← Eesti

4-21-1912/22

Obsah (5)§ 223§ 48§ 17§ 33§ 2

4-21-1912 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 09. november 2021, Tallinn Väärteoasja number 4-21-1912 (2302,21,002410) Kohtunik Mairi

§ 223

lg 1 alusel rahatrahviga 90 trahviühiku ulatuses, s.o 360 eurot Menetlusalune isik D.R – isikukood: XXX; elukoht: xxx, xxx, xxx, Harjumaa Kaitsja Vandeadvokaat Tanel Mällas; Advokaadibüroo Luberg ja Päts; Pärnu mnt 20, 10141 Tallinn; tel 6691 801; e-post: tanel.mallas@lplaw.ee Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri esindaja Jaak Paju RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 1 (kaebus jätta rahuldamata) ja §-dest 133-134 maakohus otsustas: 1. Jätta muutmata Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 12.04.2021. a otsus väärteoasjas nr 2302,21,002410, millega D.R karistati

§ 223lg 1 alusel rahatrahviga 90 trahviühiku ulatuses, s.o 360 eurot.

1 4-21-1912

  1. Rahatrahv 360 eurot tuleb kassatsioonitähtaja jooksul tasuda kohtuvälise menetleja otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri
  2. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, kui süüdlane ei järgi rahatrahvi tasumise tähtaega, saadetakse vastavalt VTMS §-le 202 lahendi koopia kümne päeva jooksul kohtutäiturile, millele on tehtud märge jõustumise kohta.
  3. Menetlusaluse isiku D.R kaitsja kaebus jätta rahuldamata ja valitud kaitsjale makstud tasu summas 504 eurot jätta D.R enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsus on kuulutatud lõpposana. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteatise saamisel on põhistusi sisaldav tervikotsus kättesaadav Harju Maakohtu kantseleis 15 päeva jooksul kassatsiooniteate saamisest alates. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 12.04.
  4. a otsusega väärteoasjas nr 2302,21,002410 karistati D.R

§ 223

lg 1 alusel rahatrahviga 90 trahviühiku ulatuses, s.o 360 eurot, selles, et 01.03.2021 kell 18:22 paiku H. Schüdlöffeli tee ja Ristika tee ristmikul, Randvere külas, Viimsi vallas juhtis D.R mootorsõidukit, sooritades vasakpööret ning sõidutee tee lõikumisalalt välja sõites kaldus vastassuunavööndisse ning põrkas kokku vasakult liikunud sõidukiga Ford Mondeo. Oma tegevusega põhjustas varalise kahju Luminor liising AS-ile ning K. H.le, mis on fikseeritud sündmuskoha vaatlusprotokollis, fototabelis. Nimetatud käitumisega rikkus menetlusalune isik

§ 48

lg 2 kohustust ja pani toime

§ 223lg 1 ettenähtud väärteo.

Otsusele esitas menetlusaluse isik alljärgneva kaebuse Kaebaja ei eita, et ta sõitis väärteomenetlusega tuvastatud ajahetkel ja kohas oma mootorsõidukiga BMW 530, reg nr XXXXXX ning sattus liiklusõnnetusse, kus teiseks osapooleks oli mootorsõiduk Ford Mondeo reg nr XXXXXX. Kaebaja avaldas oma 01.03.2021 ülekuulamise protokollis, et liiklusõnnetuse põhjustajaks oli Ford Mondeo juht, kes ei järginud võrdsete teede ristmikul kehtivat põhimõtet – anda teed mootorsõidukitele, kes jäävad paremale käele. Käesoleval juhul puudub vaidlus selles, et avarii toimumise kohas oli tegemist võrdsete teede ristmikuga (fotod väärteomaterjalide juures). Seetõttu oli Ford Mondeo juhil

