Obsah (6)

§ 76§ 121§ 65§ 68§ 75§ 200

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse tegemise aeg Kohtuasja number Kohtunik Kohtuistungi sekretär Tõlk Asja läbivaatamise kuupäev Kohtuasi Süüdimõistetu Kaitsja RESOLUTSIOON: Viru Maakohus 9. jaanuar 2023, Jõhvi

§ 76ja Kr

MS § 426, § 432, § 383, § 384 kohus MÄÄRAS: Jätta Andres Mugamäe elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Rahuldada kaitsja vandeadvokaat Sergei Politševi taotlus riigi õigusabi osutamise eest tasu määramiseks summas 172,80 eurot, sh tasu 144 eurot ja käibemaks 28,80 eurot. Välja mõista Andres Mugamäe’lt menetluskulu 172,80 eurot kaitsjatasu. Menetluskulud tasuda ositi 12-kuulise tähtaja alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Maksuja Tolliameti arveldusarvele: SEB pangas nr EE351010052031000004 või Swedbank nr EE522200221013264447 või Luminor Bank AS EE401700017002872300 või LHV Pank nr EE957700771001523585 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99920700047027 ning selgitus „Andres Mugamäe 1-20-7418 menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Andres Mugamäe tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Andres Mugamäe on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 30.10.2021 kohtuotsusega

§ 121

lg 2 p 2,3 järgi ja karistatud 9-kuulise vangistusega.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 18.12.2018 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra 1 mõistes liitkaristuseks 3 aastat 11 kuud ja 29 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning lõplikuks karistuseks mõisteti 3 aastat 11 kuud ja 21 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 14.12.2020 ja lõpp 05.12.

