Obsah (15)

§ 445§ 657§ 652§ 238§ 436§ 392§ 435§ 438§ 237§ 656§ 497§ 459§ 351§ 173§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv Otsuse tegemise aeg ja koht 23.02.2023, Tallinn Kohtuasja number 2-21-8691 Kohtu

) § 497).

1. Hagejal II on tuvastatud puuduv töövõime alates 27.01.2021 ja raske puue alates 27.01.2022 ning tema sissetulek on puuduva töövõime toetus ja puudetoetus kokku 480 eurot. Hageja I neto töötasu on 1164 eurot. Kulud on hagejatel kokku 1350 eurot ja eraldi kummagi hageja kohta 675 eurot. Maakohtu hinnangul on hagejate kulud mõistlikud ja põhjendatud. Hageja I laenukohustuse suurus on tõendatud kontoväljavõttega.
2. Kostja kulusid hinnates leidis maakohus, et kütuse- ja parklakulu 120 euro ulatuses ei ole tõendatud. Kohus arvestas kütusekuluks 20 eurot, arvestades, et kostja elab Maardus, mitte Tallinnas, kus on tasuta transport. Lastepsühhiaatri teenus kord kuus 200 eurot on vajalik kulu, kuid enamus inimesi ei saa nii kallist teenust kord kuus lapsele või endale lubada. Lapsele on määratud keskmine puue ja koostatud on rehabilitatsiooniplaan. Rehabilitatsiooniteenused on riigi poolt tasuta. Hea on, kui kostja emal on võimalik kostjale lisaks tasulist lastepsühhiaatri teenust võimaldada, kuid kui ei ole võimalik, siis tuleb sellega leppida. Kostja vanuses lapse mõistlik riiete ja jalanõude kulu on 40 eurot. Muud kostja kulud olid maakohtu hinnangul mõistlikud ja põhjendatud.
3. Kohus nõustus hagejatega, et neil ei ole võimalik kostjale ülalpidamist anda, kahjustamata oma tavalist ülalpidamist (PKS § 102 lg 1).
4. Hagi osaliselt rahuldamisel on oluline, et elatist saava lapse ema majanduslik seisund on oluliselt parem kui lapse vanavanematel. Nimetatud asjaolu võimaldab arvestada PKS § 102 lg 3, mis on kohaldatav ka asenduskohustuse täitmisel.
5. Hagejale I kuulub lahusvarana korteriomand, kus hagejad elavad. Hagejal II kinnistuid ei ole. Kostja seaduslikule esindajale kuulub neli kinnistut: ½-suurune mõtteline osa korteriomandist Kehra linnas, korteriomand Maardu linnas ja ½-suurune mõtteline osa kahest korteriomandist Maardu linnas. Märtsis 2021 on omandatud kaks korteriomandit Maardu linnas, millest mõlemast kuulub kostja seaduslikule esindajal pool. Mõlemale korterile on seatud laenu tagatiseks hüpoteek. Seega on kostja seaduslikul esindajal olemas varana kinnistud, millest vähemalt ühe ta saab välja üürida. Järelikult oli kostja seaduslikul esindajal majanduslik võimekus omandada korteriomandid, mida ta ei kasuta otseselt elukohana, ning 3 2-21-8691 võimekus võtta eluasemelaenu. Hagejatel sellist majanduslikku võimekust ei ole. Eeltoodu põhjal hindas kohus elatist saava lapse majandusliku seisukorra oluliselt paremaks kui vanavanematel.
6. Kohtu arvates ei ole hageja II võimeline elatist tasuma ning tema elatise tasumise kohustus tuleb lõpetada ning hageja I elatise tasumise kohustust tuleb vähendada 30 euroni, võttes arvesse tema majanduslikku olukorda.
7. Selleks, et kostjat mitte üleliia raskesse olukorda panna, määras maakohus, et elatise tasumine lõppeb ja väheneb mitte hagi esitamisega, vaid alates asjas lõpplahendi tegemisele järgnevast kuust, s.o alates maist 2022 (

§ 445lg 1).

