← Eesti

1-21-6578/44

Obsah (5)§ 199§ 200§ 64§ 68§ 76

Kriminaalasi nr 1-21-6578 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13. märts 2023. a, Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 06.03.2023) Kriminaalasja number 1-21-6578

§ 199

lg 2 p 4 järgi ja karistuseks mõisteti 5 kuud vangistust,

§ 200

lg 2 p 4 järgi mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust.

§ 64lg 1,2 alusel suurendati raskeimat karistust ja liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 1 kuu vangistust. 1

(4)

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistus karistuse hulka ja karistuse kandmise alguseks loeti Namig Nazirli kahtlustatavana kinnipidamine 03.08.

  1. Karistusaeg lõppeb 03.09.
  2. Viru Vangla esitas kohtule materjalid Namig Nazirli tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör esitas enda arvamuse Namig Nazirli tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta kirjalikult. Prokurör nõustus Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Tegemist on pikaajalise ja süstemaatiliselt õiguskorda rikkuva isikuga. Kuriteod on valdavalt toime pandud majanduslikku kasu silmas pidades ja oma sõltuvuse rahuldamiseks. Tegemist on pikaajalise narkootikume tarvitava isikuga, kes ei ole seni pidanud vajalikuks enda sõltuvusega tegelemist. N.Nazirlil puudub tööharjumus ja vabanemise korral puudub ka kindel töökoht ning seega ka seaduslik sissetulek, kuid tal on suured võlanõuded. Suurem murekoht on N.Nazirli puhul joovastavate ainete tarvitamine, mis on seni mõjutanud ka tema toimetulekut vabaduses. Antud ajal on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust, mis näitab, et ta ei suuda käituda seaduskuulekalt isegi range režiimiga järelevalveasutuses. Namig Nazirli selgitas kohtuistungil, et ta on kriminaalkorras karistatud kümnel korral. Vanglas läks ta tööle, on läbinud kolm programmi, üks on veel jäänud. Ta täiesti muutis oma maailmavaadet, töötab kogu aeg. Vanglas on ta läbinud narkosõltuvusega seotud programme ja loobus ka metadoonist. Ta ei nõustu vangla iseloomustusega ja esitas kaebuse, kuna see kirjutati valesti ja on kehvem kui varem. Subkultuuri ei toeta. Tal on nüüd abikaasa, kes ootab jaxxxxxxxxxxxxxxx on valmis teda aitama, et saaks tegeleda oma sõltuvusega. Kuriteo pani toime, kuna oli narkosõltlane ja haige inimene. Praegu esimest korda võttis ennast kätte, et tõsiselt ravida. Kinnipeetav palus, et kohus annaks talle võimaluse vabaneda, et edasi elada rahulikult ja ausalt. Tal on vanglas kaks distsiplinaarkaristust, kuna ta viibib sellises kohas, et iga väiksemagi asja pärast on rikkumine. KOHTU SEISUKOHT

§ 76

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Namig Nazirli temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud kinnipeetava vabanemisjärgset elukohta, milleks on xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx asuv eramaja aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxx Eramajas elavad kinnipeetava vanemad, maja kuulub kinnipeetava vennale. Olemas kirjalik nõusolek Namig Nazirli majja elama asumiseks. Eluase on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Seega esinevad formaalsed alused Namig Nazirli tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valvega.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, 2