1. Kinnipidamisasutuses Andres Mugamäe kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et teda ei ole karistatud distsiplinaarkorras. Ajavahemikul 15.02.2021-03.01.2022 töötas majandustöödel koristaja ametikohal. Ajavahemikul 26.05.2021-09.06.2021 töötas jäätmekogujana. Alates 02.12.2021 töötab toidujagajana ja alates 09.05.2022 töötab köögitöölisena. Läbis eesti keele kursuse 02.02.2021-29.06.2021, kuid sooritas eksami negatiivsele tulemusele. Vabanemisel soovib asuda elama aadressil xxx. Tegemist on xxx ning elukoht vastab elektroonilise valve tingimustele. Isik hakkab elama xxx toas, mida ta jagab teiste keskuses viibijatega. Kinnipeetaval on xxx kodakondsus. Kehtivat isikut tõendavat dokumenti ei ole, vangla tegeleb uue dokumendi taotlemisega. Töötamise registri andmetel on kinnipeetav töötanud ametlikult ajavahemikul 18.12.201718.06.2019 ettevõttes xxx OÜ xxx) ja ajavahemikul 01.05.2020-11.12.2020 ettevõttes xxx (xxx). Kahe ametliku töökoha vahepeal oli arvel Eesti Töötukassas. Kinnipeetav ütles, et on varasemalt olnud ametlikult tööl ettevõtetes xxx, xxx, xxx, kuid antud töökohad jäävad 1990ndatesse ja 2000ndate algusesse. Enne viimaseid ametlikke töökohti on teinud mitteametlikult ehitusalal tööd või olnud Eesti Töötukassas arvel. Kinnipeetav on varasemalt toime pannud röövimise. Vangla andmetel puudub isikul vabanemisel töökoht, kuid isiku vabanemisel pakub talle tööd rehabilitatsioonikeskus. Andres Mugamäel on võimalik ennast registreerida Eesti Töötukassas, et oleks tagatud riigipoolsed garantiid Eesti Töötukassa poolt pakutavate teenuste näol. 18.11.2022 seisuga on K-Raha andmetel kinnipeetaval täitmata rahalisi nõudeid 43201,94 eurot. Kinnipeetava peamisteks võlanõueteks on kahe lapse elatisraha, mida ei ole suutnud tasuda. Meditsiiniosakonna andmetel sõltuvust diagnoositud ei ole. Oma sõnul oli enne viimase kuriteo toimepanemist, elukaaslase suhtes füüsilise vägivalla tarvitamist, alkoholi tarvitanud ning ka elukaaslane oli alkoholi tarvitanud. Enda väitel ei olnud alkoholi tarvitamine põhiliseks põhjuseks, miks pani teo toime, pigem oli tal raske oma emotsioone kontrollida, kuid siiski tunnistab, et oma osa oli ka alkoholi kuritarvitamisel. Kinnipeetav ütles, et ta ei tarvitanud alkoholi viimasel aastal enne vangistust väga tihti, tavaliselt siis, kui oli mingi tähtpäeva tähistamine. Vahest harva tarvitas nädalavahetuseti lahjat alkoholi (õlut). Kinnipeetav leiab, et tal ei olnud vahetult enne vangistust alkoholi tarvitamisega probleeme, kuid varasemalt oli, siis tarvitas ka kangemat alkoholi. Isik on varasemalt teinud pingutusi oma alkoholi tarvitamist piiramiseks ja on sellega ka hakkama saanud. Kui sai oma praeguse elukaaslasega kokku, siis tegi elukaaslase soovitusel endale alkoholivastase süsti. Kinnipeetav ise ei näe oma tarvitamises probleeme, kuid mõistab, et kuriteo toimepanemisel on üheks põhjuseks olnud ka alkoholi tarvitamine ning ei vähenda selle osa kuriteos. Kinnipeetav on oma käitumiselt impulsiivne ning tunnistas seda ka vestlusel, kui selgitas, et ta ei suutnud oma emotsioone kontrollida ning sellest tulenevalt kasutas oma elukaaslase suhtes vägivalda. Eesmärkidena tõi kinnipeetav välja, et soovib vabanedes asuda tööle, et teenida raha. Lisaks soovib kinnipeetav oma suhted elukaaslasega korda saada ning jätta varem tehtu seljataha. Ta on seadnud enda eesmärgiks alkoholivaba elu. Kinnipeetav on ka varasemalt teinud endale alkoholivastase süsti, kuid sellest hoolimata hakkas uuesti tarvitama ning tarvitas alkoholi ka enne käesoleva kuriteo toimepanemist. Seega on tema seatud eesmärgid saavutatavad, kuid varasem käitumine võib anda aluse kahelda, kas kinnipeetav seda suudab. Kinnipeetav ei väljenda otseselt kuritegelikke hoiakuid, sest tunnistab oma toime pandud kuritegu ning saab aru, mis viis teda kuriteo toimepanemiseni. Kinnipeetava suhtumine ametiisikutesse on positiivne ning saab aru temaga töötava personali vajalikkusest. Varasemalt 2 pole olnud võimuesindajatega probleeme. Kinnipeetav on varasemalt olnud kriminaalhooldusel, esimesel korral on ta täitnud katseaja korrektselt, kuid viimase kuriteo pani toime katseajal olles. Kinnipeetav ei väljenda antipaatiat õigussüsteemi vastu. Ta saab aru, et ühiskonnas kehtivad seadused ja reeglid, mida peab täitma. Tunnistab oma toime pandud kuritegusid ning saab aru, et peab selle eest ka vastutust kandma. Ta soovib oma viimast kuritegu elukaaslase vastu heastada ning tahab suhtega siiski jätkata. Isikut on korduvalt kriminaalkorras karistatud, tal on 2 kehtivat karistust. Vangistuses viibib esimest korda. Varasemalt on kinnipeetavat karistatud kelmuse, kehalise väärkohtlemise ja röövimise eest. Käesolevalt on karistatud kinnipeetavat kehalise väärkohtlemise eest lähisuhtes. Kuritegusid on valdavalt toime pannud impulsiivselt, mõtlemata tagajärgedele. Soodusteguriks on valdavalt olnud alkoholi kuritarvitamine. Vangla riskihindamise kohaselt Andres Mugamäe on ohtlik avalikusele. Oht seisneb kergemate kehavigastuste tekitamises. Oht on kõige tõenäolisem, kui kinnipeetav ei suuda oma emotsioone kontrollida ja käitub hetke emotsioonide ajel. Lisaks võib oht tekkida, kui ta on grupis, kus ühel grupi liikmel on konflikt teise isikuga, mida koos lahendatakse. Ohtlikkust suurendavaks teguriks on alkoholi kuritarvitamine. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 19%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 33%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt Andres Mugamäe on taotlenud tingimisi ennetähtaegset vabastamist elukohta xxx. Nimetatud elukohta elektroonilise valve kohaldamine on võimalik. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Andres Mugamäe vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata Andres Mugamäele tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest katseaeg ja käitumiskontroll kuni 05.12.
2. Andres Mugamäe võimaliku enne tähtaegse vabanemise korral elektroonilise valvega, kohustada teda täitma kohustusi :

