lg 1 p 2 /
3 järgse väärteo eest 400 € põhikaristusega jätta muutmata. Tühistada PPA Lõuna prefektuuri 28.04.2021 otsus väärteoasjas 2780,21,003622 osaliselt lisakaristuse osas ning karistada E.M
lg 1 p 2 /
3- järgse väärteo eest
2 alusel B-kategooria juhtimisõiguse äravõtmisega kolmeks kuuks. Kaebuse menetlemisega tekkinud õigusabikulud jätta KrMS § 180 lg. 1 alusel süüdlase E.M-i (E.M) kanda. Kohtule ei ole kuluhüvitamise taotlusi esitatud. DVD plaat kiirusemõõtesalvestusega jätta väärteotoimiku juurde. Politseitöötaja rinnakamera salvestis asub PPA Lõuna prefektuuri andmebaasis. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest ning kättesaamisest. Kassatsiooni esitamise soovist on kohustuslik teatada Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest, s.o. 24.08.2021 alates. Kohtuotsuse põhjendid Menetluse käik ja asjaolud 01.04.2021 koostas Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna liikluspolitseinik T.S. Tartu maakonnas Elva vallas väärteoprotokolli menetlusalusele isikule E.M-ile (september) selle kohta, et E.M juhtis 01.04.2021 kella 16:53 ajal Tartu maakonnas Jõhvi-Tartu-Valga mnt. 161. kilomeetril mootorsõidukit Volvo XC70 reg.nr xxx asulavälisel teel kiirusega 137 km/h. Lubatud suurim kiirus antudteelõigul on 90 km/h. Seega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 42 km/h. Väärteo kvalifikatsioon oli Liiklusseaduse § 227 lg 3 ning isik rikkus Liiklusseaduse § 15 lg 1 p 1 nõuet (tl.25). PPA Lõuna prefektuur koostas 28.04.2021 otsuse väärteoasjas nr 2780,21,003622, millega määras menetlusalusele isikule E.M-ile(E.M) karistuseks Liiklusseaduse § 227 lg 3 alusel rahatrahvi 100 trahviühikut, s.o. 400 eurot ja Liiklusseaduse § 227 lg 5 p 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise kolmeks kuuks( tl. 23-24). E.M-i (E.M) kaitsja advokaat Kaisa Lumiste esitas 13.05.2021 Tartu Maakohtule kaebuse eelnimetatud otsusele. Kaebuses ei vaidlustata E.M-i poolt sõidukiiruse ületamist ; taotletakse 3 kuulise lisakaristuse tühistamist või alternatiivselt 1 kuulise lisakaristuse kohaldamist. Lisakaristust ei tohiks automaatselt põhikaristuse kohaldamisega määrata. Põhikaristus oli piisavalt suur ning lisakaristuse kohaldamine ei olekski E.M-ile vajalik. E.M on kahetsenud oma rikkumist. Kaebuses nõustutakse väitega, et mootorsõiduki juhtimisõigus ei ole sünnipärane võõrandamatu õigus. E.M-ile lisakaristuse kohaldamine ei ole proportsionaalne tema süüteoga ning mõjutab tema tööelu liiga palju. Ta vajab mootorsõiduki juhtimisõigust tööalaselt M OÜ-s töötades , M T OÜ-s töötades ka XXX kooliõpingutel käies. Kaebuses tuuakse välja et Liiklusseaduse § 227 lg. 5 p. 2 sanktsioon on Põhiseaduse vastane osas, milles näeb ette
lg.3 sätestatud süüteo toimepanemise eest lisakaristuse alammäärana sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kolmest kuust. Kaebuses taotletakse tunnistada see norm Põhiseadusega vastuolus olevaks ning mitte seda käesolevas väärteoasjas kohaldada. PPA Lõuna prefektuur vastuses kaebusele(tl. 21-22)on seisukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja kaevatav otsus muutmata. Määratud karistus on proportsionaalne süüteoga. Isikut on varem karistatud samuti kiiruseületamise eest rahatrahviga, kuid isik pani uuesti toime samaliigilise rikkumise. Karistus ei peagi olema mugavalt tajutav. Juhtimisõigus ei ole isiku loomuõigus ning korduvrikkujatelt tulebki