← Eesti

1-20-7418/31

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

  1. märts 2023 Kohtuasja number 1-20-7418 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Maarika Kuusk ja Tiit Lõhmus Kohtuasi Andres Mugamäe (isikukood 37910162215) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamine Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
  2. jaanuari 2023 määrus Määruskaebuse esitaja Andres Mugamäe Teised määruskaebemenetluse prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör pooled Kristiina Erte Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
  3. jaanuari 2023 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA Menetluse käik
  4. Viru Maakohtu
  5. oktoobri 2020 otsusega tunnistati Andres Mugamäe süüdi ning teda karistati karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi 9-kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati seda karistust A. Mugamäele Viru Maakohtu
  6. detsembri 2018 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 11 kuud ja 29 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistus ning lõplikuks karistuseks loeti 3 aastat 11 kuud ja 21 päeva vangistust. Karistuse kandmisele asus A. Mugamäe
  7. detsembril 2020 ning tema karistusaeg lõppeb
  8. detsembril
  9. Viru Vangla esitas
  10. detsembril 2022 Viru Maakohtule materjalid A. Mugamäe tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastamise otsustamiseks.
  11. Viru Vangla ega prokuratuur A. Mugamäe vabastamist ei toeta. Vaidlustatud kohtumäärus
  12. Viru Maakohus jättis
  13. jaanuari 2023 määrusega A. Mugamäe tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata, põhjendades seda kokkuvõtlikult järgmiselt.
  14. Täidetud on formaalsed eeldused A. Mugamäe ennetähtaegseks vabastamiseks.
  15. On positiivne, et A. Mugamäe on vangistuse ajal osalenud sotsiaalprogrammis „Viha juhtimine“, on õppinud eesti keelt ja on töötanud. Vabaduses on tal olemas kindel elukoht rehabilitatsioonikeskuses „Uus Põlvkond“. Samas tuleb arvestada, et elukoht oli A. Mugamäel ka kuritegude toimepanemise ajal ning varaline seisund või elukoha puudumine tema käitumise riskiteguriteks ei olnud, vaid tema vägivallateod oma lähedaste suhtes tingisid impulsiivsus ja alkohol.
  16. A. Mugamäed on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Varem on teda allutatud käitumiskontrollile, kuid siis rikkus ta korduvalt registreerimisnõuet ning pani toime uued kuriteod. See tekitab kahtluse, kas A. Mugamäe on suuteline täitma ennetähtaegse vabastamisega kaasneva kriminaalhoolduse nõudeid.
  17. A. Mugamäe peamine kuritegeliku käitumise riskifaktor on alkoholi tarvitamine. Ennetähtaegse vabastamisega kaasnev elektroonilise valve ei takista alkoholi tarvitamise jätkamist. Varem on A. Mugamäe teinud endale alkoholivastase süsti, kuid sellest hoolimata hakkas ta uuesti alkoholi pruukima ning tarvitas seda ka vahetult enne kuriteo toimepanemist.
  18. Oma varasema käitumisega on A. Mugamäe näidanud, et ta ei täida kohtu poolt määratavaid kohustusi nõutavas korras ning tema lubadused ei ole piisavad, et veenda kohut eluviisi täielikus muutmises ja alkoholist loobumise soovi tõsiduses. Korduvalt kriminaalkorras karistatud isikut ei saa usaldada samaväärselt, kui esmakordselt karistatut. Kuna korduvalt karistatud isikute retsidiivsus on suurem, siis peab selliste isikute ennetähtaegne vabastamine tuginema kaalukamatele argumentidele kui isiku lubadused. Isikut tingimisi ennetähtaegselt vabastades peab kohtul tekkima veendumus, et karistus on enne lõpptähtaja saabumist täitnud nii eri- kui üldpreventiivse eesmärgi. Praegu kohtul sellist veendumust ei ole.
