Obsah (5)

§ 200§ 199§ 64§ 68§ 76

Kriminaalasi nr 1-18-8301 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 30. märts 2021. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-8301 Kohtunik Marek Vahing Kohtuistungi sekretär J

§ 200

lg 2 p 4, 8 järgi ja mõisteti karistuseks 3 aastat 6 kuud vangistust ning

§ 199

lg 2 p 4, 5 järgi ja mõisteti karistuseks 5 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel suurendati üksikkaristustest raskeimat ja mõisteti kuritegude kogumis liitkaristuseks 3 aastat 9 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 kohaselt arvestati eelvangistus karistusaja hulka ja loeti mõistetud vangistuse kandmise aja alguseks J.B kahtlustatavana kinnipidamise päev, s.o 28.08.

1. a. Kohtuotsus jõustus 28.12.
2. a. 1
3. Kinnipeetava karistusaeg algas 28.08.
4. a ja lõppeb 28.05.
5. a.
6. Tartu Vangla edastas kohtule materjalid J.B suhtes tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks karistuse kandmiselt. Vangla ei toeta vabastamist.
7. Prokurör on oma seisukoha esitanud kirjalikult ning ei toeta J.B vabastamist. Prokurör leidis, et arvestades kinnipeetava negatiivset käitumist vangistuses ja asjaolu, et tal puudub vabaduses töökoht, ei saa leida, et tema puhul oleks uute kuritegude toimepanemise risk madal.
8. Süüdimõistetu J.B selgitas kohtuistungil, kuidas on tema vangistus möödunud ja millised on tema plaanid vabanemise järgselt. Ta on vangistuses läbinud kõik kursused, isegi sellised, mida tema individuaalne täitmiskava ette ei näe. Kinnipeetav esitas omapoolsed selgitused oma arvukate distsiplinaarkaristuste kohta ja leidis, et need ei ole rängad rikkumised, sest ühtki tõsist konflikti või kaklust ei ole tal olnud. Vabanedes plaanib J.B asuda elama vanemate ja tütre juurde Tallinnasse ning minna tööle, võib olla isegi Rootsi. KOHTU SEISUKOHT 6.

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on J.B temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku. J.B on karistatud vähemalt 2-aastase vangistusega ja tal on jäänud karistust kanda rohkem kui 2 kuud (

§ 76lg 3).

Seega esinevad formaalsed alused J.B tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. 7.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

1. J.B kannab karistust varguse ja röövimise eest. Kuriteod on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Vangistuses viibib ta teist korda, varasemalt on teda muuhulgas karistatud samalaadsete kuritegude eest. Sellegipoolest ei saa üksnes isiku varasema elukäigu ja karistuste põhjal järeldada, et ka käesolev vangistus ei võiks olla oma eesmärki saavutanud.
2. Lähtudes vangla koostatud iseloomustusest ja J.B antud selgitustest kohtuistungil, tuleb siiski leida, et ka praegune vangistus ei ole soovitud tulemust saavutanud. Kinnipeetaval on 19 kehtivat distsiplinaarkaristust erisuguste rikkumiste eest, milles J.B ise erilist probleemi ei näe. Kohtuistungil üritas ta pigem ennast välja vabandada ja oma rikkumisi pisendada, kui nende eest vastutust võtta. Sellisest käitumisest ja suhtumisest tulenevalt esineb ka uute kuritegude toimepanemise risk vabaduses. Kohtu hinnangul on vähetõenäoline, et isik, kes ei suuda ega soovi kehtivat korda järgida isegi range järelevalve tingimustes, tuleks õiguskuulekalt toime vabaduses. J.B puhul on positiivne sotsiaalprogrammides osalemine ja töövihikute täitmine. Samuti on teda määratud majandusabitöödele, kuid ta on korduvalt tööst ka keeldunud. Eeltoodut kogumis hinnates ei saa pidada täidetuks ennetähtaegse vabastamise üht peamist sisulist eeldust – korrektset käitumist karistuse kandmise ajal ja individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärkide saavutamist (Riigikohtu 07.03.2019 määrus kriminaalasjas nr 1-09-14104, p 21). 2
3. Isiku võimalikku õigusvastast käitumist tulevikus saab eelkõige prognoosida tema varasema käitumise ja toimepandud kuritegude pinnalt. J.B on pannud toime varavastaseid süütegusid majandusliku kasu saamiseks, tingituna puudulikest toimetuleku- ja probleemilahendusoskustest. Seega on ka oht uute kuritegude toimepanemiseks seotud eelkõige majanduslike teguritega. Käesolevalt on J.B väljavaated toimetulekuks vabaduses pigem halvad. Tal puudub vabaduses kindel töökoht ja ka tema lähedased ei ole valmis teda materiaalselt toetama. Samas on tal K-raha andmetel tasumata nõuded üle 20 000 euro ja vabanemisfondis üksnes mõnisada eurot. Kuigi J.B on väljendanud soovi ja valmidust vabaduses tööle minna, on kaheldav, kas see maandaks uue kuriteo toimepanemise riske rahalise kasu saamiseks. Nimelt nähtub vangla esitatud materjalidest, et J.B on varasemalt sageli töökohti vahetanud, tal on esinenud probleeme töödistsipliiniga ja tema viimane ametlik töötamise kanne pärineb
4. aastast. Vangistuses on kinnipeetav majandustööde tegemisest järjepidevalt keeldunud, olenemata sellest, et tal on märkimisväärses summas tasumata rahalisi nõudeid, mida ta saaks töötades vähendada. Eeltoodu põhjal peab kohus kahetsusväärselt nentima, et J.B tegelik motivatsioon töötada ja legaalsel viisil sissetulekut hankida on vähene. Arvestades ka tema võlgnevusi, on põhjust arvata, et süüdimõistetu võib jätkata kuritegude toimepanemist majandusliku kasu saamise eesmärgil.
5. Ühtlasi märgib kohus, et tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise vältimatuks eelduseks on kindla elukoha olemasolu. J.B enda sõnul läheb ta elama aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx oma vanemate ja tütre juurde. Korter, kuhu süüdimõistetu elama läheks, kuulub tema emale, kes on kriminaalhooldusametnikule avaldanud, et ta ei soovi poja sinna elama asumist. Alternatiivset elukohta J.B kohtule teadaolevalt ei ole. Olukorras, kus süüdimõistetul puudub kindel elukoht, ei saa teostada tema üle vajalikku järelevalvet, mistõttu puudub ka võimalus tema vabastamiseks tingimisi enne tähtaega.
6. Lähtudes J.B käitumisest karistuse kandmisel ja tema vabanemisjärgsetest elutingimustest, sh kindla elukoha puudumisest, ei ole kinnipeetava tingimisi ennetähtaegne vabastamine võimalik. J.B puhul esineb märkimisväärselt suur risk uute kuritegude toimepanemiseks vabaduses ning kindla elukoha puudumise tõttu ei oleks tema vabastamise korral võimalik teostada ka kriminaalhooldust. Marek Vahing Kohtunik 3