← Eesti

1-19-2310/4

Obsah (5)§ 424§ 68§ 69§ 75§ 50

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 3. aprillil 2019 Tallinna kohtumajas Kriminaalasja number 1-19-2310 Kohtunik Ingrid Kullerkann Kohtuistungi sekretär E

§ 424

lg 1 järgi kokkuleppemenetluses P.A, isikukood XXX, elukoht xxx, määratlemata kodakondsus, põhiharidus, emakeel vene keel, töökoht xxx. 26.-27.09.2018 Karistusregistri andmetel kehtivad karistused: 5 väärteokaristust ja 1 kriminaalkaristust Süüdistatav Kahtlustatavana kinnipidamine Karistatus Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5 kohus otsustas RESOLUTSIOON 1. P.A süüdi tunnistada

§ 424lg 1 järgi ja mõista temale karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust.

2.

§ 68

lg 1 alusel arvestada P.A karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 2 (kaks) päeva (26.-27.09.2018) ning lugeda ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 8 (kaheksa) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. 3. Vastavalt

§-le 69 asendada P.A-le mõistetud 8 kuu ja 28 päeva pikkune vangistus 268 (kahesaja kuuekümne kaheksa) tunni üldkasuliku tööga. 4. Määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 (üks) aasta. Üldkasuliku töö tegemise tähtaja kulgemist arvestada kohtuotsuse jõustumise päevast. 5.

§ 69

lg 4 kohaselt üldkasuliku töö tegemisele ajal peab P.A järgima

§ 75

lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid kohustudes: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks ning 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 6.

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustada P.A osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis. 7.

§ 50

lg 1 p 1 alusel kohaldada P.A suhtes lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 5 (viieks) kuuks. Vastavalt liiklusseaduse § 127 tuleb juhiluba 5 tööpäeva jooksul, pärast mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsuse jõustumist, loovutada Maanteeametile.

  1. Andmekandja (tl 29) jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.
  2. P.A-lt välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuluna KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsekulu 210 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 810 eurot.
  3. Lähtudes KrMS § 245 lg 1 p 12 ja KrMS § 180 lg 3 tuleb menetluskulud summas 1020 eurot tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks igal kuul 85 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber
  4. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS
  5. peatüki
  6. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Kuriteo asjaolud ja kokkuleppe sisu P.A süüdistatakse selles, et juhtis 26.09.2018 kella 22.37 ajal Tallinnas xx ja xx tn ristmikul sõiduautot xxx registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis alkoholisisaldusega väljahingatavas õhus 1,02 mg/l. Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht mh juhul, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 mg alkoholi või tema väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 mg alkoholi liitri kohta (liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1). Seega pani P.A 2 toime

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise.

Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokurör Kristo Adosson, süüdistatav P.A ja tema kaitsja Aivar Ennok sõlmisid kokkuleppe järgnevas.

§ 424

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 9 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka tema kahtlustatavana kinnipidamisel 14.-15.04.2018 viibitud aeg, s.o 2 päeva ning karistuse täitmisele pööramisel jääb kanda 8 kuud ja 28 päeva vangistust. Vastavalt

§-le 69 asendada kokku lepitud 8 kuud ja 28 päeva vangistust ehk 268 päeva vangistust üldkasuliku tööga, arvestusega, et 1 päev vangistust võrdub 1 tunni üldkasuliku tööga, mõistes asendatud karistuseks 268 tundi üldkasulikku tööd. Määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 aasta. Üldkasuliku töö tegemise tähtaja kulgemist arvestada kohtuotsuse jõustumise päevast. Võttes aluseks

§ 69

lg 4 on süüdlane kohustatud üldkasuliku töö tegemise ajal järgima

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks ning 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustada P.A osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta P.A-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus viieks kuuks. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohtumenetluse pooled jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. 3 P.A kuulub

§ 424

lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Menetluskulud kuuluvad KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kokkuleppe esemesse ning seega saab menetluskulusid vaidlustada üksnes KrMS § 318 lg 3 p 4 sätestatud alusel. ( ) Ingrid Kullerkann kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.