lg 1 p 1, 3 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav
Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi uurija abi A. H. karistas K. K. väärteoasjas nr. 2302,22,005362 02.08.2022.a. koostatud otsusega, juhindudes KarS § 56 lg-st 1
Harju Maakohtule esitatud kaebuses on kaebuse esitaja kaitsja selgitanud, et K. K. juhtis väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas mootorsõidukit, kuid tegi seda hädaseisundis vältimaks enda ja E.A. tervise ja vara kahjustamist. Ka väidab kaitsja, et nähtuvalt videosalvestiselt toimus õigusvastane rünne kaebuse esitaja ja E.A. suunal. Kaitsja palub kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, väärteomenetluse lõpetamisel eelnimetatud alusel palub hüvitada valitud kaitsjale makstud tasu. Alternatiivselt palub väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Kohtuistungil kaebuse esitaja kaitsja selgitas, et nad jäävad esitatud kaebuse juurde ning lisas, et K. K.le etteheidetav tegu on ebaõigesti kvalifitseeritud, sest karistusregistrist nähtuvalt puuduvad K. K.l kehtivad karistused. Kohtuistungil kaebuse esitaja selgitas, et jääb esitatud kaebuse juurde. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et kaebus ei kuulu rahuldamisele ning leidis, et K. K.’le etteheidetav tegu on tõendamist leidnud. Ka märkis, et videosalvestis ja algatatud kriminaalmenetlus ei anna alust arvata, et tegemist oleks olnud hädaseisundiga. Seonduvalt juhtimiselt kõrvaldamise otsusega märkis, et nimetatud dokumendi näol on tegemist haldusaktiga ning HMS § 61 lg 2 sätestab haldusakti kehtivuse ning antud juhul kehtib otsus kuni juhtimisõiguse saamiseni, väärteo toimepanemise ajal isikul juhtimisõigus puudus. Seonduvalt videosalvestisega märkis, et politsei ei kogunud antud tõendit omaalgatuslikult, see on politseile edastatud teataja poolt. Kohtuvälise menetleja esindaja palus jätta kaebuse rahuldamata, kuna puuduvad alused kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks. Kohus kohtuistungil uuris järgmisi tõendeid: Kohtuistungil kuulati üle kaebuse esitaja K. K., kelle seiskohad on kajastatud kohtu järeldustes. Samuti kuulati kohtuistungil tunnistajana üle E.A., M. K., Ü. L.. Tulenevalt kohtuistungi protokolli pidamise kohustuslikkusest ei nõua KrMS § 312 p-d 1-3 ka ülekuulatud isikute ütluste taasesitamist kohtuotsuses (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus kohtuasjas nr 3-1-1-22-10, 26.05.2010.a.). Kirjalikest tõenditest ja iseloomustavast materjalist uuriti: 2 - väärteokaebust lisadega /kohtutoimik tl 3-6/; - väärteoprotokolli /väärteotoimik lk 1/; - asitõendi vaatlusprotokolli /väärteotoimik lk 5/; - Transpordiameti liiklusregistri väljavõtet /väärteotoimik lk 6, 7/; - K. K. isikutunnistuse koopiat /väärteotoimik lk 8-9/; - 18.04.2018.a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsust /väärteotoimik lk 10/; - Karistusregistri väljavõtet /väärteotoimik lk 11/; - kohtuvälise menetleja 02.08.2022.a. otsust väärteoasjas 2302,22,005362 /väärteotoimik lk 16/. Kõigi nimetatud tõendite avaldamist pidasid pooled lubatavaks. Kaitsja esitas kohtule dokumendi, millest nähtuvalt on K. K.’l esmane juhiluba alates 31.10.2022.a (tl 82). Kohtuväline menetleja nimetatud tõendile vastu ei vaielnud, see avaldati ja lisati asja materjalidele. Kaitsja esitas kohtule Kose mnt 6 korteriühistu registrikaardi (tl 105-106). Kohtuväline menetleja nimetatud tõendile vastu ei vaielnud, see loeti avaldatuks ja lisati asja materjalidele. Kohtuistungil vaadeldi vahetult väärteoasjas kogutud tõendina videosalvestist. Kohtu järeldused: Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtule esitatud materjalidega, samuti kohtuistungil poolte esitatud seisukohtadega, uurinud ja hinnanud tõendeid kogumis, jõudis järeldusele, et esitatud kaebus ei kuulu rahuldamisele. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et väärteootsuse tühistamiseks kaebuse esitaja seisukohtade põhjal puudub alus. Kohus märgib esmalt, et väärteokaebuse lahendamisel peab kohus lähtuma VTMS §-st 133 ning vastavalt VTMS § 123 lg-le 2 peab maakohus arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Käesolevas väärteoasjas puudub vaidlus selles, et kaebuse esitaja juhtis mootorsõidukit Nissan Patrol GR reg nr XXX väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Seda kaebuse esitaja ka ei eita. Kaebuses leitakse, et kaebuse esitaja küll juhtis mootorsõidukit, kuid tegi seda hädaseisundis vältimaks enda ja E. A. tervise ja vara kahjustamist (tl 4). Täiendavalt märkis kaitsja istungil, et K. K.le etteheidetav tegu on ebaõigesti kvalifitseeritud, sest karistusregistrist nähtuvalt puuduvad K. K.l kehtivad karistused ning ei ole põhjendatud arvestada vana juhtimiselt kõrvaldamise otsust. Kohtuistungil selgitas kaebuse esitaja, et nad käisid tema korteris, kus ta alaliselt ei ela, koos E. A. ahju kütmas ja ajal, kui nad läksid kuurist puid tooma, siis T. K. ja viimase sõber ründasid E. A.t, toimus rüselus, keegi tuli kurikaga, tema ja E. A. läksid autosse, tema oli roolis ja nad sõitsid minema ning 50 m pärast läks E. A. rooli. Ka märkis kaebuse esitaja, et nad kartsid enda elu ja auto pärast, kuna eelnevalt oli olnud probleeme nende isikutega (tl 43). Vastusena kohtuvälisele menetlejale märkis kaebuse esitaja, et ta sõitis autoga maja juurest ära (tl 48), ka kinnitas kaebuse esitaja antud asjaolu vastates kohtu küsimustele (tl 49). Kohus kuulas kohtuistungil tunnistajana üle E. A.’u, kes kinnitas, et ta on K. K. sõber ning viibis juhtunu ajal samuti sündmuskohal ning väitis, et kuuri juures neid rünnati ja kiiruga hüppas K. K. rooli, kes sõitis umbes 50 m (tl 56). Kohus kuulas tunnistajana üle M. K.’i, kelle ütlusi palus kaitsja 3 tõendina mitte arvestada ja seda põhjusel, et ta ei pea tunnistajat usaldusväärseks ning põhjusena märkis kaitsja viiteid erinevatele kohtuasjadele, kus tunnistajat usaldusväärseks pole peetud. Kohus märgib, et antud põhjendus ei ole asjakohane. Kohus ei pea nimetatud tunnistajat usaldusväärseks ega arvesta tema ütlusi tõendina aga hoopis teisel põhjusel. Nimelt vastusena küsimusele, ega tunnistajal ei ole kaebuse esitaja vastu vihavaenu vastas ta, et see (ehk siis vihavaen) on tekkinud (tl 71) ning lisas juurde, et ta on K. K. peale solvunud, mistõttu on alust arvata, et isik ei ole objektiivne ja kohus tema ütlusi tõendina ei arvesta. Käesolevas väärteokaebuse raames oli üheks tõendiks videosalvestis, millise esitas kohtule kohtuväline menetleja koos originaalmaterjalidega ning tegemist oli sõiduki juhtima asumise asukohas asunud elumaja külge kinnitatud videokaamera salvestise salvestisega, millise ees sündmus aset leidis. Kaitsja leiab, et antud salvestist ei saa tõendina kasutada, ometigi oma kaitsekõnes käsitleb just nimelt videosalvestiselt nähtuvat (tl 123). Ka on ta seda teinud kaebuses, kus ta refereerib videosalvestistelt nähtuvat (tl 4). Kohus kuulas kohtuistungil tunnistajana üle antud kortermaja ühistu esimehe Ü. L.’i, kes märkis, et ise ta antud majas ei ela ning antud videokaamera