§ 17

lg 5 p 5 alusel kohustus anda teed tema suhtes paremalt, st Ristika tänavalt saabuvatele sõidukitele. Tulenevalt Ford Mondeo juhi selgitustest on võimalik mõista, et ristmiku lähedusse jõudes ei peatanud ta sõiduautot, vaid see liikus ning alles hiljem peatas ta sõiduki kuna nägi, et kui ta 2 4-21-1912 teeks mingi manöövri võib ta mootorsõidukiga BMW kokku põrgata. Vaadates ka väärteomenetluses tehtud fotosid, on selge, et Ford Mondeo oli väljunud juba alast, kus ta oleks pidanud olema veendumaks, et tema järgmised manöövrid oleksid ohutud. Seega Ford Mondeo juht

§ 17lg 5 p-st 5 tulenevat kohustust ei järginud ning sõitis G.H.

Schüdloffeli tee poolt BMW juhi suhtes vasakult ristmikule veel enne seda kui BMW juht jõudis vasakpöörde manöövri lõpetada.

§ 33

lg 2 p 8 sätestatud kohustust rikkus Ford Mondeo juht, sõites ristmikule eelnevalt veendumata, et see on ohutu ega ohusta ristmikul juba manöövrit sooritavat sõidukit. Kaebaja on oma 01.03.2021 ülekuulamise avaldanud, et Ford Mondeo sõidukijuht vaatas avarii toimumise hetkel oma mobiiltelefoni.

§ 33

lg 11 p 1 sätestab, et juhil on keelatud tegeleda juhtimise ajal toimingutega, mis võivad segada juhtimist või liiklusolude tajumist, sealhulgas kasutada telefoni ilma käsi vabaks jätva vahendita, sõiduki liikumise ajal hoida telefoni käes. Samas ei ole vastavat küsimust küsitud Ford Mondeot juhtinud isikult endalt. Otsuses on ainult sedastatud, et Ford Mondeo juhi käitumises liiklusõnnetuse tekkimisega põhjuslikkus seoses olevaid tegevusi väärteoasjas kogutud materjalidest ei nähtu. Samas keeldus vastustaja koguma ka täiendavaid tõendeid ning ei tuvastanud, kas Ford Mondeo juht tegeles kõrvalise tegevusega või mitte. Tegemist on aga olulise asjaoluga, mis on jäänud välja selgitamata. Kui peaks kinnitust leidma, et Ford Mondeod juhtinud sõidukijuht kasutas mobiiltelefoni, siis võis juhtuda, et Ford Mondeo juht ei pannud paremalt lähenenud sõidukit tähele ning ei veendunud ristmiku ületamisel selle ohutuses. Veelkord märgib kaebaja, et just fotod väärteoasjas viitavad sellele, et Ford Mondeo juht alustas ristmiku ületamist enne seda, kui oli veendunud selle ohutuses. Kuivõrd selles osas puudub selgus, siis taotleb kaebaja Ford Mondeot juhtinud isiku V. P. ülekuulamist. Kuivõrd väärteotoimikus on isiku andmed kaetud, siis puudub kaebajale info isiku kontaktandmete osas. Seega palub kaebaja kohtu kaasabi tunnistaja kohtusse kutsumisel viisil, et kohus edastaks isikule V. P. kohtukutse. Vastavad andmed on võimalik kohtul saada kohtuväliselt menetlejalt. Samuti avaldas kaebaja oma 01.03.2021 ülekuulamisel, et Ford Mondeol suunatuli parempöörde teostamiseks ei põlenud. Samas Ford Mondeo juht seda väidab. Kuivõrd ka selles osas on vastuolu, siis oleks need asjaolud tulnud välja selgitada vastustajal. Asjas ei ole kogutud ühtegi tõendit, mis kinnitaksid Ford Mondeo juhi selgitusi. Kaebaja hinnangul on olukord hoopis erinev kui Ford Mondeo juht oleks soovinud sõita otse või siis kui ta soovis pöörata paremale. Vaadates väärteomenetluse käigus tehtud fotosid ja kui võtta aluseks Ford Mondeo juhi selgitus, et tema sõidukiga seisis ning vastustaja seisukoht, et kaebaja sõitis välja ristmiku lõikumisalast, oleksid BMW vigastused olnud teistsugused. Kaebaja hinnangul oleksid tema sõiduki vasakpoolse esiotsa kahjustused olnud märkimisväärsemalt tõsisemad, kui oleks toimunud Ford Mondeole otsasõit. Tegelikkuses näitavadki asjas kogutud materjalid, et Ford Mondeo soovis liikuda otse üle ristmiku ning asus seda tegema ega ei pannud tähele paremalt liikunud sõidukit BMW, kes soovis sooritada vasakpööret. Fototabelis on näha, et sõiduk Ford Mondeo ei ole tavapärases asendis, mis oleks omane parempöörde sooritamiseks. Ford Mondeo asub sisuliselt telgjoone lähedal, mis viitab sellele, et Ford Mondeo kavatsus oli sõita otse üle ristmiku. KrMS § 7 lõikest 3 tulenevalt tuleb kõik kahtlused tõlgendada süüdistatava kasuks. Käesoleval juhul on vastustaja asunud eelistama ühe isiku seisukohti ja ütlusi teisele, kuigi selleks 3 4-21-1912 puuduvad mis tahes põhjendused või muud tõendid. Kaebaja leiab, et käesoleval juhul tuleb kohaldada KrMS § 7 lg 3 sätteid ning menetlus tema suhtes lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Otsusega mõisteti kaebajale

