S § 81 ettenähtud väärtegude toimepanemises ning mõista talle KarS § 63 lg 1 alusel ja
S § 3 lg 2 keeldusid ja pani toime
S § 81 ettenähtud väärteod. Menetlusalune isik kohtuistungile ei ilmunud, kuid kirjutas kohtule, et palub tema väärteoasi läbi vaadata tema osavõtuta. VTMS § 90 lg 1 kohaselt, kui menetlusalusele isikule ja tema kaitsjale on asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud ning nad on kutse enne asja arutamist kätte saanud, kuid ei ole taotlenud asja arutamise edasilükkamist või kui edasilükkamise taotlust ei ole rahuldatud, arutatakse asja ilma menetlusaluse isikuta või tema kaitsjata. Kohtul puuduvad andmed, et menetlusalune isik oleks endale kaitsjat valinud, mistõttu peab kohus otsustama kas asja arutada menetlusaluse isiku osavõtuta. Kuna menetlusaluse isiku kirjast kohtule nähtub, et talle on asja arutamise aeg ja koht teada ning ta ei ole taotlenud asja arutamise edasilükkamist, vaid ta on pidanud võimalikuks asja arutada tema osavõtuta, arutab kohus asja menetlusaluse isikuta. Kohtuvälisel menetlusel ei ole menetlusalune isik ütlusi anda soovinud, mistõttu ei saa kohus VTMS § 98 lg 5 korras kohtuistungil teatavaks teha menetlusaluse isiku ütlusi ja teeb teatavaks vaid väärteoprotokolli märgitud avalduse, mille kohaselt ei soovi menetlusalune isik ütlusi kirjutada. Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et B.A on teadlikult ja tahtlikult toime pannud temale süüks pandud väärteod. Väärtegude toimepanemine on tõendamist leidnud väärteotoimiku materjalidega. KarS § 56 alusel on karistamise aluseks isiku süü. Menetlusalune isik on toime pannud ühe teo, mis vastab neljale eri väärteo koosseisule. Alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimine on enamohtlik väärtegu. Kriminaalmenetlusest päästis teda mõõtemetoodikast tulenev laiendmääramatus. Lisaks alkoholijoobele oli Bkategooria juhtimisõigus omandamata, sõiduk registreerimata transpordiametis. Seega on isiku süü väga suur, mis tingib karistuse määramise oluliselt üle keskmise määra. Menetlusalune isik on eelnevalt kolmel korral kriminaalkorras karistatud KarS § 4231 ja § 424 lg 1 ja lg 2 alusel, mis käsitlevad mootorsõiduki süstemaatilist juhtimist juhtimisõiguseta isiku poolt ja mootorsõiduki juhtimist joobeseisundis. Rahatrahvi rakendamine ei ole otstarbekas, kuivõrd isikut on juba korduvalt samaliigiliste süütegude eest karistatud, s.h ka vabaduskaotusliku karistusliigiga. Isik jätkab süütegude toimepanemist, seega ei saa olla veendumust, et rahatrahv teda mõjutaks. Lisaks sellele puudub isikul püsiv ja kindel sissetulek, millest rahatrahvi tasuda. Ohtliku juhi ühiskonnast eraldamine täidab nii karistuse üld- kui ka eripreventiivseid eesmärke, võiks sundida isikut edaspidistest süütegudest hoiduma. Juhindudes KarS § 63 lg 1 palub
Kohus, kontrollinud väärteoasja materjale, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärtegude toimepanemine on tõendamist leidnud täies mahus.
lg 1 p 1, 3 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, samuti kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt
§-le 91 (p 3). Transpordiameti liiklusregistri väljavõttest nähtuvalt 2 B.A kehtivat juhtimisõigust ei ole. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt on B.A 09.08.2018 kõrvaldatud juhtimiselt
lg 2 p 3 alusel, s.o juhtimisõiguse puudumise tõttu, mistõttu on ta isikuks, keda on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. 09.08.2018 koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt jõustub otsus alates selle tegemisest ning kehtib asjaolude äralangemiseni, s.o juhtimisõiguse saamiseni. Kuivõrd menetlusalune isik ei ole sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsust ettenähtud korras vaidlustanud ja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuses märgitud asjaolu ei ole senini ära langenud, on see otsus senini kehtiv. Seega rikkus menetlusalune isik
lg 1 p 1 ja 3 nõudeid, juhtides 14.11.2021 mootorsõidukit vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata, samuti isikuna, kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt
§-le 91. Menetlusaluse isik selgitusi 14.11.2021 toimunu osas ei andnud. Samas nähtub politseiametniku vormikaamera salvestiselt, et ta tunnistab politseiametnikule, et tal juhtimisõigus puudub. Menetlusalune isik oli eelnevast juhtimiselt kõrvaldamisest samalaadse käitumise eest üheselt teadlik ning ka sellest, et tal endiselt puudub mootorsõiduki juhtimise õigus. Sellele vaatamata, sõltumata sellisest teadmisest ja negatiivsest kogemusest asus ta aga siiski mootorsõidukit juhtima. Seega on tegu toime pandud kavatsetult, kuivõrd menetlusalune isik seadis süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise eesmärgiks teadmises, et see ka saabub. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus
lg 1 p 1, 3 keeldusid ja pani sellega toime
lg 2 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt ja isikuna, kes on varem mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud.
lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki-, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50-1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 milligrammi ning taolise süüteo eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut, arest kuni 30 päeva või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni kaheteistkümne kuuni.
lg 3 näeb ette ka lisakaristuse kohaldamise võimaluse, kuid menetlusalusel isikul puudub juhtimisõigus, seega lisakaristuse kohaldamine ei ole võimalik. Väärteotoimikus leiduva tõendusliku alkomeetri näidu väljatrükist nähtuvalt kasutati 14.11.2021.a kella 01.30 kuni 01.36 ajal menetlusaluse isiku seisundi kindlaks tegemiseks tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 7110 EST nr ARAF-0013 (taatlustunnistuse nr TTRC-21/00097). Tõendusliku alkomeetri näidud olid esimesel juhul 0,83, teisel juhul 0,81 alkoholi väljahingatava õhu ühe liitri kohta ning laiendmääramatus +/-0,07 mg/l, seega lõpptulemus 0,74 mg/l. Taolistest andmetest saab tulla järeldusele, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja Urmas Suvorov, kasutades taadeldud mõõtevahendit, järgides seejuures mõõtemetoodikat. Vastavalt
lg 3 sätetele ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Antud juhul oli menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,74 mg alkoholi ühe liitri kohta, seega rikkus ta
Sellest tulenevalt on menetlusalune isik toime pannud
lg 2 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi. Kohus leiab, et sellises seisundis sõiduki juhtima asumine on toime pandud teadlikult ja tahtlikult. Tegemist ei ole alkoholi tarvitamise tunnustega, kus alkoholisisaldus väljahingatavas õhus jääb 0,10-0,15 mg/l piiri lähedale ja isik ei pruugi koheselt oma seisundist aru saada. Arvestades tuvastatud alkoholisisalduse määra väljahingatavas õhus, samuti politseiametniku vormikaamera salvestisest nähtuvat, kus menetlusalune isik tunnistab politseiametnikule alkoholi tarvitamist, väites, et tarvitas natuke, teadis menetlusalune isik oma juhile keelatud 3 seisundit nii eelnevalt tarvitatud alkoholi tõttu, oma enesetunde kui ka varasema elukogemuse pinnalt. Kuid sellegipoolest asus ta mootorsõidukit juhtima ning ei kontrollinud enne sõitma asumist enda juhile lubatavat seisundit. Seega on väärtegu toime pandud kavatsetult, kuivõrd menetlusalune isik seadis süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise oma eesmärgiks, teadmises, et see ka saabub. Sellele annab kinnitust ka asjaolu, et menetlusalust isikut on eelnevalt korduvalt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis KarS § 424 järgi, s.t menetlusalune isik oli sellise käitumise keelatusest ja karistatavusest üheselt teadlik ning see teadmine teda uue süüteo toimepanemisel ei takistanud. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus
lg 3 sätestatud keeldu ning pani sellega toime
lg 2 ettenähtud väärteo.