on olnud maja küljes umbes aasta ja kõigile inimestele nähtaval kohal ja ühtegi kaebust selle kohta laekunud ei ole (tl 115), ka ei saa ta välistada, et on olemas kleeps videokaamera pildiga (tl 115 viimane ja 116 esimene lause). Antud tunnistaja ütlustes puudub alus kahelda, kuna ta kinnitas, et K. K. ta lihtsalt tunneb, kuid vihavaenu ei ole. Kuna antud videosalvestise osas andis kortermaja ühistu esimees ütlusi, millest saab järeldada, et kortermaja elanikud on kaamerast teadlikud, kuna see on nähtav ja pretensioone laekunud ei ole ning pole olnud ka tarvidust antud küsimust arutada ega koosolekut kokku kutsuda, viimane ühistu koosolek toimus 3 aastat tagasi (tl 114), saab asuda seisukohale, et keegi ei ole olnud kaamerate paigaldamisele vastu. Ka ei ole tõstatatud vajadust kutsuda kokku ühistu koosolekut ja otsustada panna mingile isikule kohustus kaamerad eemaldada. Kohus on nimetatud videosalvestist kohtuistungil tõendina vaadelnud, ükski asjaolu ei viita selle moonutamisele, kogu tegevus on järjepidev, loogiline, ei esine viiteid väljalõigetele ega moonutustele ja puudub igasugune põhjus kohtul videosalvestist tõendina mitte arvestada. Video vaatlemisel kohtus ei väitnud ka kaebuse esitaja, et sellel sisalduv tegevus ei oleks tegelikkuses toimunud. Antud videosalvestiselt nähtub, et K. K. istub sõidukisse täiesti rahulikult, liigub aeglaselt, sellelt ei nähtu mitte mingit ohtu ei tema, ega E. A. elu ja tervisele, samuti mitte varale (auto). Kõik väited hädaseisundi olemasolust on alusetud. Riigikohus on lahendis nr. 3-1-1-18-17 märkinud, et hädaseisundi korral on õigushüve päästmistoiming õigustatud üksnes siis, kui hüve päästmiseks ei olnud muud võimalust. Juhul kui isikud soovisid sündmuskohalt lahkuda oleksid võinud rooli istuda E. A.. Kohus märgib ka, et kohtumenetluse käigus kontrolliti kohtu päringu kaudu prokuratuurist, kas on algatatud mingi kriminaalasi antud kuupäeval enne K. K. rooli istumist temale suunatud väidetava rünnakuga ning kohus sai vastuseks, et on algatatud kriminaalasi hoopis K. K. ja E. A. suhtes. Kohus ei pea usaldusväärseks K. K. ja E. A. ütlusi selles osas, et nende elu ja tervis või vara olid ohus, kuna antud ütlused ei riimu videosalvestisega ega prokuratuurist saadud vastusega, millest nähtub, et 15.01.2022.a ei ole esitatud kaebust/kuriteoteadet nende poolt kellegi suhtes, vaid vastupidiselt on E. A. ja K. K. saanud kahtlustuse KarS § 121 lg 1 järgi, mistõttu kohus nende ütlusi selles osas tõendina ei arvesta. Kohus asub seisukohale, et antud juhul on K. K. ütlustega selle kohta, et ta juhtis mootorsõidukit, samuti E. A. ütlustega selle kohta, et K. K. juhtis mootorsõidukit, samuti videosalvestisega tõendatud väärteo toimepanemine K. K. poolt. Tema poolt toimepandud väärtegu on fikseeritud ka 12.07.2022.a koostatud väärteoprotokollis (lk 1), milline on allkirja vastu kätte antud K. K.le. Järgnevalt käsitleb kohus kaitsja väidet, mida esialgses kaebuses ei olnud, kuid millise kaitsja istungil lisas. Nimelt selgitas kaitsja, et K. K.le etteheidetav tegu on ebaõigesti kvalifitseeritud, sest karistusregistrist nähtuvalt puuduvad K. K.l kehtivad karistused ning ei ole põhjendatud 4 arvestada vana juhtimiselt kõrvaldamise otsust. Kohtuväline menetleja vaidles antud väitele vastu ja märkis, et sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse näol on tegemist haldusaktiga ning haldusmenetluse seaduse § 61 lg 2 kohaselt kehtib haldusakt kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti.
