Obsah (6)

§ 239§ 175§ 180§ 179§ 2565§ 245

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. märts 2023, Rakvere kohtumajas Kriminaalasja number 1-23-1665 (23259050015) Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretä

§ 239-250, 2561-2565; 313-319; 175 lg 1 p 4 ja 9; 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 ja 3, Kar

S § 66 lg 1 ja 3 RESOLUTSIOON PRIIT PILME süüdi tunnistada KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja karistuseks mõista 7 (seitse) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 3 päeva (13.03.-15.03.2023) karistusaja hulka ja kanda jääb 6 (kuus) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. 1 KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta mõistetud vangistus tingimisi kohaldamata ja määrata katseajaks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud. Katseajaks allutada Priit Pilme kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda katseajal järgima KarS § 75 lg 1 toodud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 ja 8 alusel on Priit Pilme katseajal kohustatud: - mitte tarvitama alkoholi; - osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine. Katseaja alguseks lugeda 15.03.2023. Mõista Priit Pilmelt välja riigituludesse menetluskuluna: - 543,75 eurot sundraha

§ 175

lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel, - 216 eurot kaitsjatasu vandeadvokaadi Gerda-Johanna Aasmaa poolt õigusabi osutamise eest

§ 175

lg 1 p 4 alusel.

§ 180

lg 1 ja 3 alusel võimaldada menetluskulud kokku summas 759,75 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks esimesel kuul 66,75 eurot ja järgnevatel kuudel vähemalt 63 eurot. Menetluskulude osamaksed tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank – IBAN EE351010052031000004, (SWIFT EEUHEE2X), Swedbank – IBAN EE522200221013264447 (SWIFT HABAEE2X), Luminor Bank – IBAN EE401700017002872300 (SWIFT RIKOEE22) või LHV Pank – IBAN EE957700771001523585 (SWIFT LHVBEE22). Maksekorraldusele märkida viitenumber 99923700009127 ning selgitus „Priit Pilme, 1-23-1665, menetluskulude osamakse“. Kui menetluskulu osamakse pole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täies ulatuses täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on

1. peatüki
2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on Karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida 2 seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. I SÜÜDISTUS Priit Pilmet süüdistatakse selles, et tema juhtis 13.03.
3. a kella 17:13 paiku xxxx maja juures mootorsõidukit M-B. registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis. Priit Pilme väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus vähemalt 0,87 mg/l kohta. Eeltoodud käitumisega rikkus Priit Pilme liiklusseaduse § 69 lg-s 1 sätestatud nõuet, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks juht, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholi vähemalt 0,75 milligrammi ühe liitri kohta. Sellise tegevusega pani Priit Pilme toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Tsiviilhagi ei ole esitatud. II KOKKULEPPE SISU KARISTUSE LIIGI JA MÄÄRA NING MENETLUSKULUDE TASUMISE OSAS Süüdistatav Priit Pilme, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt KarS § 424 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus Priit Pilme süüdimõistmist ja karistamist vangistusega 7 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 3 päeva (13.03.-15.03.2023) karistusaja hulka ja kanda jääb 6 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta mõistetud vangistus täielikult täitmisele pööramata, kui Priit Pilme ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, nimelt Priit Pilme on kohustatud: 1) elama kohtu määratud alalises elukoha: xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada Priit Pilmet katseajal mitte tarvitama alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada Priit Pilmet käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine.

§ 180

lg 1 alusel mõista Priit Pilmelt Eesti Vabariigi kasuks välja 543,75 eurot sundraha 3 (

§ 179

lg 1 p 2, § 2565 lg 2) ja kaitsja vandeadvokaadi abi Gerda-Johanna Aasmaa poolt kohtueelses menetluses osutatud õigusabi kulud summas 216 eurot (

§ 175

lg 1 p 4).

§ 180

lg 1, 3 alusel kohustub Priit Pilme hüvitama temalt väljamõistetud riigi nõude menetluskulude näol kogusummas 759,75 eurot alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ositi 12 kuu jooksul maakohtu otsuses näidatud arvelduskontole (66,75 eurot esimesel kuul, edaspidi 63 eurot kuus). Tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav Priit Pilme ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras ning menetluskulude ositi tasumise osas. III KOHTU SEISUKOHT Süüdistatav Priit Pilme avaldas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatav Priit Pilme on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja asja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid. Prokurör toetas sõlmitud kokkulepet, taotledes kohtult selle kohtuotsusega kinnitamist. Kohus on seisukohal, et Priit Pilme tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kohtu hinnangul vastab taotletud karistus süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärgile.

§ 2565

lg 2 kohaselt vähendab kohus süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes käesoleva seadustiku § 179 lõikes 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra.

§ 245

lg 1 p 12 kohaselt on hüvitamisele kuuluvad menetluskulud kokkuleppemenetluse esemeks ning kokkuleppest nähtuvalt on nende osas ka kokkulepe saavutatud.

§ 180

lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Sama sätte lg 3 kohaselt võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi ning osa neist võib kohus jätta riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu. Priit Pilmelt tuleb menetluskulud välja mõista täies ulatuses, kuid võimaldada need hüvitada ositi 12 kuu jooksul. Seega on sõlmitud kokkuleppega hõlmatud kõik kokkuleppe olulised osised ning kohtul puudub vajadus ja õiguslik alus toodu osas täiendava seisukoha kujundamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer kohtunik 4