juhtimisõigus teatud ajaks ära võtta. PPA Lõuna Prefektuur on seisukohal, et menetlusaluse isiku sõidukiirust on mõõdetud korrektselt ning mõõteseade oli taadeldud ja kiirust mõõtis pädev politseitöötaja; samuti ei ole rikutud menetlusnorme, mis tingiksid otsuse tühistamise. Kohtuistungil 17 .08.2021 jäid kaebuse esitaja ja tema kaitsja kaebuse juurde. PPA Lõuna Prefektuuri esindaja Taivo Rosi oli seisukohal, et menetlusaluse isiku poolt toime pandud rikkumine on tõendatud. Menetlusaluse isiku rikkumised on läinud raskemaks, tegu on toime pandud tahtlikult. Taotleti teha uus lahend, millega põhikaristus jätta muutmata , kuid isikult 2 ära võtta ära b-kategooria juhtimisõigus, millist praktikat on kohtud rakendanud, viide ka Riigikohtu lahendile 3-1-1-25-10. Siis ei oleks menetlusalusel isikul vaja teha muudatusi oma tööelus ning töökohustused saaksid täidetud. Kohtu põhjendid VTMS § 123 lg 2 mõtte kohaselt vaatab maakohus väärteoasja läbi täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohtu hinnangul on väärteomenetlus läbi viidud pädevate politseitöötajate poolt. Väärteoprotokollis( tl. 25) on süüteokirjeldus arusaadav ning vastavuses väärteootsuses( tl. 2324)toodud süüteokirjeldusega. Väärteoprotokolli koostades on isikule tutvustatud VTMS § 19 toodud menetlusaluse isiku õiguseid ning need on olnud isikule arusadaavad; seda tõendab isiku allkiri protokollil. Protokollis on loetletud tõendid, mille alusel on menetleja rikkumise tuvastanud, samuti rikkumise kvalifikatsioon. Menetlusalune isik on saanud protokollis ka lühidalt oma selgituse anda. Isikule on antud võimalus esitada vastulause väärteoprotokollile. Väärteootsuses( tl. 23-24) on analüüsitud tõendeid, samuti ka vastulauset, mis esitatud väärteoprotokollile. Süüteokvalifikatsioon
1 /
3 on vastavuse väärteoprotokollis tooduga. Väärteootsuses on hinnatud süü suurust, samuti isiku eelnevaid rikkumisi. Otsuses on põhjendatud lisakaristuse määramise vajalikkust E.M-ile (E.M) kuna isikule määratud varasem karistus samaliigilise süüteo eest ei ole andnud tulemusi. Kohtu hinnangul on E.M-i (E.M ) rikkumine tuvastatud usaldusväärse kiirusemõõteseadmega LaserCam 4 nr. XXX, mida kinnitab Metrosert poolt välja antud taatlustunnistus XXXX/30.06.2020( tl. 30). PPA Lõuna prefektuuri teatis 25.11.2020 tõendab, et liikluspolitseinik E.V. on läbinud kiirusemõõtjaga LaserCam4 töötamise koolituse( tl. 28). Kiirusemõõtja LaserCam 4 kasutusjuhend mida PPA Lõuna prefektuur on kohtule analoogsetes menetlustes selgitanud, annab ülevaate mõõtevahendiga kiiruse mõõtmise protseduuridest, samuti erinevates signaalidest, mida seade annab. Kasutusjuhendist nähtub, et kui tekib viga valitavas objektis , ehk siis ei ole sihtmärk ühel sõidukil, siis kiirusemõõtja kiirust ei fikseeri. Samuti kui vaadeldav objekt jääb mingiks ajahetkeks teise objekti taha, siis sel momendil sõiduki kiirust ekraanile ei kuvata. Samuti salvestab kiirusemõõteseade ka sõiduki kiiruse mõõtmise ning seda salvestust saab hiljem taasesitada, sisenedes failimenüüsse. Kohtuistungil tõendina vaadeldud kiiruse mõõtmise videosalvestusest nähtub üheselt, et E.M juhtis 01.04.2021 kella 16:53 ajal Tartu maakonnas Jõhvi-Tartu-Valga mnt 161. kilomeetril mootorsõidukit Volvo XC70 reg.nr xxx asulavälisel teel kiirusega 137 km/h. Lubatud suurim kiirus antud teelõigul on 90 km/h. Seega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 42 km/h. Väärteo kvalifikatsioon
