← Eesti

4-22-623/21

Obsah (4)§ 275§ 68§ 34§ 35

4-22-623 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. märts 2022.a, Rapla kohtumaja Väärteoasja number 4-22-623 Kohtunik Endla Ülviste Kohtuistungi sekretär Ai

) § 275 lg 1 järgi. Kohtuistungil osalenud isikud: Menetlusalune isik V.D , isikukood XXX; elukoht: xxxxxxx, xxx, xxxxxxx küla, xxxxxxx vald, xxxxxxx maakond; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; töökoht: ei tööta; varem väärteokorras karistatud 1-l korral

§ 275

lg 1 järgi Kaitsja Vahur Krinal Kohtuvälise menetleja esindaja Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonna Rapla menetlusgrupi, vanemväärteomenetleja Piret Pesti. RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 107 lg 1 p-st 1, §-st 111 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada V.D väärteo toimepanemises

§ 275

lg 1 järgi ning mõista karistuseks arest 2 (kaks) päeva.

§ 68lg 2 kohaselt arvata kinnipidamine väärteomenetluses, s.o kaks

(2)päeva, karistusaja hulka ning lugeda karistus kantuks.
  1. Menetluskulud riigi õigusabi osutamise eest 174,12 eurot ja tunnistaja sõidukulu 14 eurot jätta täies ulatuses riigi kanda. Kohtuotsuse lõpposa anda V.D-le Lääne politseiprefektuurile. allkirja vastu ja edastada Politsei- ja Piirivalveameti Kohtuotsuse lõpposa kuulutamine:
  2. märts 2022.a. 1
(5)4-22-623 EDASIKAEBAMISE KORD VTMS § 137 kohaselt tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada kirjalikult Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest ning apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Apellatsiooniteate esitamise korral on motiveeritud otsus menetlusosalistele kättesaadav 14.
  1. 2022.a. VÄÄRTEO KIRJELDUS
  2. V.D solvas 22.01.2022.a kell 13:38 ajal aadressil, xxxxxx xxx, xxxxxx küla, avalikku korda kaitsvat ja ametikohustusi täitvat võimuesindajat, politseiametnikku LR, kasutades ebasündsaid väljendeid, LR tundis ennast solvatuna. Samuti solvas V.D samal ajal ja samas kohas avalikku korda kaitsvat ja ametikohustusi täitvat võimuesindajat, politseiametnikku HV, kasutades korduvalt ebasündsat väljendit ning võttes endalt seljast riided, tegi HV ettepaneku tema suguelundit katsuda ja pildistada, mistõttu tundis HV ennast solvatuna. V.D pani toime sellise tegevusega avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamise seoses tema ametikohustuste täitmisega, mis on

§ 275lg 1 järgi kvalifitseeritav väärtegu.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD KOHTUISTUNGIL 2. Kohtuvaidlustes taotles kohtuväline menetleja V.D karistamist

§ 275lg 1 järgi arestiga 20 päeva.

Kaitsja taotles väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 järgi kuna menetlusalune isik ei olnud teo toimepanemise ajal süüdiv. Menetlusalune isik avaldas, et tema ei ole arestiga nõus. MAAKOHTU SEISUKOHT

  1. Kohus, olles uurinud asjas kogutud kirjalikke tõendid, kuulanud ära menetlusaluse isiku, tunnistajad ning kohtuvälise menetleja esindaja ja kaitsja arvamused, leiab, et menetlusalusele isikule süüks arvatud väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud täies mahus.
  2. 24.01.2022.a koostati Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonna Rapla menetlusgrupi vanemväärteomenetleja poolt väärteoprotokoll

