Obsah (6)

§ 429§ 173§ 168§ 174§ 433§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Merit Helm Määruse tegemise aeg ja koht 21.02.2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-120871 Tsiviilasi Osaühing Aktiva Finants hagi D. V.i

) § 428 lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

1. Kohus leiab, et hagiavaldusest loobumine tuleb vastu võtta ja lõpetada menetlus käesolevas tsiviilasjas. Kohus ei küsinud kostjalt hagist loobumise osas seisukohta, kuivõrd kostja on kohtule vastuse esitamisel leidnud, et ta on nõude täitnud, hagi on põhjendamatu ning menetlus tuleks lõpetada. Kohus leiab, et hagist loobumine ei riku kostja õigusi.
2. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus.

§ 173

lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. 6.

§ 168

lg-s 4 on sätestatud, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. 7. Hageja loobus hagist ning palus lõpetada menetlus põhjusel, et kostja on hageja nõuded rahuldanud. Kostja rahuldas hageja nõuded pärast hagi esitamist. Kuivõrd kostja rahuldas hageja nõude pärast hagi esitamist, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. 8.

§ 174

lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista menetlust lõpetava määruse tegemist.

1. 14.09.2022 menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja riigilõivu suurus 420 eurot ja esindustasu 480 eurot (käibemaksuta). Nimekirja kohaselt on hageja teinud menetlustoiminguid käesolevas menetluses kokku 4 tundi, tunnihinnaga 120 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista pool riigilõivu 210 eurot ja õigusabikulud 480 eurot.
2. Kohus leiab, et põhjendatud on rahuldada hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus osaliselt. Kohus arvestab, et kostja on hagejale hüvitanud õigusabikulud 167,59 eurot ja pool riigilõivu 210 eurot. Kostja on tasunud hagejale kokku 3465,93 eurot ja sellest on maha arvestatud põhivõlgnevus 2520,47 eurot ja viivis 567,87 eurot (3465,93 – 2520,47 – 567,87 = 377,59). Kostja poolt tasutud jäägist 377,59 eurost piisab hageja poolt tasutud poole riigilõivu 210 euro ja õigusabikulu 167,59 euro hüvitamiseks. Kohus leiab, et kuivõrd käesolevas asjas ei ole toimunud sisulist menetlust ning hageja on esitanud üksnes hagiavalduse, on kostja poolt tasutud 167,59 eurot piisav hageja õigusabikulude hüvitamiseks. Hageja märgitud õigusabikulu 480 eurot on ülepaisutatud, arvestades käesoleva tsiviilasja mahtu ja sisu. Seega on hageja menetluskulud põhjendatud käesolevas menetluses 377,59 euro ulatuses (210 + 167,
3. Eeltoodud menetluskulud on kostja poolt varasemalt hüvitatud. Kohus ei mõista menetluskulusid kostjalt välja. Ülejäänud osas jätab kohus hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata. 11.

§ 433lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. 2

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik 3