§ 223lg 1 alusel rahatrahv 90 trahviühiku ulatuses ehk 360 eurot.

Otsuses puuduvad mistahes põhistused karistuse määramise osas. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesoleval juhul puuduvad Otsuses mis tahes põhjendused, miks on määratud rahatrahv just sellises ulatuses nagu nähtub Otsusest. Kaebaja hinnangul isegi kui asuda seisukohale, et tema on liiklusõnnetuse põhjustamises süüdi, ei ole ta pannud seda toime tahtlikult. Kaebaja ei rikkunud muid liiklusseaduse nõudeid ning tal puuduvad varasemad karistused, mistõttu on karistus, mis on kaebajale mõistetud liialt range. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuses öeldu juurde ja selgitas, et suundus kodutänavast Ritsika teelt Viimsi poole. Hakkas vasakpööret tegema ja jõudes ristmikule veendus, et talle antakse teed. Hakkas pööret tegema ja järsku oli Ford Mondeo tema sõiduki küljelt sisse sõitnud. Suunda see sõidukijuht ei näidanud, nina oli telefonis. Tunnistab, et pööret sooritades väljus ta sõiduteede lõikumisalalt veidike, kuid ta oli veendunud, et talle antakse teed. Ristmikule jõudes toimus avarii. Tunnistajana üle kuulatud V. P. selgitas sündmuse kohta, et sündmus toimus õhtul Randvere alevikus, kui ta lähenes ristmikule ja soovis paremale keerata. Nägi, et ristmikult sõidab välja BMW ja lõikab ristmikku ületades pöördenurka. Sai aru, et kui ta jätkab pööramist, siis nad kindlasti põrkuvad kokku. Aeglustas kiiruse miinimumini, kuid see auto sõitis pöördest välja sõites tema autole sisse. Auto vigastusteks olid mõlkis esituli, kaitseraud, tiib. Auto kuulus tema tuttavale. Mäletab, et tema suunatuli paremale oli sisse lülitatud. Ta telefon lebas sellel ajal paneelil, konsoolil ja oli navigaatoriks. Ta ei rääkinud telefoniga. Peale õnnetust jäi sündmuskohale kuni ekspert lasi ta vabaks. Elab Eestis 2 aastat ja on autojuht xxxis, tegeleb söögi koju toimetamisega. Aadressi pani telefoni, kuhu pidi toidu toimetama. Enne ristmikku võttis hoo maha, et sooritada manööver ja siis jäi täielikult seisma, kui nägi juba, et see liiklusõnnetus on vältimatu. Kinnitab sündmuskoha vaatlusprotokolli foto nr 1 kohta, et see oli see koht, kus ta enne liiklusõnnetust seisma jäi. Kaitsja jäi kaebuse juurde ning leidis, et D.R käitumises ei esine

rikkumist ega väärteo tunnuseid. Tunnistaja ütles, et enne ristmikku, kus tal oli kohustus anda tema suhtes paremalt liikunud sõidukile teed, ta ei teinud seda ja jätkas liikumist. Sündmuskoha vaatlusprotokolli lisa foto nr 1 on näha, et ta on täiesti ristmikule välja sõitnud.