(263022000166)selles, et V.D 22.01.2022.a kell 13:38 ajal Kuuse 4- 4, Lokuta külas solvas avalikku korda kaitsvat ja ametikohustusi täitvat võimuesindajat politseiametnikku LR, kasutades ebasündsaid väljendeid (munn, fašist, pede), mistõttu tundis LR ennast solvatuna. Samuti solvas isik samal ajal ja samas kohas avalikku korda kaitsvat ja ametikohustusi täitvat võimuesindajat politseiametnikku HV kasutades korduvalt ebasündsat väljendit (lits) ning võttes endalt seljast riided, tegi HV ettepaneku tema suguelundit katsuda ja pildistada, mistõttu tundis HV ennast solvatuna. /tl 8-9/
  1. Politseiametnike LR ja HV solvamine on tõendatud tunnistajate LR ja HV enda ütlustega kohtumenetluses ning selles puudub sisuliselt vaidlus.
  2. 22.01.2022.a sai politsei väljakutse seoses V.D poolt pideva helistamisega numbrile
  3. V.D nimetas oma elukohta saabunud politseiametnikke LR ja HV korduvalt solvavate sõnadega.
  4. Tunnistaja LR kohtuistungil antud ütluste kohaselt juba autost välja minnes, isik hüüdis kohe, et olete „munnid“. Samuti pakkus HV oma suguelundit katsuda ning võttis riidest lahti. 2
(5)4-22-623 Isiku tujud vahetusid, ta oli alkoholijoobes. V.D viskas tunnistaja suunas mobiiltelefoniga. Otsustati paigaldada käerauad, kuna ta oli agressiivne. Selle käigus lõi V.D jalaga vastu kummuti ning see läks ümber. V.D ütles korduvalt, et tunnistaja on „munn, pede, fašist“, paarilisele ütles korduvalt „lits“. LR tundis ennast solvatuna, sest need sõnad solvasid teda.
  1. Tunnistaja HV kohtuistungil antud ütluste kohaselt jõudes kohale, oli isik akna peal ja karjus, et olete „munnid“. Ühel hetkel võttis isik riided seljast ja küsis kas tunnistaja tahab ta suguelundit näha, katsuda, pildistada. See oli solvav. Paarilisele karjus ta „munn, fašist, pede“, tunnistajale „lits“. Isik ei allunud korraldustele, viskas kolleegi telefoniga, oli rüselus, paigaldati käerauad. HV tundis ennast väga solvatuna, sest „lits“ on väga halb sõna, kui see ei vasta tõele ja ta võttis seda väga hinge. Tunnistaja hinnangul oli V.D adekvaatne.
  2. V.D kinnitas kohtuistungil, et ta oli tarvitanud alkoholi ja politsei saabudes hakkaski sõimama LR, kuna ta oli ülbe, lõhkus ära V.D raadio ja tõmbas kella ära. Naisterahvale ütles samuti ropusti, sest ta tuli V.D-le kallale, kuid suguelundi katsumiseks ettepanekut ei teinud. Riided võttis seljast ära, kuna tahtis ennast pesema minna.
  3. Isikusamasuse tuvastamise protokolli kohaselt tuvastas politseiametnik 22.01.2022.a kell 13.20 korrarikkumise kõrvaldamiseks ja õigusrikkumise toimepannud isikuna V.D , kontrollides andmeid rahvastikuregistrist, võrreldes fotot ja küsitledes isikut. /tl 1/ Isiku kinnipidamise protokoll protokolli kohaselt peeti menetlusaluse isikuna kinni V.D 22.01.2022.a kell 13:50 kuna ta võib jätkuvalt toime panna väärtegusid. Menetlusalune isik V.D vabastati 24.01.2022.a kell 13:
  4. /tl 2/ Isiku turvakontrolli protokolli kohaselt 22.01.2022.a kell 14:50 kuni 14:55 kasutati isiku suhtes vahetut sundi, füüsilist jõudu, käeraudu ja isikut hoiatati suuliselt sunni kasutamisest. /tl 3/ Indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt V.D väljahingatavas õhus oli indikaatorvahendi näidu kohaselt 22.01.2022.a kell 13.50 alkoholi 0,83 mg/l väljahingatavas õhus. Joobeseisundi kirjeldamise protokolli kohaselt esinesid silmade punetus, suurenenud pupillid, häiritud reaktsioonikiirus, arusaamatu ja kiire kõne. Isik mäletab viimase ööpäeva sündmusi, koordinatsioon on väga häiritud. Käitumine rahutu, unine, ärrituv ja ründav. Võttis riided seljast, ei allunud korraldustele ja oli agressiivne. / tl 4 /
  5. Kohtu hinnangul on eeltooduga tõendatud, et alkoholijoobes ja agressiivselt käitunud V.D kasutas 22.01.2022.a kella 13:38 ajal, oma elukohas, ametikohustusi täitnud politseiametnike suhtes solvavaid väljendeid. V.D peeti kinni ning tema suhtes kasutati vahetut sundi, s.o füüsilisi jõudu ning paigaldati käerauad, kuna ta oli agressiivne. Kuna V.D ei allunud politsei korraldusele ja osutas vastupanu läks käeraudade paigaldamisel ümber kummut ning suure tõenäosusega sai selle käigus vigastada ka V.D raadio ning tema kell käe pealt ära tõmmatud.
  6. Eesti õigekeelsussõnaraamatu (vt http://www.eki.ee/dict/qs/) kohaselt on „munn“ peenise labane sünonüüm. „Pede“ tähendab pederastia (suguline vahekord kahe mehe vahel, eriti poisipilastus) harrastajat. Kuni aastani 1992 oli pederastia kriminaalkorras karistatav tegu, mis ilmselgelt on ka mõjutanud sõna "pede" kasutamist pigem pahatahtlikkust väljendavana kui neutraalset sisu kandvana. „Lits“ on oma keha müümisest elatuv isik. Sõnal „fašist“ on samuti vaieldamatult negatiivne varjund, milles seostatakse isikut ülireaktsioonilise ja marurahvusliku terroridiktatuuriga, s.o muu hulgas kellegi diskrimineerimisega ja tagakiusamisega. Hoolimata sellest, et „pede" „fašist“ ja“ lits“ ei ole ebatsensuursed, on nende 3
(5)4-22-623 kasutamine meie kultuuriruumis siiski pahatahtlik ning praegusel juhtumil politseiametnike suhtes ilmselgelt au ja väärikust riivavad. Politseiametnike suhtes kasutatud sõnad olid objektiivselt solvavad, sest nendega anti halvustav hinnang oma igapäevast tööd teinud ametnikele, kes reageerisid väljakutsele ja tulid tagama õiguskorda ning selgitama V.D abivajadust.
  1. Tunnistajad selgitasid kohtu hinnangul veenvalt, kuidas nad tajusid enda halvustamist seosest ametiga ja selgitasid, miks nende jaoks oli V.D kasutatud väljendid solvavad ning au riivavad. Menetlusaluse isik V.D ise tunnistas samuti politseiametnike sõimamist ja nende suhtes „roppuste“ kasutamist, kuid õigustas ennast politseiametnike käitumisega.
  2. Politseiametnikud HV ja LR täitsid 22.01.2022.a tööülesandeid vastavalt politsei ja piirivalve seadusele ning korrakaitseseadusele, olles seega avalikku korda kaitsvad võimuesindajad