Apellatsioonkaebus

1. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt saata asi tagasi maakohtule uueks arutamiseks. Menetluskulud palub kostja jätta hagejate kanda.
2. Kohus hindas ebaõigesti ja ühekülgselt kogutud tõendeid ning kohaldas vääralt materiaalja menetlusõiguse norme, mistõttu jõudis ebaõigele seisukohale nõude aluse asjaolude ja hagejate nõude rahuldamise osas. Maakohus on jätnud täitmata eelmenetluse ülesanded, s.o jätnud välja selgitamata olulised asjaolud, rikkunud selgitamiskohustust ja jätnud analüüsimata kostja seisuskohad ja tõendid.
3. Maakohus tuvastas, et hagejate sissetulek on kokku 1644 eurot. Kui sellest võtta maha hagejate kulud 1350 eurot, siis jääb üle 294 eurot.
4. Hagejad ei ole esitanud andmeid selle kohta, kas nad on esitanud kohtule hagi oma teise lapselapse elatise vähendamiseks. Vastasel juhul jääb kostja ebavõrdsesse seisu, seda enam, et kostja on erivajadusega laps.
5. Hageja II ei esitanud veenvat infot oma sissetuleku kohta. Hagejale II on määratud töövõimetus, mitte puue. Töövõimetu isik saab käia tööl. Maakohus jättis tähelepanuta kostja vastuväited, et hageja II ei ole puude astme tuvastamise otsust esitanud ja hagejad ei ole oma kulusid tõendanud. Maakohus jättis analüüsimata kostja vastuväite, et hagejate laen ei olnud võetud üksnes elatise võla tasumiseks.
6. Maakohus jättis kohaldamata PKS § 99, s.o tuvastamata kostja tavalise elulaadi. Kostja kulude osas asus maakohus küünilisele seisukohale, et kütusele võiks kuluda 20 eurot. Kütuse hind on tõusnud, lapsega erinevate arstide juures käimine võtab aega ja bussiga kuluks selleks mitu päeva. Tuleb arvestada, et kostja seaduslik esindaja käib tööl. Maakohus jättis arvestamata, et kostja seaduslikule esindajale on määratud 18.03.2020 otsusega osaline töövõime ja ta on lapseootel. Maakohus ignoreeris kostja erivajadust psühhiaatri kulude hindamisel. Ravis pikkade pauside tegemine viib regressini.
7. Kostja seadusliku esindaja vara hindamisel jättis maakohus arvesse võtmata kohtuistungil antud selgitused.
8. Maakohus jättis kohaldamata PKS § 106 lg 2 ja arvesse võtmata asjaolu, et kui kostja isa ei täida ülalpidamiskohustust, siis tuleb seda teha hagejatel. 4 2-21-8691 Vastustajate seisukoht
9. Hagejad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb menetlusõiguse normi rikkumise ja materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu

§ 657lg 1 p 3 alusel tühistada ning asi tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Maakohus on jätnud selgitamiskohustuse olulises ulatuses täitmata, vaidluse lahendamiseks olulised asjaolud välja selgitamata ning sellest tulenevalt otsuse vajalikus ulatuses põhjendamata. Ringkonnakohus ei saa ise maakohtu menetluslikke minetusi kõrvaldada, kahjustamata seejuures oluliselt menetlusosaliste edasikaebeõigust. Kostja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.

1. Ringkonnakohus lahendab esmalt kostja taotluse tõendi vastuvõtmiseks. 28.
2. Kostja esitas koos 11.07.2022 seisukohaga uue tõendi – F pangakonto väljavõtte. Kostja soovib sellega tõendada asjaolu, et hagejad maksavad oma teisele lapselapsele elatist 292 eurot kuus. Hagejad leidsid, et uue tõendi vastuvõtmiseks puudub alus. 28.2.

§ 652

lg-test 3 ja 4 lähtuvalt saab apellatsioonimenetluses esitada uusi tõendeid vaid erandlikel asjaoludel.

§ 652

lg 3 p 2 kohaselt tuvastab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid üksnes juhul, kui asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, muu hulgas põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus. Tulenevalt

§ 652lg-st 4 peab pool uue asjaolu ja tõendi esitamise lubatavust põhjendama.

Ilma tõendi esitaja poolt seadusekohaste põhjendusteta esitatud uute tõendite vastuvõtmine eeldab

§ 652

lg 4 järgi teiste menetlusosaliste nõusolekut.

§ 238lg 1 järgi võtab kohus vastu ainult asjakohaseid tõendeid.