lg 3 p 7 kohaselt märgitakse juhtimiselt kõrvaldamise otsuses juhtimiselt kõrvaldamise alus ning juhtimiselt kõrvaldamise alguse aeg ja lõppemise tingimus. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga ning märgib, et väärteoasja materjalidele lisatud 18.04.2018.a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuses (lk 10) on märgitud, et sõiduki juhtimiselt kõrvaldamine on liiklusjärelevalve teostaja otsus, mille sisuks on sõiduki juhtimise keelamine kuni juhtimiselt kõrvaldamise aluse äralangemiseni ning kõrvaldamise lõppemise tingimus on kuni juhtimisõiguse saamiseni. Transpordiameti liiklusregistri väljavõttest nähtuvalt puudus K. K.l juhtimisõigus (lk 6). Ka kinnitas K. K. 13.10.2022.a kohtuistungil, et ta alles teeb nn juhtimisõigust (tl 45) ning 02.11.2022.a kohtuistungil esitas kaitsja tutvumiseks tõendi, millest nähtuvalt on K. K.’l alates 31.10.2022.a esmane juhiluba (tl 82), seega nii väärteo toimepanemise ajal kui väärteootsuse ajal ei olnud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise alus ära langenud. K. K. poolt toimepandud väärtegu on eelnevale lisaks tõendatud ka sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega (lk 10) ning Transpordiameti liiklusregistri väljavõttega, millest nähtuvalt puudus K. K.l juhtimisõigus (lk 6). Seega on kaitsja väide asjakohatu ning K. K. poolt toimepandud tegu on õigesti kvalifitseeritud
Kõike eeltoodut arvestades leiab kohus, et K. K. poolt
lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine toimus kohtuvälise menetleja poolt kogutud tõenditest nähtuval ja väärteoprotokollis ning -otsuses sedastatud viisil. Kohus on seisukohal, et kõike eelnevat arvestades on tõendamist leidnud K. K. poolt väärteootsuses märgitud liiklusseaduse nõuete rikkumised, rikutud on
lg 1 p-des 1, 3 nimetatud kohustusi.