§-s 48 on öeldud, et enne parempööret peab juht võtma või paigutama sõiduki parema ääre lähedale või selle pöörde jaoks liikluskorraldusvahendiga ettenähtud sõidusõidurajale. Kui vaadata sama fotot nr 1, siis asub Ford täiesti telgjoone keskel ehk tegelikult on rikkunud just Fordi juht

sätteid. Kaebuses viitas ta ka

§-le 33, mis sätestab, et isik peab tegelikkuses veenduma, et tal oleks ohutu sõita. Isik seda ei teinud, sest ta tegeles kõrvaliste asjadega. Tunnistaja ütles kohtuistungil, et ta ei mäleta, mis tähendab, et ei ole välistatud, et ta seda telefoni sõidu ajal kasutas ning et ta vaatas telefoni enne pööret. 4 4-21-1912 D.R ei varjanud seda, et ta võis ja piltidel on näha, ristmikku ületades, kui see pööre teostati, sattuda osaliselt ka vastassuuna vööndisse, aga see oleks olnud välditav avarii, kui teine sõidukijuht ei oleks liikunud sellel hetkel. Seetõttu leiab, et D.R käitumises temale inkrimineeritud rikkumisi ei esinenud ja süüdi liiklusõnnetuse põhjustamises on just Fordi juht. Skeem on küll olemas, kõik mõõtkavad on toodud, aga nemad ei ole eksperdid, ega ka kohtuväline menetleja mitte, kes saaks öelda, kas need vigastused, mis on sõidukitel, on võimalik tekitada selliselt, et see Ford konkreetselt seisis ja talle lihtsalt sõideti otsa. Nendele tõenditele tuginedes, esineb alus selle väärteootsuse tühistamiseks. Esitab ka alternatiivnõude, et juhul kui kohus leiab, et siiski see rikkumine on olemas, palub vähendada mõistetud väärteokaristust. Teisel isikul tegelikkuses võis samuti varaline kahju olla, aga tal ei tekkinud sellega seoses kulusid. Seevastu kannatanul (D.R – ) on kulud tekkinud ja sõiduk on parandatud. Arvab, et sellise rikkumise eest, kus asjaolud nii selged ei ole, on selline karistus liialt karm. Kohtuvälise menetleja esindaja hinnangul ei ole leidnud tõendamist, et teine juht tegeles segavate asjaoludega sõidu ajal. Tunnistaja kasutas telefoni GPS-ina, mis oli konsoolil. Mingit tõendit tema kõrvalise tegevuse kohta ei ole. Skeemilt on väga selgelt näha, kus autod paiknevad, kui palju kaebaja tegelikult on sellest kohast üle liikunud, kus ta pidanuks sõitma ( ). Samuti, kui pikendada Ritsika tee sirget, siis tema hinnangul ei ole Ford ristmikule välja sõitnud, kui siis ehk paar cm, kuid see ei tekitanuks kaebajale kahju. Kas sõiduk liikus või mitte, selle kohta andis tunnistaja ütlusi, et tema jäi seisma. Kui vaadata sõiduki vigastusi, võib öelda, et Fordi vigastused viitavad sellele, et pigem Ford seisis. D.R süüdistatakse

