas V. Nikitin suudab vabaduses hinnata oma käitumise riskiolukordi adekvaatselt, võtta endale täieliku vastutuse oma käitumise ja selle võimalike negatiivsete tagajärgede eest ega kaldu eneseõigustusele. Kui V. Nikitin ei näe endal täit vastutust oma elu kujundamise ees, võib ta uuesti käituda kuritegelikul viisil ja sellel võivad olla potentsiaalselt rasked tagajärjed.
  3. Samuti on oht selles, et isegi pärast viimase kuriteo toimepanemist vanglas ei ole V. Nikitin suutnud käituda eeskujulikult: vangla iseloomustuse kohaselt on tal kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Tõsi, üks neist distsiplinaarkaristusest on praeguseks kustunud. Teine distsiplinaarkaristus on aga jätkuvalt kehtiv ning näitab, et V. Nikitin ei ole suutnud alluda temale vanglas kehtestatud reeglitele. See seab kahtluse alla, kas ta suudab järgida temale seatud reegleid ka katseajaga tingimisi vanglast vabastamise korral. Kuigi tõsi on see, et kõnesolev distsiplinaarrikkumine ei olnud oma sisult raske, peegeldab see siiski V. Nikitini hoiakut reeglite järgimise vajalikkuse osas. 4
(5)
  1. Ka näeb ringkonnakohus mõningat riski seoses V. Nikitini võimaliku alkoholi tarvitamisega. Kuigi sõltuvust tal diagnoositud ei ole, on tal minevikus alkoholiga siiski tõsised probleemid olnud ja ka kolme inimese tapmise pani V. Nikitin toime alkoholijoobes. Tõsi, nüüdseks on V. Nikitin alkoholist pikka aega eemal olnud ning on läbinud ka vestlused alkoholi kuritarvitamisega seonduvatest riskidest. On võimalik, et need vestlused ühes pikaaegse alkoholist eemal viibimisega on maandanud alkoholi tarvitamisega jätkamise ja sellest tulenevat uute kuritegude toimepanemise riski – samas aga ei pruugi see nii olla. Nagu maakohus asjakohaselt viitas, ei saa vanglas alkoholi tarvitada, kuid vabaduses on see kergesti kättesaadav ja seetõttu ei saa välistada selle uuesti pruukima asumist – seda kasvõi erinevate elus paratamatult esile kerkivate probleemide mõjul. Kuigi V. Nikitini võimaliku alkoholi tarvitamise ohtu ei saa ilmselt pidada sedavõrd suureks, et üksnes selle pinnalt välistada tema vabastamine, siis koosmõjus muude riskiteguritega tuleb seda siiski arvestada.
  2. Vabastamisega kaasneva käitumiskontrolli ja selle ajaks pandavate lisakohustustega saaks ilmselt maandada V. Nikitini võimalikust alkoholi tarvitamisest tulenevat ohtu. Samas ei saaks käitumiskontrolli ja lisakohustustega maandada V. Nikitini hoiakutest tulenevat ohtu. Seda ei ole võimalik maandada ka elektroonilise valvega. Maakohus märkis, et elektrooniline valve võimaldab jälgida seda, kus isik viibib, aga ei võimalda kontrollida, millega ta tegeleb ja kellega suhtleb. Isegi isiku viibimiskoht ei ole elektroonilise valvega alati reaalajas jälgitav. Nii on võimalik, et kriminaalhooldusametnik annab elektroonilisele valvele allutatud isikule teatud liikumisvabadust väljaspool kodu, näiteks tööl või arsti juures käimiseks vms. Sel ajal võib V. Nikitinil tekkida kellegagi konfliktiolukord, mis võib päädida tema poolt uue kuriteo toimepanemisega. Seetõttu on asjakohane ka kohtu seisukoht, et elektrooniline valve ei võimalda kontrollida isiku tegevust ega suhtlust ning ei kindlusta V. Nikitini kuritegevusvaba elu. Õige pole V. Nikitini viide, et kontroll tema üle on seadusevastane: KarS § 75 näeb sellise kontrollivõimaluse ette. Kui V. Nikitin ei ole suutnud isegi vanglas käituda õiguskuulekalt, siis seda enam on temalt alust karta õigusvastast käitumist vabaduses.
  3. Väär on V. Nikitini väide selle kohta, et ta pole riigi poolset usaldust rikkunud: ta on teinud seda korduvalt kõige rängemal moel, st kuritegusid toime pannes. Nimelt eeldab riik oma elanikelt, et nood käituksid õiguskuulekalt ja seda mitte tehes rikub inimene riigi usaldust. Kui kergemate kuritegude ohu puhul võibki isikule anda võimaluse jätkata oma elu vabaduses katseajale ja kriminaalhooldusele allutatuna isegi siis, kui mõningane kuriteo toimepanemise risk on säilinud, siis raskete kuritegude ohu korral peab see risk olema väga madal. Muu hulgas üliraske kuriteo toime pannud V. Nikitini uue kuriteo riski paraku väga madalaks pidada ei saa. Seetõttu ei saa teda vangistuse kandmiselt hetkel vabastada ja seda isegi juhul, kui vangistuse jätkamisel võib tema motivatsioon õiguskuulekaks käitumiseks hoopis väheneda. Kui V. Nikitin ei suuda leida motivatsiooni käituda vanglas korrektselt ja tegeleda oma hoiakute muutmisega, et suurendada järgmisel korral oma vabastamise võimalust, siis tuleb tal tõenäoliselt veel pikaks ajaks vanglasse jääda. Kuigi tõsi on see, et vanglal ei pruugi olla talle pakkuda täiendavaid tegevusi oma kuriteoriskide maandamiseks, siis oma hoiakutega muutmisega ja vangladistsipliini järgimisega saab V. Nikitin siiski näidata, et ta tõsimeeli on muutunud ning soovib jätkata oma elu õiguskuulekalt. Ühtlasi võiks V. Nikitini võimalikku tulevast vabastamist toetada see, kui ta paigutataks avavanglasse ja ta suudaks seal õiguspäraselt käituda.
  4. Toodud põhjustel ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu
  5. jaanuari 2023 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.