KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitajad Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus 10. märts 2023 1-22-3066 Maarika Kuusk, Aarne Sarjas ja Ingeri Tamm Kalle Luik
(37603265219)tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine Viru Maakohtu
- veebruari
- a määrus Vandeadvokaat Margus Viira Viru Ringkonnaprokuratuur RESOLUTSIOON
- Jätta vandeadvokaat Margus Viira määruskaebus Viru Maakohtu
- veebruari
- a määruse peale läbi vaatamata.
- Määrata Advokaadibüroole Viira & Partnerid Kalle Luigele määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 172,80 eurot (sh käibemaks 28,80 eurot).
- Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Kalle Luigelt Eesti Vabariigi kasuks välja 172,80 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Kalle Luik mõisteti süüdi Viru Maakohtu
- oktoobri 2022 otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. K. Luike karistati 1 aasta 8 kuu pikkuse vangistusega, mida ta kannab alates
- märtsist
- Karistuse lõpptähtaeg saabub
- novembril
- Vangla esitas kohtule materjalid K. Luige tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks, ent ei soosi seda. Samal seisukohal on prokuratuuri esindaja. K. Luik soovib vabaneda ja tema püüdlusi toetab kaitsja.
- Viru Maakohtu
- veebruari
- a määrusega jäeti K. Luik tingimisi enne tähtaega vabastamata. Formaalsed eeldused KarS § 76 lg 1 p 2 järgi tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks on täidetud. Materiaalsete aluste osas arvestas kohus, et K. Luigel distsiplinaarkaristused puuduvad. Ainuüksi heast ja tunnustustväärivast käitumisest vangistuses ennetähtaegseks vabastamiseks ei piisa. K. Luigel on põhiharidus ja majanduslik toimetulekuoskus, ent siiski on oht uue kuriteo toimepanemiseks liialt suur. Sellest kõnelevad K. Luike iseloomustavad andmed ja tema karistused. Enne vangistust K. Luik ei töötanud, tal puudub eriala ning vabanemisel garanteeritud töökoht. Enesetäiendamisest ei ole K. Luik huvitatud, toetav tugivõrgustik puudub tal samuti. Tasumata võlgu on süüdlasel 16 318,56 eurot. K. Luike on 18 korda kriminaalkorras karistatud – hetkel kehtib neist
- Vangistuses on ta
- korda. Varasemalt on ta toime pannud süstemaatilisi vargusi ja juhtinud mootorsõidukit joobeseisundis. Teda on karistatud ka asja omavolilise kasutamise ning karistuse kandmisest kõrvalehoidumise eest. Praegu kannab ta karistust süstemaatiliste varguste eest. Tema käitumismuster sarnaneb varasemaga: kuritegude soodusteguriks on majandusliku kasu saamise soov, sõltuvusprobleemid ja puudulik probleemide lahendamise oskus. Praeguses asjas tunnistati K. Luik süüdi 5 episoodis, mis olid seotud alkoholi vargustega kauplustest. Kuritegude asjaoludest järeldas kohus, et K. Luigel on kuritegelikud hoiakud, mis seonduvad alkoholi tarvitamise ja varastamisega. Väärteokorraski on K. Luike karistatud 11 korda, neis 7 karistust mõistetud KarS § 218 lg 1 järgi. Vangistuses ei ole ilmnenud uusi asjaolusid, mis uue kuriteo ohtu oluliselt vähendanud oleksid. K. Luik ei tee midagi olukorra parandamiseks (nt eriala omandamine, suhete taastamine, riiginõuete tasumine). Ilmselt kordub tema sarnane käitumismuster tulevikuski. Vangistus pole K. Luike oma tegude tagajärgedele mõtlema pannud ja tema käitumises muutust esile kutsunud.
- K. Luigel puudub kindel vabanemisjärgne elukoht. Ta soovis vabaneda XXX majja, kus sotsiaaltöötaja sõnul praegu elamispinda anda ei ole. Sotsiaaltöötaja sõnutsi ei täitnud K. Luik varem kohaliku omavalitsuse pinnal elades ettenähtud nõudeid ja korda. K. Luik on andnud nõusoleku asuda elama ka XXX ühiselamusse. Seal on kõik eluks vajalik olemas ja võimalikul ennetähtaegsel vabanemisel tuleb tal ühiselamus tuba broneerida.