§ 48

lg 2 rikkumises, mis ütleb, et pöördel peab juht ristmikule sõitma nii, et sõiduteede lõikumisalalt välja sõites ei satuks ta vastassuuna vööndisse. Vaadates eriti fotot 4, puhtandkeemi, sõidukite paiknemist pärast õnnetust, siis peame tõdema, et D.R sattus vasakpöörde sooritamisel vastassuuna vööndisse ja selle tagajärjel toimus ka õnnetus. Mitte ükski kaitsja poolt teisele juhile etteheidetud tegu ei ole seotud õnnetuse tekkimisega. Kui D.R oleks sooritanud pöörde nii nagu seda seaduse järgi peab tegema, ei oleks seda õnnetust juhtunud. Sõidukid oleks üksteisest saanud ohutult mööda sõita. Seetõttu on isikule määratud ka karistus, mis on sanktsiooni alumises neljandikus. Maksimaalne määr on kuni 1200 eurot, juhtimisõiguse äravõtmine või arest. Menetleja on arvestatud seda, et isik on varasemalt karistamata, arvestanud süü suurust ja on määranud karistuse 360 eurot, mis on proportsionaalne. Leiab, et kaitsja esitatud seisukohad on ümber lükatud kogutud tõenditega ja kohtuväline menetleja on teinud õige otsuse. Palub jätta kaebus rahuldamata. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud kohtule esitatud kaebuse ja väärteotoimikuga, kuulanud ära tunnistaja ütlused, kaitsja ning kohtuvälise menetleja esindaja seisukohad, asub alljärgnevale seisukohale. Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse 5 4-21-1912 tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. VTMS § 133 kohaselt peab kohus seega välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). Antud juhul inkrimineeritakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli kohaselt

§ 223

lgs 1 ettenähtud süüteo toimepanemist.

§ 223

lg 1 sätestab vastutuse mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus.

§ 223

lg 1 sõnastusest johtuvalt tuleb seega esmalt sedastada mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine ning seejärel koosseisutunnusena varalise kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustuse tekitamine. Tutvudes väärteoprotokolli ja vaidlustatava kohtuvälise menetleja otsusega, nähtub, et 01.03.2021 kella 18:22 paiku H. Schüdlöffeli tee ja Ristika tee ristmikul, Randvere külas, Viimsi vallas juhtis D.R mootorsõidukit, sooritades vasakpööret ning sõidutee tee lõikumisalalt välja sõites kaldus vastassuunavööndisse ning põrkas kokku vasakult liikunud sõidukiga Ford Mondeo. Oma tegevusega põhjustas varalise kahju Luminor Liising AS-ile ning K. H.le. Nimetatud käitumisega rikkus menetlusalune isik

§ 48

lg 2 kohustust ja pani toime

§ 223lg 1 ettenähtud väärteo.

Seega kõigepealt analüüsib kohus, kas menetlusalune isik rikkus mõnda hoolsuskohustust, täpsemalt