(4)samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Namig Nazirli on kriminaalkorras karistatud kokku 14-l korral (12 karistust arhiveeritud), vangistuses viibib ta kuuendat korda. Varasemalt on teda karistatud neljal korral vägivaldse kuriteo toimepanemise eest. Lisaks on teda karistatud võimuesindaja solvamise, narkokuritegude ning varavastaste kuritegude eest. On kuritegusid sooritanud ka grupis. Käesolev karistus mõistetud röövi ning varguse eest. Kuriteod valdavalt toime pandud majandusliku kasusaamise eesmärgil ja oma sõltuvuse rahuldamiseks. Soodusteguriks alkoholi ja narkootikumide tarvitamine, mõtlematu käitumine, grupi mõju, impulsiivsus. Positiivse asjaoluna saab Namig Nazirli puhul välja tuua töötamise ja sotsiaalprogrammides osalemise. Tagasiside kohaselt osales kõikides tundides, kohanes grupiga kiiresti ja töötas aktiivselt kaasa. Olemas kindel elukoht vanemate juures, head suhted on tal ka teiste pereliikmetega. xxxxxxxxxx juhatuse liige esitas kohtule kinnituskirja, mille kohaselt Namig Nazirli on võtnud ühendust sõltlaste taasühiskonnastamise programmiga SÜTIK, tugiisikud on valmis teda kliendiks võtma. Kuigi süüdimõistetu puhul esineb mitmeid positiivseid asjaolusid, esineb ka mitmeid vabastamist mittetoetavaid. Vangla materjalidest nähtuvalt ei saa Namig Nazirli käitumist vangistuses paraku kõige paremaks pidada. Kinnipeetaval on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Noomitused on määratud ravimi manustamise eeskirja rikkumise ja võõras kambris viibimise eest. Kuigi rikkumised ei ole kõige tõsisemad, viitab see siiski sellele, et kinnipeetaval on probleeme õiguskuuleka käitumisega. Samuti ei ole Namig Nazirlil vabanedes töökohta, mis on oluline, kuna senini on ta sissetuleku valdavalt hankinud kuritegelikul teel. Ka vägivallakuritegusid on pannud toime just majandusliku kasu saamise eesmärgil. Tähelepanuta ei saa jätta ka Namig Nazirli probleeme alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega. Narkootikume tarvitab ta juba alates 2002. aastast, alustas kanepist, seejärel proovis amfetamiini ja heroiini. On tarvitanud ka metadooni ilma arsti ettekirjutuseta, mh teinud seda ka vanglas viibimise ajal. Enda sõnul enam metadooni ei tarvita. Käesoleva kuriteo raames tuvastati ka amfetamiini tarvitamine. Kuigi sõnades suudab kinnipeetav hetkel enda sõnul sõltuvusest vabaneda, on siiski küsitav, kas kinnipeetav vabanedes suudab reaalselt mõnuainetest loobuda. Samuti on kaheldav kinnipeetava suutlikkus hinnata neid riske, mida alkoholi ja narkootikumide tarvitamine endaga kaasa võib tuua ning tema võimekus selles osas oma varasemalt elukorraldust muuta. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-103-06 sedastatakse, et kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus on olemas eeskätt kuritegude puhul, mille korduva toimepanemise tõenäosus on kohtupraktika pinnalt suur. Sellelaadseteks kuritegudeks on näiteks varavastased teod, seksuaalkuriteod ja narkokuriteod. Samuti sedastatakse, et kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus on olemas eeskätt isikute puhul, kes on varasemalt toime pannud kuritegusid. N.Nazirli varasemad kuriteod on paljuski seotud sõltuvusprobleemiga - sissetulekute puudumise tõttu on toimepannud kuritegusid, et saada raha narkootiliste ainete hankimiseks. Samuti on ta kuritegusid toime pannud narkojoobes olles. Ka varasemalt on N.Nazirli eiranud kriminaalhoolduse nõudeid ja sooritanud kuriteo katseajal. Vaatamata korduvatele karistustele ei ole ta suutnud oma elustiili muuta ning on jätkanud kuritegude toimepanemist. Kuigi sõnades kinnipeetav väljendab soovi muutusteks, on tema senine elukäik näidanud, et ta ei suuda oma käitumist vabaduses kontrollida. 3
(4)Kõike eelnevat arvesse võttes ei ole kohus siiski veendunud, et süüdimõistetu suhtumine ja hoiakud on praeguseks täielikult muutunud. N.Nazirli on küll läbinud erinevaid sotsiaalprogramme ja soovib saada võimalust elada vabaduses rahulikku elu, kuid tema kohati ennastõigustavad seisukohad ja endiselt norme eirav käitumine vanglas ei anna alust arvata, et senine vangistus oleks eesmärgi täitnud. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et Namig Nazirlil tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses, kus ta saab edasise korrektse käitumise ja individuaalse täitmiskava eduka täitmisega tõestada, et väidetavad muudatused tema suhtumises on püsivad. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.