§ 75

lg 2 p 2 – mitte tarvitama alkoholi;

§ 75

lg 2 p 4 – asuma tööle või võtma ennast arvele Eesti Töötukassas kahe nädala jooksul peale vanglast vabanemist;

§ 75

lg 2 p 8 - osalema sotsiaalprogrammis, mis on suunatud kuriteoga seonduvate riskide maandamisele;

§ 75

lg 2 p 9 - alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 4 kuud alates elektroonilise valve seadme paigaldamisest. Prokuröri kirjaliku arvamuse kohaselt prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Andres Mugamäe ennetähtaegset vabastamist. Põhjendusi prokuröri arvamusest ei nähtu. kohtuistungil Süüdimõistetu on selgitanud, et sugulastega praegu ei suhtle. Tegi enda jaoks järeldused, mitte suhelda tüdrukuga, kellega koos on elanud. xxx lubas anda tööd, ei tea, mis töö see on, aga on nõus tegema. Soovib läbida rehabilitatsiooni kursust. On seadnud endale eesmärgiks muuta oma eluviisi ja loobuda alkoholist. Tütarlaps, kellega koos on elanud, tema on kuritarvitanud alkoholi. Otsustas enda jaoks katkestada kõik varasemad sidemed, läbida rehabilitatsiooni, siis minna arstile. 3 Kaitsja märkis, et karistuse kandmise ajal isik on käitunud õiguskuulekalt, distsiplinaarkaristused tal puuduvad, on läbinud sotsiaalprogrammi. Kuigi isik on varem korduvalt karistatud, kannab ta vanglakaristust esimest korda, asub vanglas juba kaks aastat. On valmis muutma oma elustiili. Astus paranemise teele. Karistuse eesmärk on täidetud. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja leiab, et Andres Mugamäe vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valvega ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Süüdimõistetu elukoht vabaduses vastab elektroonilise valve seadmete paigaldamise nõuetele ning Andres Mugamäe on ka ise andnud nõusoleku tema suhtes elektroonilise valve kohaldamiseks. Sellega formaalsed eeldused elektroonilise valve alla tingimisi ennetähtaja vabastamiseks on täidetud. Alljärgnevalt hindab kohus, kas see on ka sisuliselt õigustatud. Kehtiva kohtupraktika kohaselt vangistusest ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab

§ 76

lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKK 3-1-1-12-17, p 20). Kohus hindab positiivselt, et Andres Mugamäe on vangistuse kandmise ajal osalenud sotsiaalprogrammis „Viha juhtimine“, õppinud riigikeelt ja oli hõivatud majandustöödel. Tal on vabaduses olemas kindel elukoht xxx „xxx“. Samas tuleb arvestada, et elukoht oli Andres Mugamäel ka kuritegude toimepanemise ajal. Nii et, tema puhul riskifaktoriks ei olnud varaline seisund või elukoha puudumine, vaid impulsiivsus, alkohol ja ebakaines olekus lähedaste suhtes vägivalda kasutada. Andres Mugamäe on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja varem juba oli allutatud käitumiskontrollile, kuid viimase katseaja kestel pani toime uued kuriteod. Nimelt, Viru Maakohtu 18.12.2018 otsusega Andres Mugamäele mõisteti