§ 48

lg 2 sätestatud kohustust, mille kohaselt pöördel peab juht ristmikul sõitma nii, et sõiduteede lõikumisalalt välja sõites ei satuks ta vastassuunavööndisse. Väärteotoimikus olevas sündmuskoha vaatlusprotokollis (tl 4) on vaadeldud sündmuskohta, milleks on H. Schüdlöffeli tee ja Ristika tee ristmik. Ritsika tee vasak- ja parempoolse sõiduradade laiused on 3 meetrit. H. Schüdlöffeli tee vasak- ja parempoolse sõiduradade laiused on 2,9 meetrit. Sõiduk BMW 530D reg nr XXXXXX seisab suunaga Silva tee 34 poole. Sõiduk Ford Mondeo reg nr XXXXXX seisab suunaga H. Schüdlöffeli tee poole. Lisatud skeemidelt (tl 4-6) ning protokollile lisatud fotodelt (tl 7-14) nähtub, et Ford Mondeo ei ole ristmikule veel jõudnudki (eriti selgelt näha fotolt nr 2) ja on kergelt diagonaalis Ritsika tänava poole. BMW aga on keset ristmikku tegemas vasakpööret Randvere tee poole, kuid seda sõidutee tee lõikumisalalt välja sõites ja kaldudes vastassuunavööndisse. 6 4-21-1912 Tunnistaja Ford Mondeo juhi ütluste kohaselt lähenes ta ristmikule ja tahtis keerata paremale. Nähes, kuidas paremalt ületab ristmikku vastassuunavööndit lõikav BMW, jäi ta seisma, et kokkupõrget vältida, kuid BMW sõitis tema sõiduki vasakpoolsele esiküljele sisse. Ka fotodel, vaatlusprotokollis ja skeemidelt nähtub, et Ford Mondeo ei ole ristmikule veel välja sõitnudki, kuid on õrnalt diagonaalis, et parempöördeks valmistuda. Seega on tunnistaja ütlused kooskõlas nii fotodelt kui ka skeemidelt nähtuvate sõidukite asukohtadega. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusaluse isiku sõiduk on kokkupõrke hetkel vastassuunavööndis. Kohus rõhutab, et tegemist ei ole paarisentimeetrise lõikega vastassuunda, vaid fotodelt ja skeemilt on selgelt näha, et BMW asub kokkupõrke hetkel rohkem kui poole oma auto pikkuse osas vastassuunavööndis. Kerget vastassuunas lõikamist tunnistab menetlusalune isik ka ise. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et menetlusaluse isiku käitumises on sedastatavad

§ 48lg 2 sätestatud kohustuse eiramine.

See aga ei tähenda automaatselt seda, et isik tagajärje põhjustamise eest vastutab. Vaja on ka analüüsida, kas tagajärg on teo toimepanijale normatiivselt omistatav, sest mitte alati ei saa isiku poolt tekitatud kahju pidada tema teo tagajärjeks karistusõiguslikus mõttes. Tagajärje normatiivne omistamine isikule võib olla välistatud ka seetõttu, et kahju kannatanu asetas ise ohtu mõne enda õigushüve või tema hoolde usaldatud kolmandale isikule kuuluva õigushüve. Sellisel juhul pole põhjust tagada õigushüve kandjale tema õigushüve riigipoolset kaitset karistusõiguse abil. Sellest tulenevalt on Riigikohtu kriminaalkolleegium korduvalt märkinud, et mitme osapoolega liiklusõnnetuste puhul tuleb hinnata kõigi õnnetuse osapoolte käitumist (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. veebruari
  2. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-2-05, p 8,
  3. oktoobri
  4. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-79-06, p 6 ja
  5. novembri
  6. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-85-12, p 6). Liiklusõnnetuste puhul vabaneb hoolsuskohustust rikkuva teoga kahju põhjustanud isik vastutusest eeskätt juhul, kui ka kahju kandnud isik rikkus mõnda liiklusseaduses sätestatud kohustust ja ohustas sellega ise liiklusõnnetuses kahjustatud õigushüve. Kaebuse esitaja väitis kaebuses, et õnnetuse põhjustas Ford Mondeo juht, kes oli ninapidi telefonis, sõitis ristmikule välja, ei jäänud seisma ja ei andnud talle paremakäe reegli kohaselt teed. Kõik need väited on asjakohatud ja paljasõnalised. Esiteks on vale kaitsja väide, et Ford Mondeo sõitis ristmikule välja ja ei andnud paremakäe reegli järgi teed BMW-le. Fotodelt ja skeemidelt nähtub väga üheselt (eriti fotolt nr 2, tl 7), et Ford Mondeo juht ei olnud ristmikule üldse välja sõitnudki. Samuti ei pidanud Ford Mondeo juht paremakäe reegli järgi BMW-le teed andma, kuna Ford Mondeo oli pööramas paremale mitte ei sõitnud otse. Seega õnnetuse hetkel sõidukite asukohti vaadates oli BMW vasakpööret tehes sõitnud Fordile lihtsalt vastassuunavööndisse ette niivõrd suures ulatuses, et Ford ei oleks kuidagi saanud rahulikult paremale pöörata ja toimuski avarii. Lisaks selgitas tunnistaja, et ta ei helistanud sellel ajal telefoniga, vaid kasutas seda navigaatorina, mis asus konsoolil, mitte ta käes. Kohtul puudub alus tunnistaja ütlustes kahelda. Eeltoodut kokkuvõttes saab jõuda vaid ühele järeldusele, et kui BMW juht ise ei oleks ristmikku sedavõrd suures ulatuses vastassuunavööndi kaudu lõiganud, ei oleks ka õnnetust juhtunud ja Ford Mondeo oleks oma rea kaudu saanud paremale pöörata ilma igasuguse kokkupõrketa. Seega antud juhul on üheselt tõendatud, et D.R rikkus 7 4-21-1912