- Uute kuritegude toimepanemist soodustab alkoholiprobleem. Ehkki kohtus väitis K. Luik, et varastas alkoholi müümiseks, ei saa välistada, et ta tegi seda ka enda tarbeks. Ta on pannud varasemalt kuritegusid toime alkoholijoobes (nt mootorsõiduki juhtimine, vargused) või enda vajaduste rahuldamiseks. Arvestades isiku eluviisi, kahtles kohus K. Luige suutlikkuses alkoholi tarvitamisest loobuda, karsket eluviisi pidada ja uusi kuritegusid mitte toime panna. Lisaks on tal varasemalt diagnoositud sõltuvused (2001-2019 tarvitas ta amfetamiini), 20152020 nohurohtu Sudafed, mida lahustas ja manustas süstimise teel. Viimased kolm aastat pole K. Luik narkootikume tarvitanud, ent on toime pannud korduvalt vargusi majandusliku kasu saamise eesmärgil sõltuvuse rahuldamiseks. Ka narkootikumide ja ravimite tarvitamist pidas kohus K. Luige puhul uute kuritegude toimepanemise riskifaktoriks.
- Süüdlase isikut iseloomustab impulsiivsus, oma tegude tagajärgedele ta ei mõtle, probleemilahendusoskus on puudulik. K. Luik arvestab vaid enda vajadustega, kordab samu vigu, tal puudub motivatsioon kuritegelikust käitumisest loobuda. Neid iseloomustuses kajastatud asjaolusid arvestades ei tekkinud kohtul veendumust K. Luige edasises õiguskuulekuses. MÄÄRUSKAEBUS
- Kaitsja M. Viira palub maakohtu määruse tühistada ja vabastada K. Luik tingimisi enne tähtaega kohaldades tema suhtes käitumiskontrolli.
- Erinevalt kohtust leiab kaitsja, et positiivsed aspektid kaaluvad üles negatiivse. K. Luigel puuduvad distsiplinaarkaristused. Varasemad töökogemused näitavad tema võimelisust 2 töötada. K. Luige toimetulekuoskuse on kohus jätnud vääriliselt hindamata. Kaitsja ei nõustu sellega, et K. Luigel kindel elukoht puudub: tal on sissekirjutus XXX majas, samuti võimalus asuda elama XXX ühiselamusse. Narkootikumide tarvitamisega seotud riskid on pärit 3 aasta tagusest ajast. K. Luik on nõus, kui talle pannakse alkoholi ja narkootikumide tarvitamise keeld. Vangla uue riskihinnangu protsendid millelgi ei põhine ja väiteid ei ole motiveeritud, mistõttu ei ole kohtulahendi tegemisel neile võimalik tugineda. Kaitsja ei pea õigeks rajada ohuprognoosi üksnes karistuse eelsele ajale. Prokuratuur ei ole oma seisukohta põhjendanud, vaid üksnes nõustunud vangla motiveerimata argumentidega – kohtulahendi tegemiseks sellest ei piisa.
- K. Luige vabastamine on ühiskonna huvides. Praegu saaks ta allutada käitumiskontrollile aidates valutumalt ühiskonda sulanduda ja panna kohustused mitte tarvitada alkoholi ja psühhotroopseid aineid ja asuda tööle. Tähtaegsel vabanemisel 9 kuu pärast puuduks K. Luige üle igasugune kontroll. Käitumiskontroll seab K. Luigele vastutuse. Kaitsja arvates on K. Luik võimeline katseaja kontrollnõudeid täites edukalt läbima. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus K. Luige ennetähtaegset vangistusest vabastamata jätmist kaalunud erinevatest aspektidest veenvalt ning arusaadavalt. Määrusest nähtuvad selged põhjendused, miks maakohtul ei tekkinud veendumust, et K. Luige karistuse eesmärgid on täidetud. Ühtlasi analüüsis kohus talle esitatud materjalide pinnalt, milliseid riske praegusel ajal kinnipeetava vabastamine kätkeks. Nendel asjaoludel ei tekkinud ka ringkonnakohtul veendumust, et süüdlase kriminogeenseid riske praegusel ajal maandaks kriminaalhooldus. Seega ei ole maakohus menetletavas asjas KarS § 76 lg-t 4 kohaldades teinud sellist kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtumääruse tühistamiseks. Eeltoodud põhjustel ja edulootuse puudumise tõttu jätab ringkonnakohus juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3 määruskaebuse läbi vaatamata.
- Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse K. Luigele riigi õigusabi osutamise käigus tehtud toimingute eest tasu kindlaksmääramiseks. Kaitsja suhtles kliendiga 60 minutit ja koostas sama kaua määruskaebust. 120 minuti töö eest taotleb kaitsja 172,80 eurot (sh käibemaks 28,80 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja teostatud toimingud on vajalikud ning taotletud tasu mõistlik. Seetõttu rahuldab kohus taotluse. Kuna ringkonnakohus määruskaebust ei rahulda, jäävad KrMS § 187 lg 2 alusel menetluskulud K. Luige kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 3