  19. A. Mugamäe uute vägivallakuritegude riski ei elimineeri ka asjaolu, et tal ei ole distsiplinaarkaristusi ja ta töötab majandustöödel. Nimelt asub A. Mugamäe vanglas kontrollitavas keskkonnas ning tal puudub vaba juurdepääs alkoholile. Milliseks kujuneb tema käitumine vabaduses, ei ole võimalik ennustada. Kuigi retsidiivsusriski võib mõningal määral maandada rehabilitatsioonikeskusesse asumine, siis seal viibimine on A. Mugamäele vabatahtlik ning sealt võib ta igal ajal lahkuda. Varasem ebarahuldav käitumine kriminaalhoolduse ajal suurendab rehabilitatsioonikeskusest lahkumise riski. Lisaks ei saa jätta tähelepanuta, et A. Mugamäe ei ole läbinud kõiki temale individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevusi. Määruskaebus
  20. Maakohtu määruse peale esitas A. Mugamäe määruskaebuse, mille sisu on kokkuvõtlikult järgmine. Kohus tugines peamiselt A. Mugamäe varasemale käitumisele. Vanglas on ta esimest korda ja see on talle piisavat mõju avaldanud, et saada aru oma sobimatust käitumisest. Vabaduses saab ta tõestada, et on muutunud ja kui see nii ei ole, siis saadetakse ta tagasi vanglasse. Tal ei ole vanglas rikkumisi ja ta töötab. Käitumisprobleemid on tal avaldunud pärast alkoholi tarvitamist, kuid edaspidi ta loobub alkoholist. Ta on lõpetanud ka suhtlemise nende inimestega, kellega ta varem alkoholi tarvitas. Ennetähtaegsel vabastamisel on ta nõus end alkoholi vastu kodeerima. Ta ei ole enam noor ja palub võimalust muuta oma elu ning aidata materiaalselt oma lapsi, kelle ees 2

(4)on tal elatisvõlgnevus. Ekslik on seisukoht, et tema individuaalne täitmiskava on täitmata. Peamised tegevused on tal läbitud, aga vangla on pärast ennetähtaegse vabastamise võimaluse avanemist planeerinud veel vestlusi. Kuna ta ei saa ise nende vestluste aega dikteerida, siis ei saa vestluste senist mittetoimumist arvestada ka tema kahjuks. Vangla on vestlused tahtlikult määranud hilisemasse aega. Ringkonnakohtu seisukoht
  1. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine materiaalne eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine: kinnipeetava vabastamine eeldab positiivset retsidiivsusprognoosi, st peab olema piisav alus eeldada, et süüdimõistetu ei pane enam toime kuritegusid. Niisugust prognoosi püstitades on kohtul ulatuslik kaalutlusõigus (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  2. aprilli 2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul ei teinud maakohus A. Mugamäed vabastamata jättes sellist kaalutlusviga, mille tõttu võinuks kinnipeetav jääda ebaõigesti ennetähtaegselt vabastamata.
  3. Eeskätt on maakohus arvestanud A. Mugamäe varasemast käitumisest, tema võimalikust alkoholi tarvitamisest ja impulsiivsusest lähtuvat ohtu kuritegeliku käitumise jätkumiseks. Ka ringkonnakohus peab neid tegureid sellisteks, mis ei võimalda teha A. Mugamäe suhtes positiivset retsidiivsusprognoosi.
  4. A. Mugamäe kannab liitkaristusena mõistetud vangistust oma elukaaslase korduva kehalise väärkohtlemise ja raskendavatel asjaoludel toime pandud röövimise eest. Ka enne neid tegusid oli A. Mugamäed karistatud kehalise väärkohtlemise eest. Seega võib öelda, et A. Mugamäe kuritegeliku käitumise läbivaks jooneks on vägivalla tarvitamine. Nähtuvalt vangla iseloomustusest on A. Mugamäe ise tunnistanud, et tal on raske oma emotsioone talitseda ja ta on kergesti ärrituv. Neid asjaolusid arvestades on ringkonnakohtu hinnangul reaalne oht, et mingil hetkel ei suuda A. Mugamäe jällegi vabaduses oma emotsioone talitseda ning võib panna toime uue vägivaldse kuriteo.