§ 48lg-s 2 sätestatud kohustust.

Eeltooduga on tuvastamist leidnud menetlusaluse isiku teo ja tagajärje vahel otsene põhjuslik seos ja see on talle ka objektiivselt omistatav. S.t kui menetlusalune isik oleks järginud

nõudeid korrektselt, siis ei oleks toimunud ka liiklusõnnetust.

§ 2

p 32 kohaselt loetakse liiklusõnnetuseks juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju. Väärteotoimikus olevast fototabelist (tl 6-15) nähtuvaid sõiduki vigastusi vaadates, saab väita, et tekkinud on varaline kahju mõlema sõiduki omanikule. Sõidukil BMW 530D reg nr XXXXXX on vasakpoolsel esi- ja tagauksel kraapejäljed (foto nr 5-13). Sõiduki omanik on Luminor liising AS. Sõidukil Ford Mondeo reg nr XXXXXX on vasakpoolse esinurga kahjustused, mõlkis esituli ja stange (foto nr 14-18). Omanik on K. H. Kohtuistungil selgitas tunnistaja, et tema sõiduki remondi eest omanikule midagi maksnud ei ole, kuid fotodelt on selgelt näha sõiduki kahjustused. Seega on tekkinud ka varaline kahju sõiduki omanikule. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et toimunud on liiklusõnnetus, mille tagajärjel on tekitatud teisele isikule varaline kahju. Kõigi eeltoodud tõenditele tuginedes asub kohus seisukohale, et kaebuse esitaja eiras

§ 48

lg 2 sätestatud kohustust ning selle tulemusena tekitas teisele isikule varalist kahju. Seega on täidetud

§ 223

lg 1 süüteokoosseisu tunnused ning kaebuse esitaja käitumises sisaldub

§ 223lg 1 ettenähtud väärteo koosseis.

Lõpuks peab kohus hindama menetlusaluse isiku tegevuses süüteokoosseisu subjektiivse külje tunnuste esinemist. Menetlusalune isik ise oma süüd ei tunnista ning väitis kohtuistungil, et tema liiklusnõudeid rikkunud ei ole. Kohus juhib siinkohal tähelepanu KarS § 15 lg-le 3, mille kohaselt väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Seega ei oma tähtsust, kas väärtegu pandi toime teadlikult ja tahtlikult, vaid piisab juba hooletusest. Kuna käesoleval juhul on juba eelpool tuvastamist leidnud hoolsuskohustuse rikkumine menetlusaluse isiku poolt, siis tuleb kontrollida, kas sellise teo tulemusena saabuv oht oli objektiivselt etteaimatav ja kas see realiseerunud oht oli toimepanijale äratuntav. Kohtu hinnangul pidi menetlusalune isik võimalikuks pidama, et kui ta liikluses ei ole piisavalt tähelepanelik, siis võib selle tagajärjel tekkida liiklusohtlik olukord, s.h liiklusõnnetus. Kohtu hinnangul tekitas menetlusalune isik varalise kahju hooletusest, sest kuigi ta ei teadnud süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, siis tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks ta siiski pidanud seda ette nägema. Ja kuigi väärtegu ei ole toime pandud teadlikult ja tahtlikult, siis juba väärteo koosseis ise näeb ette mootorsõidukijuhi karistamise liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju. Kohtu hinnangul saab väärteoasjas kogutud ja kohtulikul menetlusel kontrollitud tõenditest tulla järeldusele, et D.R käitumises on tuvastatud temale inkrimineeritud väärteo tunnused ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud

§ 223lg-s 1 ettenähtud väärteona.

Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle teo on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3). Kuna kohtuliku menetlusega on tuvastatud menetlusaluse isiku süü temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja menetlusaluse isiku käitumises sisalduvad temale inkrimineeritud väärteo 8 4-21-1912 koosseisutunnused, on see väärtegu õigesti kvalifitseeritud (§ 133 p 4). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Margus Pihl, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes ning seega on VTMS § 10 lg 31 mõttes pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6).

§ 223

lg 1 näeb põhikaristusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti kuni 30 päeva või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kuni 6 kuuni ning lõike 2 kohaselt võib kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 1 kuust kuni 3 kuuni. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut

§ 223

lg-s 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest põhikaristusena rahatrahviga 90 trahviühiku ulatuses, s.o 360 eurot ja lisakaristus jäeti üldse kohaldamata. Seega on

§ 223

lg-s 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest menetlusalust isikut karistatud kohtuvälise menetleja poolt alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra, mistõttu süü suurust arvestades puudub alus ka väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alusel (§ 133 p 7 ja p 8). Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteoasja lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9 mõttes. Kuivõrd menetlusalune isik ei ole esitanud taotlust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks, siis puudub ka alus seda asjaolu analüüsida (§ 133 p 10). Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus

§ 48

lg 2 sätestatud kohustust ja pani toime

§ 223

lg 1 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise, millega on tekitatud teisele isikule varaline kahju. Karistuse määramine Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 223

lg 1 kohaselt mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus, karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Hinnates D.R süü suurust talle inkrimineeritava süüteo toimepanemisel, arvestab kohus kõigepealt süüteo toimepanemise asjaolusid. Nimelt nähtub, et süüteo toimepanemisega kaasnes liiklusõnnetus , kus kaks sõidukit said kergeid kahjustusi ja inimesed viga ei saanud. Eeltoodust tulenevalt, leiab kohus, et menetlusaluse isiku süü on hinnatav keskmisena, kuna kahjustused ei olnud väga suured. Seejuures ei tuvastanud kohtuväline menetleja menetluse jooksul karistust raskendavaid ega ka kergendavaid asjaolusid. Kaebuse esitaja oma süüd ei tunnistanud, vaid süüdistas avariis teise sõiduki juhti. 9 4-21-1912 Siinkohal juhib kohus tähelepanu kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Seega teo tehiolusid arvestades tuleks asuda seisukohale, et süü suurust arvestades peaks karistus olema määratud ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Kohus juhib tähelepanu karistusregistri väljavõttele, mille kohaselt kaebuse esitajal kehtivad väärteokaristused puuduvad. Seega eripreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt võib liikluseeskirju esmakordselt rikkunud isiku puhul mõista kergema karistuse, kui seda korduva rikkuja puhul. Üldpreventiivsetest eesmärkidest lähtuvalt mõjutab ettevaatamatusest põhjustatud liiklusõnnetuste põhjustajate karistamine ka kõiki teisi juhte olema liikluses ettevaatlikumad ja hoolsamad. Lisaks juhib kohus tähelepanu ka asjaolule, et lisakaristust menetlusalusele isikule määratud ei ole, kuigi seadus sellise võimaluse annab. Kohtu hinnangul on kohtuvälise menetleja määratud karistus proportsionaalne toimepandud teoga. Karistuse kergendamiseks alus puudub. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus - või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Seega puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud Kuna menetlusaluse isiku D.R kaitsja kaebus jäeti rahuldamata, siis valitud kaitsjale makstud tasu summas 504 eurot jätta D.R enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Mairi Heinsalu Kohtunik 10

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.