§ 200

lg 2 p 1,7 järgi karistuseks 3 aastat 2 kuud 29 päeva vangistust tingimisi 3 aasta 6 kuulise katseajaga ühes allutamisega käitumiskontrollile. (18.12.2018-17.06.2022). Nimetatud kohtuotsusega määratud katseajal (2020 a märtsis j a mais) pani Andres Mugamäe toime uued kuriteod ning Viru Maakohtu 30.10.2021 otsusega talle mõistetigi liitkaristus varasema kohtuotsusega. Seoses ülaltooduga, esiteks tekib kohtul kahtlus, kas Andres Mugamäe on suuteline täitma kriminaalhoolduse nõudeid, mis kaasnevad tingimisi ennetähtaja vabastamisega. Tema varasem kriminaalhooldus oli ebaõnnestunud: ta on korduvalt rikkunud registreerimisnõuet ning jätkas katseajal kuritegude toimepanemist (füüsiline vägivald elukaaslase suhtes). Asjaolu, et Andres Mugamäe on katseajal korduvalt eiranud kontrollnõudeid ja pani toime uued kuriteod kinnitab, et ta ei ole suuteline täitma kriminaalhoolduse nõuded ning tema ennetähtaegne vabastamine, isegi elektroonilise valve alla, ei ole põhjendatud. 4 Samuti ei takista elektrooniline valve Andres Mugamäel tarvitada alkoholi, mis on tema puhul peamine riskifaktor. Varasemalt on ta teinud endale alkoholivastase süsti, kuid sellest hoolimata hakkas uuesti tarvitama ning tarvitas alkoholi ka enne kuriteo toimepanemist. Oma varasema käitumisega tõestas Andres Mugamäe, et ta ei täida kohtu poolt määratavaid kohustusi nõutaval korral ning ainuüksi süüdimõistetu lubadused ei ole piisavad, et veenda kohut oma senise eluviisi täielikkus muutmises ja alkoholist loobumise soovi tõsiduses. Kehtiva kohtupraktika kohaselt olukorras, kus isikut on juba mitmendat korda kriminaalkorras karistatud ei saa riigipoolne usaldus olla samaväärne, kui näiteks esmakordselt karistatud isikute puhul (Tartu Ringkonnakohtu 1.11.2017 määrus asjas nr 1-15-6088, p 7). Kohtupraktikas on leitud, et korduvalt karistatud isikute retsidiivsus suurem ning selliste isikute ennetähtaegne vabastamine peab tuginema kaalukamatele argumentidele kui isiku lubadused. Isikut tingimisi ennetähtaegselt vabastades peab kohtus tekkima veendumus, et karistus on enne lõpptähtaja saabumist täitnud nii eri- kui üldpreventiivse eesmärgi (vt sama lahend). Kohtul sellist veendumust ei tekkinud. Ka varasema katseaja kestel oli ta allutatud käitumiskontrollile, kuid see ei aidanud ära hoida uute kuritegude toimepanemist. Seetõttu ka praegu ei pruugi see olla tõhus. Et praegu ei ole süüdimõistetul distsiplinaarkaristusi ja ta töötab majandustöödel ei elimineeri uute vägivallakuritegude riske, sest vanglas asub Andres Mugamäe kontrollitavas keskkonnas ning tal puudub vaba juurdepääs alkoholile. Milliseks kujuneb tema käitumine vabaduses aga ei ole võimalik ennustada. Ka elektroonilise valve rakendamine ei maanda alkoholi kuritarvitamise ja uute vägivallakuritegude riske, sest see seade ei võimalda kontrollida mida isik teeb. See annab vaid infot selle kohta, kas isik asub elektroonilise valve seadme tööpiirkonnas või mitte. Praegu süüdimõistetu on avaldanud soovi vabaneda ja minna elama rehabilitatsioonikeskusesse. See, iseenesest, võiks mingil määral maandada retsidiivsusriski (rehabilitatsioonikeskuses on keelatud alkoholi tarvitamine). Kuid peab arvestama, et otsustus sinna minna on süüdimõistetule täiesti vabatahtlik ning soovi korral võib ta iga hetk sealt lahkuda, põhjused selgitamata. Süüdistatava ebarahuldav käitumine eelneva kriminaalhoolduse all tekitab kahtlust, kas ja mis ajaks süüdimõistetu rehabilitatsioonikeskusesse tegelikult jääb ja ega ta ei lahku sealt esimesel võimalusel ja ei hakka elama oma senist kontrollimatut eluviisi. Lisaks tuleb märkida, et A.Mugamäe puhul ei ole täidetud kõik individuaalse täitmiskavaga ettenähtud tegevused. Nii nähtub ITK-st, et töötamine ja riigikeele õpe on planeeritud kuni 2024.aastani, 2023/2024.a.a. on kavandatud isikuttõendava dokumendi taotlemine (mida süüdimõistetul praegu ei ole). 2023.a I kvartali on ette nähtud sotsiaalprogrammi Viha juhtimine jätkutegevused. Seega, ei saa rääkida, et kõik taasühiskonnastatavad tegevused on A.Mugamäe puhul lõpule viidud. Eeltoodu alusel nõustub kohus vangla arvamusega ja ei vabasta Andres Mugamäe tingimisi ennetähtaja vabastamisega elektroonilise valve alla. Kuna prokuratuuri arvamus on põhistamata, siis kohus ei võta seda arvesse antud määrust tehes. Kaitsja tasutaotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Menetluskulu tuleb nõuda sisse Andres Mugamäelt, lubades kulude tasumist 12 kuu jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov Kohtunik 5