E.M-i poolt juhtitava sõiduki kiirus hakkas selleks ajaks juba vähenema kui asuti tema sõidukiirust mõõtma. E.M ise tunnistas rikkumist ning ei ole menetluses selles osas vastuväiteid esitanud. Politsei rinnakaamera salvestus sündmuskohalt pärast sõidukite peatamist tõendab politseitöötaja E.V. poolt menetlusalusele isikule E.M-ile antud selgitusi tema õigustest, menetluslikest toimingutest. E.M-ile(E.M ) näidati kiirusemõõturi tablood, milles oli fikseeritud tema sõidukiirus 137 km/h. 3 Seega on tõendatud et E.M pani toime Liiklusseaduse § 15 lg 1 p 1 / Liiklusseaduse § 227 lg 3 -järgse väärteo- sõidukiiruse ületamise 90 km/h tunnikiiruse alas vähemalt 42 km/h. Kohtu hinnangul on E.M-i(E.M) poolt kiiruseületamine toime panud otsese tahtlusega. 137 km/h tunnikiirusega sõitmine on tajutav igale autojuhile, ka algajale autojuhile. E.M-i (E.M) selgitus kohtuistungil selles , et 90 km/h tunnikiirusega liikunud veokist mööda sõitma hakates ta sai aru, et ületab sõidukiirust ning sõidukiiruse tõstmine kuni 137 km/h on kohtu hinnangul käsitletav E.M-i poolt otsese tahtlusega toime pandud väärteona. Karistuse kohaldamine
Nii tuleneb sealt, et mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest kuni 20 km/h karistatakse rahatrahviga kuni 30 trahviühikut (
lg 1), sõidukiiruse ületamise eest 21–40 km/h rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 6 kuuni (
lg 2); sõidukiiruse ületamise eest 41–60 km/h rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni (
lg 3) ning sõidukiiruse ületamise eest üle 60 km/h rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 24 kuuni. Käesolevas väärteoasjas on tõendatud, et
lg 1 p 2 /
lg 3 rikkudes ületas E.M lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 42 km/h ning järelikult olid tema käitumises
S § 12 lg 3 kohaselt on süüteokoosseisu subjektiivseteks tunnusteks tahtlus või ettevaatamatus, kusjuures KarS § 16 lg-st 1 tulenevalt jaguneb tahtlus kavatsetuseks ning otseseks ja kaudseks tahtluseks. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. On tõendatud , et subjektiivsest küljest tegutses E.M
Kohus ei tuvastanud õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid ja leiab, et menetlusalust isikut E.M(E.M) tuleb tema poolt toime pandud
S § 47 lg sätestab , et väärteo eest võib kohaldada rahatrahvi 3 kuni 300 trahviühikut ning et trahviühikuks on rahatrahvi baassumma, mille suurus on 4 eurot. Kohtu hinnangul on PPA Lõuna Prefektuuri poolt 28.04.2021 otsusega väärteoasjas nr 2780,21,003622 E.M-ile määratud rahatrahv 400 € sanktsiooni keskmises määras vastavuses E.M-i süü suurusega. Tema poolt oluline kiiruseületamine kätkeb endast ohtu kaasliiklejatele ning võis ning selline sõidustiil tekitab ohtlikke liiklusolukordi, ka liikluskahjusid. Teised liiklejad ei oska arvestada, et on sõidukijuhte, kes sõidavad 137 km /h tunnikiirusega ;näiteks kõrvalteelt peateele sõitev juht ei oska eeldada, et peateel sõidavad sellise sõidukiirusega sõidukid ning liiklusõnnetuse toimumine on tõenäoline. E.M(E.M) on karistatud 1.12.2020 samasuguse 16.10.2020 toime pandud väärteo eest ning see ei ole teda veel piisavalt mõjutanud( tl. 27). Seega on põhjendatud, et teist korda määratav põhikaristus ongi suurem, kui seda oli esimene rahatrahv, millega teda karistati 1.12.2020. 4 Kohtu hinnangul on ka lisakaristuse kohaldamine põhjendatud.