28.3. Ringkonnakohus leiab, et kostja esitatud tõend tuleb võtta vastu. Tegemist on asjakohase tõendiga. Selle tõendi alusel võib kohtul olla võimalik tuvastada asja lahendamise seisukohast tähtsust omavaid asjaolusid. Lisaks on tõend vähemalt osaliselt tekkinud pärast maakohtu otsuse tegemist (2 makset on tehtud pärast maakohtu otsust). 29.

§ 436lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud.

Et kohtuotsus nimetatud nõuetele vastaks, tuleb kohtul enne asjas otsuse langetamist

§ 392

lg 1 p-de 3 ja 4 kohaselt selgitada eelmenetluses välja poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete kohta ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks. Kohtuotsuse saab kohus langetada

§ 435

lg 1 järgi pärast seda, kui asja on arutatud ammendavalt ja asi on lahendi tegemiseks valmis. Asi on otsuse tegemiseks valmis siis, kui kohus saab

§ 438

lg 1 kohaselt hinnata asjas kogutud tõendeid ning otsustada, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. 30. Maakohus ei viinud sisuliselt läbi eelmenetlust nii nagu selle näevad ette

§ 237

lg 1, § 329 lg-d 3 ja 4, § 392 lg 1 ning § 398 ega täitnud piisavalt selgitamiskohustust (§ 351). Selle tulemusel jättis maakohus olulised asjaolud välja selgitamata. Need rikkumised on olulised

§ 656mõttes.

Rikkumine võis mõjutada asja lahendamise tulemust ja seda ei saa 5 2-21-8691 kõrvaldada apellatsioonimenetluses (

§ 656

lg 2, Riigikohtu 29.04.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15, p 20 teine lõik ja 17.12.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-131-14, p 17 kolmas lõik).

1. Kolleegium juhib maakohtu tähelepanu ka sellele, et olukorras, kus poolte nõuded või seisukohad on puudulikud, tuleb kohtul pooli küsitleda ja saadud vastustest tulenevalt selgitada pooltele, missuguseid asjaolusid nad peavad tõendama nende seatud materiaalõiguslike eesmärkide saavutamiseks. Viidatud menetlusnormide rikkumise tõttu valitseb hagejate esitatud nõude põhjendatuse osas segadus, mille maakohus oleks pidanud enne otsuse langetamist eelmenetluse ülesandeid täites asja lahendamiseks vajalikus ulatuses kõrvaldama.
2. Pooled vaidlevad asjas selle üle, kas on alust vähendada hagejate poolt kostjale makstava igakuise elatise suurust. Hagejad palusid hagis, et maakohus määraks nende poolt kostjale makstavaks elatiseks 0 eurot kuus, s.o sisuliselt lõpetada hagejate asenduskohustus kostja ülalpidamiseks. Hagejad tõid esile, et nende majanduslik olukord on võrreldes 23.01.2019 tagaseljaotsuse tegemise ajaga halvenenud ja lisaks on nad vabatahtlikult toetanud rahaliselt ka teist lapselast. Hagejatelt kostja kasuks elatise väljamõistmisel ei arvestatud kostjale makstavate riiklike toetustega ega sellega, et kostjale annab ülalpidamist ka tema isa. 33.

§ 497

järgi võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses, kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad. Riigikohus on selgitanud, et üksnes

§‑s 459 sätestatud eeldustel võib nõuda kohtus perioodiliselt tulevikus makstava elatise maksete suuruse muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise lahend, ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Elatise suuruse muutmiseks

§ 459

lg 1 alusel peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (Riigikohtu 09.06.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p‑d 32, 36; 28.10.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 11).