  5. Kohtute infosüsteemist nähtub, et praegune vangistus ei ole A. Mugamäe jaoks sugugi esmakordne, nagu ta ise määruskaebuses väidab ja nagu on märgitud ka vangla iseloomustuses: juba
  6. aastal karistati A. Mugamäed üheaastase vangistusega, mis loeti küll kantuks eelvangistuses viibitud ajaga. Seega sisuliselt kandis A. Mugamäe toonagi vangistust, aga jätkas sellele vaatamata vabaduses kuritegude toimepanemist. Niisiis on tema praegused väited vangistuse distsiplineerivast mõjust paljasõnalised.
  7. Oluline on A. Mugamäe alkoholiprobleem. Isegi tema enda kinnitusel on alkohol tema kuritegelikku käitumist soodustanud. A. Mugamäe sõnul on praegune vangistus talle mõju avaldanud, ta saab aru oma sobimatust käitumisest, ei hakka vabaduses enam alkoholi tarvitama ning on nõus ennast selle vastu ka kodeerima. Ringkonnakohus siiski kahtleb, kas neile väidetele saab rajada positiivset retsidiivsusprognoosi. A. Mugamäe suhtes
  8. aastal tehtud kohtuotsusest nähtub, et juba toona oli ta vägivallakuriteo toimepanemise ajal alkoholi tarvitanud. Kuna vangla iseloomustusest nähtub, et A. Mugamäe lasi endale teha alkoholivastase süsti, siis on võimalik, et ta tõesti sai alkoholi tarvitamisega kaasnevast riskist aru ning otsustas sellega tegeleda. Siiski ei olnud probleemi tunnistamisel ja alkoholivastase süsti tegemisel püsivat mõju – A. Mugamäe jätkas alkoholi tarvitamist ning enne viimast kuritegu pruukis ta seda enda sõnul ohtralt. Seetõttu ei pruugi ka nüüd lubatav „kodeerimine“ – mille toime on niikuinii teaduslikult tõestamata ja baseerub pigem pelgal platseeboefektil – edukaks osutuda. Liiatigi jääb ringkonnakohtule kahtlus, kas A. Mugamäe mõistab täielikult oma alkoholiprobleemi tõsidust. Esiteks väitis A. Mugamäe vangla iseloomustuse kohaselt alkoholi kuritarvitamise teemalistel vestlustel muu hulgas seda, et alkoholi tarvitamine ei ole tema jaoks probleem. Ka maakohtu istungil viitas A. Mugamäe 3
(4)korduvalt sellele, et alkoholi tarbis ta „närvilise olukorra tõttu“. Neist vastustest jääb mõneti ebaselgeks, kas A. Mugamäe ikkagi on piisavalt motiveeritud alkoholist lõplikult loobuma.
  1. A. Mugamäe uute kuritegude toimepanemise ohtu ei pruugi olla võimalik piisavalt maandada ka ennetähtaegse vabastamisega kaasneva kriminaalhoolduse ja elektroonilise valve kohaldamisega. Elektrooniline valve ei takista võimalikku alkoholi tarvitamise jätkamist. Seda ei ole võimalik vältida ka kriminaalhoolduse ajaks määratavate võimalike lisakohustustega, eelkõige alkoholi tarvitamise keeluga: seda keeldu ei pruugi A. Mugamäe järgida juba seetõttu, et tal on raskusi enesekontrolliga. Ka ei saa kriminaalhoolduse nõuete ja võimalike lisakohustustega maandada A. Mugamäe vägivaldse käitumise kordumise riski – siingi tuleb arvestada tema puuduliku enesekontrolli ja kergesti ärrituvusega. Ka ainuüksi vanus ei ole määrav: 43-aastasedki inimesed sooritavad kuritegusid. A. Mugamäe soov aidata oma lapsi on iseenesest kiiduväärne ja vabaduses tööle asudes oleks tal selleks ilmselt tõesti paremad võimalused. Siiski ei saa see tingida tema ennetähtaegset vabastamist olukorras, kus temalt on alust karta uute kuritegude toimepanemist. Niisiis on A. Mugamäe vabastamata jätmine põhjendatud ning alust maakohtu määruse tühistamiseks ei ole.
  2. Toodud põhjustel ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu
  3. jaanuari 2023 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.