§ 275

lg 1 tähenduses ning V.D täitis neid solvates

§ 275lg 1 järgi ettenähtud süüteo objektiivse kooseisu.

Kohtu hinnangul on tegu toime pandud tahtlikult ehk V.D vähemalt pidas võimalikuks ja möönis, et oma sõnakasutusega ta solvab ametnikke.

  1. Kaitsja esitas kohtuliku arutamise käigus V.D suhtes koostatud psühhiaatri arvamuse eestkoste asjas nr 2-21-18289 ning taotles tema suhtes väärteomenetluse lõpetamist seoses sellega, et V.D ei olnud temale süüks arvatud teo toimepanemise ajal süüdiv.
  2. Vahetult käesoleva menetluse aluseks oleva sündmuse eel, s.o 12.01.2022.a, antud ekspertarvamuse kohaselt on V.D kerge vaimne alaareng oluliste käitumishäiretega (RHK 10 järgi - F70.1) ja alkoholisõltuvus (RHK10 järgi - F10.2). Seega esines V.D temale süüks arvatud teo ajal süüdimatuse meditsiiniline tunnus (nõrgamõistuslikkus)

§ 34lg 1 mõttes.

  1. V.D on tuvastatud kerge vaime alaareng ehk nõrgamõistuslikkuse kerge aste, mille esinemisel puudub üldjuhul alus rääkida süüdimatusest. Kohtu hinnangul oli V.D temale etteheidetava teo toimepanemise ajal, vaatamata kergele vaimsele alaarengule ja sellega kaasnevatele käitumishäiretele ning alkoholijoobele, süüdiv. V.D oli võimeline aru saama oma teo keelatusest, millele viitab eelkõige tema enda selgitus toimunule. Kahtlust ei ole, et menetlusalune isik saab aru, milline keelekasutus on ühiskonnas aktsepteeritav ja milline mitte. Ta on ka ise selgelt andnud hinnangu, et ta sõimas politseiametnikke ning tema poolt välja öeldud sõnad olid „ropud“. Lisaks viitab teo keelatusest arusaamisele ka V.D poolne politseiametnikke süüdistav ja enda tegevust õigustav/pisendav hoiak. V.D tuvastatud kerge vaimse alaarengu ja tema poolt solvavate väljendite kasutamise vahel esineb teatav seos, kuid kohtu hinnangul ei välista see V.D võimet oma teo keelatusest aru saada. V.D oli tarvitanud alkoholi, joobeseisundi kirjeldamise protokolli kohaselt esinesid tal klassikalised joobe tunnused, mis komplitseeris tema käitumist. Kainena on V.D reeglina võimeline suhtlema üldtunnustatud käitumisreegleid järgides, kohtuistungil käitus V.D igati adekvaatselt ja korrektselt.
  2. Kuid kohus leiab, et seoses kerge vaimse alaarenguga on V.D , keskmise inimesega võrreldes, oluliselt raskem normipäraselt käituda, s.o järgida ühiskonnas kehtivaid norme inimeste vahelises suhtluses ja sõnakasutuses. Kohtu hinnangul oli 22.01.2022.a 4

(5)4-22-623 V.D arusaamine oma teo keelatusest oluliselt piiratud kerge vaimse alaarengu tõttu, mida komplitseeris alkoholijoove.
  1. Kohus ei tuvastanud V.D teo õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ning temale tuleb toimepandu eest karistus mõista. KARISTUSE MÕISTMINE
  2. Karistuse mõistmisel lähtub kohus isiku süüst, arvestab kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 275lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti.

21. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on V.D üks kehtiv väärteokaristus

§ 275

lg 1 järgi, teda karistati kahe päevase arestiga.V.D elab sotsiaaltoetustest ning temale on Pärnu Maakohtu 21.03.2022.a määrusega seatud eestkoste kõikide tehingute tegemiseks, vajaliku hoolduse, järelevalve ja ravi ning inimväärsete elutingimuste korraldamiseks. Seoses kehtiva väärteokaristusega sama süüteo toimepanemise eest, samuti seoses V.D rahaliste vahendite puudumisega ei ole karistuse eesmärke võimalik saavutada rahatrahviga. V.D-le tuleb karistuseks mõista arest. 22.

§ 35

sätestab, et kui isiku võime oma teo keelatusest aru saada või oma käitumist vastavalt sellele juhtida on

§-s 34 nimetatud põhjusel oluliselt piiratud, võib kohus kohaldada

§-s 60 märgitut. Karistuse pikkuse kaalumisel võtab kohus arvesse teo iseloomu ja - asukohta, menetlusaluse isiku püsivat haiguslikku seisundit ja seoses piiratud süüdivusega seotud võimalust karistust kergendada ning mõistab karistuseks kaks päeva aresti. Kohus ei pea eripreventatiivsetel kaalutlustel vajalikuks ja mõistlikuks menetlusaluselt isikult täiendavalt vabadust võtta ning peab vajalikuks märkida, et juhul, kui isik on väärteoasjas kinni peetud VTMS § 44 korras ning kohtuväline menetleja peab vajalikuks karistusena aresti kohaldamist tuleb seda, eelkõige karistuse eesmärki saavutamiseks, taotleda kohtult viivitamatult.

  1. Isiku kinnipidamise protokolli kohaselt peeti V.D väärteomenetluses kinni 22.01.2022.a kell 13:50 kuna ta võib jätkuvalt toime panna väärtegusid, V.D vabastati 24.01.2022.a kell 13:
  2. /tl 2/ Kohus mõistab V.D-le karistuseks kaks päeva aresti ja loeb kinnipidamise väärteomenetluses karistusaja hulka ning kokkuvõttes loeb sellega karistuse kantuks. MENETLUSKULUD
  3. KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus, arvestades V.D majanduslikku seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid, menetluskulud riigi õigusabi osutamise eest 174,12 eurot ja tunnistaja sõidukulu 14 eurot riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.