lg 1 kohaselt peab peavad mootorsõiduk ja selle haagis olema kehtestatud korras registreeritud ning neil peavad olema riiklikud registreerimismärgid. Liikluses kasutatav mootorsõiduk või selle haagis tuleb registreerida viie tööpäeva jooksul pärast sõiduki Eestis kasutusele võtmist. MKM 03.03.2011 määruse nr 19 „Mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise tingimused ja kord“ § 6 lg 4 kohaselt liikluses kasutatav sõiduk tuleb registreerida viie tööpäeva jooksul pärast sõiduki Eestis kasutusele võtmist. Transpordiameti liiklusregistri väljavõtte kohaselt oli sõiduk xxxx reg.märgiga xxxx registrist ajutiselt kustutatud 01.10.2021 ning registrisse kantud sõiduki omanik on teatanud sõiduki võõrandamisest. Kui menetlusalune isik ostis endale selle sõiduki, pidi ta ka andmeid registris muutma, s.t pöörduma Transpordiametisse liiklusregistris registriandmete muutmiseks ja sõiduki uuesti registreerima. B.A aga juhtis 14.11.2021 mootorsõidukit, mis ei olnud kehtestatud korras registreeritud. Omanikuvahetuse kannet veel 17.11.2021 seisuga tehtud ei olnud. Seejuures nähtub politseiametniku vormikaamera salvestiselt, et menetlusalune isik põhjendas sõidukiga sõitmist, sellega, et auto oli pikemat aega seisnud ja ta pani mootori tööle, et auto ostjale näidata, kuivõrd sõiduk oli müügis. Seega pidas menetlusalune isik enda sõiduki omanikuks, kes soovib seda võõrandada, s.t ta pidi olema teadlik, et ta peab sõiduki oma nimele registreerima kui soovib sõidukit liikluses kasutada. Seda ka siis, kui ta soovib sõidukit ostjale näidata, tehes seda sõidukit liikluses kasutades. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus
Kohus peab vajalikuks märkida, et 5 päevane tähtaeg ümberregistreerimiseks on olnud alates suuremast liiklusseaduse muudatusest, s.o alates 2011. aastast ning varem kehtinud liikluseeskirja kohaselt oli selleks tähtajaks samuti 5 päeva. Seega isegi juhtimisõiguseta isikuna pidanuks menetlusalune isik soovides sõidukiga mingeid toiminguid teha, sellele eelnevalt selle endale ka liiklusseadusest tulenevad nõuded selgeks tegema, kuivõrd tegemist on registrisse kantava vallasvaraga. Seega rikkus menetlusalune isik
lg 1 sätestatud nõuet ja pani sellega toime
S § 81 näeb ette vastutuse liikluskindlustuseta sõiduki juhtimise eest või välisriigis põhiasukohta omava sõiduki juhi poolt riiklikku järelevalvet teostavale politseiametnikule või abipolitseinikule liikluskindlustuse olemasolu tõendava dokumendi esitamata jätmise eest ning taolise süüteo eest on karistusena ettenähtud rahatrahv kuni 100 trahviühikut. Transpordiameti liiklusregistri väljavõtte kohaselt ei ole sõiduk xxxx reg. märgiga xxxx liiklusesse lubatud ja seega ei saa sellele ka liikluskindlustust teha. Liikluses liiklemiseks on vaja sõiduk viia vastavusse nõuetega, et see liiklusesse lubatakse ning sõlmima ka liikluskindlustuse, mida antud juhul tehtud ei ole. LKindlS § 3 lg 2 sätestab, et liikluses ei tohi kasutada kindlustuskohustusega hõlmatud sõidukit, millel ei ole kohustuslikku liikluskindlustust või automaatset liikluskindlustust. Menetlusalusele isikule ei ole omistatud B-kategooria juhtimisõigust, kuid mootorsõidukit omandades peab endale vajalikud liiklusseadusest tulenevad nõuded selgeks tegema. Kohtu 4 arvates on tegemist kavatsetult toime pandud teoga, s.t süüdlane seadis kohustuse eiramise kui süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise oma eesmärgiks ja ta teadis, et see saabub. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LKindlS § 3 lg 2 sätestatud keeldu ja pani toime LKindlS § 81 ettenähtud väärteo. Karistuse mõistmine
lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva.
ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga kuni 30 päeva või juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni. LKindlS § 81 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. Käesoleval juhul nähtub väärteoasjas kogutud tõenditest, et menetlusalune isik on temale
S § 81 järgi inkrimineeritud väärteod 14.11.2021 toime pannud sõidukit juhtides, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et menetlusalusele isikule süüks arvatud väärteod on toime pandud ühe teoga. Vastavalt KarS § 63 lg 1 sätetele, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kuivõrd toimepanduist raskeimat karistust näevad ette nii
lg 2 kui ka
lg 2 ettenähtud sanktsioonid, kuid
lg 2 ka alternatiivset karistusliiki juhtimisõiguse äravõtmise näol nagu ka samalaadset lisakaristust, tuleb karistust kohaldada
Seetõttu peab kohus võimalikuks mõista ühe karistuse
lg 2 ettenähtud sanktsiooni alusel ühe karistuse, mõistes
S § 81 ettenähtud väärtegude eest karistuse ülalviidatud põhimõtet, s.o KarS § 63 lg 1 sätteid kohaldades. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone, mõistetakse karistus. Kuivõrd