lg 1 p 1 kohaselt ei või mootorsõidukit juhtida isik kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust,
lg 1 p 3 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt
Kohtumenetluses leidis tuvastamist, et K. K. on varasemalt kõrvaldatult sõiduki juhtimiselt
Eelpool nimetatud liiklusseaduse rikkumine on kohtu hinnangul väärteoprotokollis õigesti märgitud ning kvalifitseeritud
lg 2 järgi, s.o vastavalt mootorsõiduki juhtimisena vastava kategooria juhtimisõiguseta isiku poolt, juht oli varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Kohus asub seisukohale, et K. K. poolt
lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine on väärteootsuses õigesti tuvastatud, tema tegevus õigesti kajastatud ning isiku süü tuvastamist leidnud. Kohtul puudub igasugune alus kahelda ka selles, et esineks menetluslikke rikkumisi. Samuti ei leidnud kohtuliku menetluse käigus tuvastamist see, et asjas esineks õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid. Kohus leiab, et K. K. on talle süüks pandava väärteo toime pannud otsese tahtlusega. Isik teadis, et ei oma vastava kategooria juhtimisõigust, kuid asus sõidukit juhtima, soovis seda. Kohus märgib, väärteomenetluses kogutud tõenditega on väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning menetlusaluse isiku käitumine on õigesti kvalifitseeritud
Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et kaebuse esitajale süüks arvatav tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle on toime pannud kaebuse esitaja (§ 133 p 3). Kuna kaebuse esitaja rikkus
lg 1 p-de 1, 3 sätestatud nõudeid, siis on tegemist väärteona vastavalt
Riigikohtu praktika kohaselt väärteomenetluses võib menetluse lõpetamise otstarbekuse kriteeriume tuletada KrMS §-st 202, mis on VTMS § 2 kohaselt kohaldatav ka väärteomenetluses. 5 Menetluse võib lõpetada juhul, kui menetlusaluse isiku süü on väike ja kui avalik menetlushuvi ei nõua asja menetlemist (RKKKo 3-1-1-9-07, p 9.1). Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei saa pidada isiku süüd väikeseks, kuivõrd kohtumenetluses leidis tuvastamist, et isikul puudus igasugune põhjus mootorsõidukit juhtida. Eelpool nimetatud põhjustel puudub kohtul igasugune põhjendus väärteomenetluse lõpetamiseks ka otstarbekuse kaalutlusel. Karistamisel on lähtutud KarS § 56 sätetest. Karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Kohus on seisukohal, et kohtuvälise menetleja otsusega K. K.’le määratud karistus, rahatrahv 150 trahviühiku trahviühiku ulatuses, s.o summas 600 eurot on põhjendatud.
lg 2 näeb sanktsioonina ette karistamise rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga Seega tuleb järeldada, et põhikaristusena kohaldatud rahatrahv on menetlusaluse isiku tegevusvabadust kõige vähem riivav karistuse liik ja seda on kohaldatud sanktsiooni keskmääras. Karistusmäära puudutavalt märgib kohus, et õigusteooria ja senise kohtupraktika kohaselt on kõrvalekaldumised keskmistest karistusmääradest põhjendatud üksnes siis, kui isiku süü ei ole kooskõlas vastava sanktsiooni raamest tuleneva keskmise karistusega või karistust vähendavate või raskendavate asjaoludega (RKKKo 3-1-1-77-11). Praegusel juhul, kui karistust kergendavaid asjaolusid ei esine, on isikule määratud karistus sanktsiooni keskmääras, ja kohus leiab, et isikule mõistetud rahatrahvi suurus on põhjendatud, kohtus ei ilmnenud ühtegi täiendavat asjaolu, mis tingiksid karistuse kergendamise. Kuivõrd kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on seaduslik ja põhjendatud, siis puudub kohtul alus kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks ka karistuse osas. Karistuse kergendamiseks puudub alus ka põhjusel, et isik ei ole käesoleval ajal oma teole vajalikku hinnangut andnud. Kohus peatub ka menetluskulude küsimusel. K. K. kaitsja Indrek Repnau on esitanud taotluse menetluskulude hüvitamiseks summas 770,50 eurot. Nimetatud taotlus tuleb jätta VTMS §-st 23; § 38 lg-st 1, KrMS § 175 lg-st 1 ja § 180 lg-st 1 lähtuvalt rahuldamata, kuivõrd kaebust ei rahuldata ja menetlust ei lõpetata ning see kulu tuleb jätta kaebuse esitaja enda kanda. Kohus juhindub VTMS § 2, § 38 lg 1, § 109-111, § 132 p 1, § 133-135, § 155-156. KrMS § 175, § 180 lg 1. Merle Parts Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.