1. Olukorras, kus varasema kohtulahendiga ei ole tuvastatud elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid, tuleb ka elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma (Riigikohtu 28.10.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 11; 19.10.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15, p 12). Seega tuleb elatise vähendamise nõude lahendamiseks analüüsida, kas kostja igakuised kulud on põhjendatud ja millises ulatuses on hagejad võimelised kostjale elatist tasuma.
2. Riigikohus on selgitanud, et olukorras, kus elatise väljamõistmise lahendist ei nähtu elatise väljamõistmise aluseks olnud asjaolusid või ei ole neid asjaolusid märgitud piisavalt, tuleb toimiku põhjal kindlaks teha hagi aluseks olnud asjaolud ja vastuväidetes välja toodud asjaolud ning lugeda need eelduslikult lahendi tegemisel aluseks võetuks. Samuti tuleb eeldada, et elatise väljamõistmise lahendis ette nähtud elatisega on lapse vajadused kaetud. Elatise suuruse muutmiseks tuleb tuvastada, kas mõni väidetud ja eelduslikult aluseks võetud asjaolu on muutunud (Riigikohtu 09.06.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-9-17, p 37.1).
3. Kohtumenetluse ajal muutusid asjas kohaldatavad PKS-i sätted. Hagejad esitasid hagi 31.05.
4. Maakohus tegi otsuse 22.04.
5. 01.01.2022 jõustunud perekonnaseaduse muudatustega kehtestati alaealisele lapsele elatise arvutamise uus kord. PKS § 210 lg-st 2 tulenevalt sai kuni 31.12.2021 mõista elatise välja enne 01.01.2022 kehtinud perekonnaseaduse 6 2-21-8691 sätete alusel ning alates 01.01.2022 peab kohus elatisenõudele kohaldama alates 01.01.2022 kehtivaid perekonnaseaduse sätteid (Riigikohtu 22.06.2022 otsus tsiviilasjas nr 2-19-19160, p 12). Seaduse mõtte kohaselt tuleb PKS-i sätteid selliselt kohaldada ka elatise suuruse muutmisel.
6. Selgusetuks jääb maakohtu järeldus kostja vajaduste hindamisel. 37.
7. Alates 01.01.2022 ei ole kehtivas õiguses enam ühtset miinimumelatise suurust ning PKS § 101 alusel arvutatud elatis ehk nn miinimumelatis võib olla iga lapse puhul erinev. Samas ei ole ka uue regulatsiooni alusel elatise väljamõistmine miinimumist suuremas ulatuses välistatud, kui lapse vajadused on miinimumist suuremad. 37.
8. Kostja tugineb sellele, et tema vajadused pole vähenenud, pigem suurenenud. Kostja esitas oma igakuiste vajaduste loetelu summas 1106 eurot ja märkis lisaks, et kostja toa remondikulu oli 1000 eurot ning kokkuvõttes märkis, et kostja vajadused on 1091 eurot kuus (tl 76). Eeltoodust nähtuvalt esineb kostja vajaduste summas arvutusviga. Maakohus sellele kostja tähelepanu ei pööranud. 37.
9. Maakohus hindas kostja igakuiseid vajadusi, pidades põhjendamatuks lastepsühhiaatri kulu 200 eurot ja parkakulu 20 eurot ning vähendas kütusekulu 20 euroni ja kulu riietele ja jalanõudele 40 euroni, kuid otsusest ei nähtu maakohtu järeldust, millises summas kostja igakuiseid vajadusi kohus põhjendatuks pidas. Maakohtu seisukoht jääb ebaselgeks ka seetõttu, et kostja esitatud kulude nimekirjas esineb arvutusvigu. Lisaks märgib ringkonnakohus, et pooltel puudub vaidlus, et kostja on erivajadusega laps ja toimikus on piisavalt tõendeid selle kohta, milliseid teenuseid kostja regulaarselt vajab. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et tasuta lastepsühhiaatri teenuse kättesaadavus ei ole kahjuks tagatud, mistõttu võib tõendatud ulatuses lastepsühhiaatri kulu olla vajalik. 37.
10. Maakohus ei ole otsuses käsitanud ka kostjale makstavate riiklike toetuste küsimust ega arutanud seda küsimust eelmenetluses pooltega. Maakohus ei ole tuvastanud, milliseid toetusi kostjale makstakse ega seda, kas hagejad peavad andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada riiklike toetuste arvel. Arvestades muutunud PKS-i sätteid, tulnuks maakohtul asja õigeks lahendamiseks käsitada ka kostjale makstavate riiklike toetuste küsimust. Selle asjaolu jättis maakohus ebaõigesti tähelepanuta, jättes sellega täitmata poolte suhtes selgitamiskohustuse (

§ 351

lg 1) ja eelmenetluse ülesanded (

§ 392

). Eeltoodu tulemusel jäid maakohus asja lahendamise seisukohalt olulised asjaolud välja selgitamata. 37.

1. Maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel anda selge hinnang kostja vajadustele ja võrrelda, kas elatise väljamõistmise aja seisuga on kostja vajadused muutunud, ning seejärel arvutada elatise suurus, arvestades muutunud PKS-i sätteid.
2. Maakohus tuvastas hagejate ja kostja ema majandusliku olukorra, kuid sellest tehtud järeldus on täielikult põhjendamata. 38.
3. Maakohus tuvastas, et hageja I netopalk on 1164 eurot kuus ja hageja II pension 480 eurot ning nende mõistlikud ja põhjendatud püsikulud on kokku 1350 eurot. Arvestades hagejate tulusid, jääb neile pärast kulude kandmist seega igakuiselt 294 eurot. Lisaks tuvastas maakohus, et hagejale I kuulub korter Tallinnas ja hagejale II kinnisvara ei kuulu ning kostja emale kuuluvad 4 kinnisasja (ringkonnakohus kontrollis, et kinnistusraamatu andmetel kuulub kostja emale 3 kinnisasja). Eeltoodust järeldas maakohus, et hageja II elatise tasumise kohustus tuleb 7 2-21-8691 lõpetada ja hageja I elatise tasumise kohustust tuleb alates maist 2022 vähendada ja kohustada tasuma kostjale elatist 30 eurot kuus. Maakohtu otsusest ei nähtu, kuidas kohus sellisele järeldusele jõudis ja millise arvutuskäigu tulemusel on põhjendatud vähendada hageja I kohustust 30 euroni ja lõpetada hageja II kohustus täielikult.

§ 459kohaselt peavad asjaolud olema oluliselt muutunud.

Maakohtu otsus on selles osas täielikult põhjendamata. Kostja ema ja hagejate majandusliku olukorra erinevus ilma muude asjaolude tuvastamiseta ei anna alust jõustunud kohtulahendiga välja mõistetud elatise vähendamiseks. 38.2. Maakohtule esitatud tõenditest nähtub, et alates 27.01.2021 puudub hagejal II töövõime, millest saab järeldada, et tema tervislik seisund ja töövõime võrreldes 23.01.2019 tagaseljaotsuse tegemise ajaga on eelduslikult muutunud halvemaks (tl-d 12, 82, 87, 89-91). Seda, kas tema majanduslik olukord on muutunud, maakohtu poolt tuvastatust järeldada ei ole võimalik. Hageja I majandusliku olukorra kohta ei nähtu maakohtu otsuse põhjendustest ei analüüsi ega järeldust. Maakohus vähendas hageja I kohustust ja lõpetas hageja II kohustuse olukorras, kus hagejate osas ei ole tuvastatud

§ 459eeldust.

Elatise vähendamiseks ei piisa praeguse majandusliku olukorra esile toomisest, vaid hagejad peavad tõendama ka oma majandusliku olukorra halvenemise tagaseljaotsuse tegemise ajaga võrreldes. 38.

1. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul vajadusel anda veelkord hagejatele võimalus seda täpsustada ja tõendada ning seejärel hinnata, kui suures ulatuses on hagejad võimelised tasuma kostjale elatist, mis on arvutatud muutunud PKS sätteid arvestades.
2. Maakohus ei ole otsuses käsitanud hagejate esiletoodud asjaolu, et nad toetavad vabatahtlikult ka oma teist lapselast. Kostja esitas apellatsioonimenetluses tõendi, millest nähtuvalt maksab hageja I oma lapselapsele F-le regulaarselt elatist 292 eurot kuus, sealjuures on jätkanud samas summa elatise tasumist ka pärast vaidlustatud maakohtu lahendi tegemist. Hagejad on esile toonud, et neil on sõlmitud elatise tasumise kokkulepe. Tõendit selle kohta, et neilt oleks F kasuks asenduskohustusena elatis 292 eurot kuus välja mõistetud, ei ole esitatud. Seega on tegemist võlaõigusseaduse § 4 mõttes mittetäieliku kohustusega. See tähendab, et hagejad võivad küll elatist tasuda, kuid neil ei ole selleks kohustust ja F ei saa neilt seda nõuda. Seega ei saaks esitatud andmete põhjal elatise vähendamisel arvestada asjaoluga, et hagejatel on ülalpidamiskohustus ka teise lapselapse suhtes. Pigem võib eeltoodu viidata, et hagejad on võimelised tasuma kostjale elatist tagaseljaotsusega väljamõistetud suuruses. Maakohus ei ole elatise vähendamisel eeltoodud asjaoludega arvestanud, sh hagejate majandusliku võimekusega kohtumenetluse ajal tasuda mõlemale lapselapsele elatist 292 eurot, kokku 584 eurot. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul hagejatele selgitada, et kui nad soovivad tugineda asjaolule, et neil on elatise tasumise kohustus ka F ees, tuleb neil sellise kohustuse olemasolu tõendada. Vastasel korral saaks järeldada, et hagejatel on piisavalt raha, et ka kostjale elatist tasuda.
3. Vastuseks hagejate väitele, et kostjale annavad elatist nii kostja isa kui ka hagejad, selgitab ringkonnakohus järgmist. 40.
4. Hagejate arusaam, et nad ei pea oma lapselapsele elatist maksma seetõttu, et lapse isalt (kostjate pojalt) on jõustunud kohtuotsusega lapse ülalpidamiseks elatis välja mõistetud, ei ole õige. Hagejatelt väljamõistetud elatise näol on tegemist asenduskohustusega. PKS § 106 lg 2 esimese lause järgi tekib asenduskohustus juhul, kui sugulase vastu ei ole võimalik ülalpidamisnõuet esitada või kui ülalpidamise väljamõistmist on ülemäära raske saavutada. Eelkõige tekib vanavanemal selle sätte alusel asenduskohustus juhul, kui vanema viibimiskoht ei ole teada, mistõttu on välistatud või raskendatud tema vastu nõude rahuldamine kohtus, aga ka juhul, kui tema vastu esitatud nõue on küll kohtus rahuldatud ja temalt on elatis välja mõistetud, kuid kohtulahendi täitmine täitemenetluses ei ole viinud soovitud tulemuseni, kuna 8 2-21-8691 vanemal puudub vara, mille arvel kohustust täita. Seega ei vabane vanavanem ülalpidamiskohustusest ka siis, kui vanemalt on ülalpidamist saama õigustatud isiku kasuks elatis välja mõistetud (Riigikohtu 19.10.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-75-11, p 18). 40.
5. Maakohus tuvastas, et kostja isalt on elatis tagaseljaotsusega välja mõistetud, kuid kostjal ei ole õnnestunud kohtutäituri vahendusel oma isalt elatist saada. Hagejate väide, et kostja saab oma isalt ülalpidamist ja sel põhjusel ei peaks hagejad elatist kostjale maksma, on jäänud menetluses seni paljasõnaliseks. Samuti ei ole õige hagejate arusaam, et pelgalt elatise väljamõistmise tõttu nii kostja isalt kui tema vanavanematelt tasutakse kostjale elatist topelt. Hagejatel on asenduskohustus. Riigikohus on selgitanud, et kuna vanavanemad täidavad PKS § 106 lg 2 järgi vanema ülalpidamiskohustust ja neil tekib selle kohustuse täitmise tõttu tagasinõudeõigus lapse vanema vastu, loetakse vanavanemate makstud elatise ulatuses vanema ülalpidamiskohustus täidetuks. Täitemenetluse seadustiku § 48 p 2 järgi lõpetab kohtutäitur täitemenetluse kirjaliku dokumendi esitamisel, kui sellest nähtub, et sissenõudja nõue on rahuldatud. Kohtutäitur saab lõpetada viidatud sätte alusel täitemenetluse ka osaliselt, s.o osas, milles vanavanemad on täitnud vanema asemel lapse ülalpidamiskohustuse (Riigikohtu 19.10.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-75-11, p 19).
6. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et menetlusõiguse norme on asja lahendamisel oluliselt rikutud. Rikkumised võisid tuua kaasa ebaõige kohtulahendi tegemise ja neid ei saa mõistlikult kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Selline rikkumiste kogum annab aluse maakohtu otsus tühistada ja saata asi esimese astme kohtule uueks arutamiseks. Arvestades, et maakohus ei ole korrektselt viinud läbi eelmenetlust, siis tuleb asi saata uuesti arutamiseks eelmenetluse staadiumis.
7. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks, ei määra ringkonnakohus asjas menetluskulude jaotust ega hüvitatavate menetluskulude suurust. Menetluskulude jaotuse määrab

§ 173lg 3 järgi maakohus vastavalt asja lahendamise tulemusele.

Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab maakohus vastavalt menetluskulude jaotusele

§ 177

lg-te 1 ja 2 järgi kindlaks kohtuotsuses või mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist määrusega. (allkirjastatud digitaalselt) 9