2 näeb ette
3 rikkumise eest juhtimisõiguse äravõtmise 3- 6 kuuni. Käesoleval juhul puudub küll põhjendus lisakaristus kohaldamata jätta, sest tegemist on korduvrikkujaga. Kohtu hinnangul kaitsja väide selles, et
2 Põhiseadusega vastuolus on, ei ole põhjendatud.
2 õigusormina näeb ette eesmärgi mõjutada süstemaatilisi rikkujaid, kellele ei ole rahatrahv piisavalt mõjunud ning nad jätkavad
S § 50 lg. 2 näeb ette lisakaristuse kohaldamise keelu vaid isikutele, kes kasutavad mootorsõidukit seoses liikumispuudega. E.M ei ole aga selline isik, kellelt oleks seaduse kohaselt välistatud mootorsõiduki juhtimisõigust ära võtta. Ka Riigikohus on korduvalt osundanud, et juhtimisõiguse äravõtmine on põhjendatud korduvrikkujatelt. Riigikohus on 30.04.2010 otsuses 3-1-1-26-10 p.7.3 osundanud, et isikul töökoha kaotamise võimalus ei saa iseenesest olla mootorsõiduki juhtimise õigust välistavaks asjaoluks viidates just KarS § 50 lg. 2 sättele. Seega jätab kohus rahuldamata kaebuses esitatud taotluse tunnistada
5 p. 2 Põhiseadusega vastuolus olevaks. Kohtu hinngul oli ja on põhjendatud PPA Lõuna Prefektuuri poolt 28.04.2021 otsusega väärteoasjas nr 2780,21,00362211.11.2019. a E.M-ilt (E.M) mootorsõiduki juhtimise õiguse ära võtmin kolmeks kuuks. Kaebuses toodud taotluse kohaldada E.M-ile (E.M) alternativselt mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist üheks kuuks jätab kohus rahuldamata.
5 p. 2 näeb juhtimisõiguse äravõtmise alammäärana kolm kuud. Käesoleval juhul puudub süüteo asjaoludest tulenevalt alus kohaldada E.M-ile karistust alla alammäära; selliseid erakorralisi asjaoluid ei esine. Arvestades käesolevas kaebemenetluses E.M-i (E.M) poolt esitatud tõendeid tema töötamise kohta veokijuhina M T OÜ-s( tl. 31), ühtlasi ka selle äriühingu tööprofiili, samuti E.M-i töölepingut mehhanisaatorina töötamises M OÜ-s( tl. 11-14) ning PPA Lõuna prefektuuri esindaja Taivo Rosi seisukohta piirduda käesolevas väärteomenetluses E.M-ilt B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega, peab kohus võimalikuks nõustuda PPA Lõuna prefektuuri seisukohaga. Väljakujunenud karistuspraktika kohaselt võetakse süüdimõistetavalt isikult ära õigus juhtida mistahes mootorsõidukit. Siiski võib eelkõige eripreventiivsetel kaalutlustel piirduda vaid konkreetset liiki mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega või välistada keeld teatud liiki, nt. põllumajanduslikku laadi sõidukite suhtes. Seda tuleb lugeda siiski erandiks, sest liiklussüütegu oma olemuselt ei seondu eelkõige mitte sõiduki liigi, vaid süüdistatava liiklusalase käitumise või hoiakuga üldiselt. Selline lähenemine võimaldab rikkujale individuaalsemat lähenemist, st et isik ei jätkaks liiklusrikkumiste toimepanemist sõiduautoga ,kuid tema tööalane tegevus näiteks veokijuhina saaks jätkuda /RKKK 3-1-1-26-10 p 6-7/. Lähtudes eeltoodust kohus rahuldab kaebuse osaliselt ja teeb uue otsuse jättes muutmata PPA Lõuna prefektuuri 28.04.2021 otsuse väärteoasjas 2780,21,003622 E.M-i (E.M) karistamises
lg 1 p 2 /
3 järgse väärteo põhikaristusega 400 €. Kohus tühistab PPA Lõuna prefektuuri 28.04.2021 otsuse väärteoasjas 2780,21,003622 osaliselt lisakaristuse osas ning karistab E.M
lg 1 p 2 /
3 järgse väärteo eest
5 Kaebuse menetlemisega tekkinud õigusbi kulud jätta KrMS § 180 lg. 1 alusel süüdlase E.M-i kanda. Kohtule ei ole kuluhüvitamise taotlusi esitatud. DVD plaat kiirusemõõtesalvestusega jätta väärteotoimiku juurde. Politseitöötaja rinnakamera salvestis-asub PPA Lõuna prefektuuri andmebaasis. Peet Teidearu Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.