lg 2 ja § 224 lg 2 näevad ette alternatiivsed karistuse liigid ja
S § 81 karistuse liigina ainult rahatrahvi, siis tuleb tuvastada kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust. Karistusregistri andmetest nähtub, et menetlusalusel isikul on kaks kehtivat väärteokaristust, mille mõlema puhul on määratud rahatrahvid, milliste täitmise kohta info puudub. Jättes rahatrahvid tasumata, ei saa varasemad karistused rahatrahvide näol soovitud mõju avaldada ning menetlusalune isik on jätkanud süütegude toimepanemist. Arvestades rahatrahvide tasumata jätmist võib asuda seisukohale, et menetlusalusel isikul puudub soov rahaliste mõjutusvahendite tasumiseks ning rahatrahv pole oodatud mõju taganud. Seejuures nähtub väärteoprotokollist, et menetlusalusel isikul puudub ka töine sissetulek, mistõttu ei oleks ka rahatrahv karistusena täidetav ega ka mingit mõju avaldav. Lisaks sellele on menetlusalust isikut 09.11.2018 karistatud vangistusega KarS § 4231 ja § 424 lg 2 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest, mis juba otseselt näitab, et menetlusalune isik ei ole teinud järeldusi toime pandud tegudest ega karistustest, ta on vabastatud vangistuse kandmiselt ennetähtaegselt, kuid teadlikult ignoreerib liiklusseadusest tulenevaid nõudeid ja jätkab järjekindlalt õiguserikkumiste toimepanemist. Seega on rahatrahv 5 kui karistusliik end ammendanud ja seetõttu tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada teiseliigilist karistust, s.o aresti, mis sunniks menetlusalust isikut loobuma uute süütegude toimepanemisest. Käesolevas väärteoasjas on menetlusaluse isiku süü temale inkrimineeritud väärtegude toimepanemisel üle keskmise suur. Hinnates süü suurust
lg 2 järgi inkrimineeritava süüteo toimepanemisel, tuleb süü suurust hinnata numbrilise näidu alusel. Menetlusalusel isikul tuvastati sõiduki juhtimiselt kinnipidamise järgselt alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,74 mg/l kohta. Arvestades sellist näitu juhib kohus tähelepanu asjaolule, et vaid 0,01 mg/l suurema näidu korral oleks olnud tegemist juba kuriteoga ning sellele oleks järgnenud taas kriminaalkaristus. Seega võib asuda seisukohale, et menetlusaluse isiku süü
lg 2 mõttes on maksimaalne ning kuivõrd menetlusalune isik on ühe teoga toime pannud neli erinevat väärtegu, siis seda enam on süü suurem. Taoline asjaolu tingiks karistuse mõistmise sanktsiooni ülemmääras. Väärteoprotokollist nähtuvalt ei ole menetlusalune isik ütlusi anda soovinud, mistõttu ei ole kohtule ka teada menetlusaluse isiku suhtumist oma teosse. Seega ei ole väärteomenetluses kergendavaid asjaolusid tuvastatud, millega kohus saaks arvestada. Seejuures on tegemist järjekindla ja teadliku liiklusnõuete eiramisega, kuivõrd menetlusalusel isikul ei ole kehtivat juhtimisõigust, ta ei ole seda mitte kunagi ka omandanud ja ta on aastaid ja regulaarselt juhina liikluses osalenud, olles seejuures korduvalt ka joobeseisundis. Menetlusalune isik oli ka kriminaalsele joobele lähedases joobes ning kohtu hinnangul on tegemist äärmiselt vastutustundetu käitumisega, millega ta seadis ohtu kaasliiklejad. Eeltoodu viitab menetlusaluse isiku teadvale õigusvastasele käitumisele liikluses. Seetõttu leiab kohus, et menetlusalusele isikule tuleks karistus mõista ettenähtud sanktsiooni ülemmääras. Üldpreventsiooni arvestades leiab kohus, et teadmine, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse liiklusest vähemalt aresti kandmise ajaks, võib suurendada ka teiste liiklejate turvatunnet. Seda toetab ka eripreventsiooni saavutamise eesmärk, kuivõrd varasemad karistused ei ole menetlusalust isikut mõjutanud ning järjest uute süütegude toimepanemine ei saa hakata süüdlase olukorda kergendama. Karistuse määra valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku üle keskmise süüst ning kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumisest. Seetõttu leiab kohus, et menetlusalusele isikule tuleks karistus mõista ettenähtud sanktsioonimäära ülemmääras, kuivõrd üha uute süütegude toimepanemine ja tulemuseta jäänud karistuse kohaldamine ei saa süüdlase olukorda kergendama hakata. Samas peab kohus oluliseks asjaolu, et menetlusalust isikut ei ole mitme viimase aasta jooksul arestiga karistatud, mistõttu peab kohus võimalikuks mõista karistuse esialgu ettenähtud sanktsiooni 2/3 ulatuses lootuses, et sellise pikkusega isiku vabadust piirav karistus sunnib menetlusalust isikut õiguskuulekusele. Kuivõrd menetlusalune isik väidetavalt töötab väljaspool Eesti Vabariiki, mille kohta ta küll tõendeid ei ole esitanud, peab kohus võimalikuks määrata mõistetava karistuse kandmiseks pikema ajavahemiku jooksul. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.