4-23-809/4

(410122027730)Katre Poljakova Väärteoasi R K karistamises liiklusseaduse (LS) § 241 lg 1 järgi Tallinna Linnavalitsuse Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 10.02.2023.a. otsus väärteoasjas nr 410122027730, millega R Kit karistati LS § 241 lg 1 järgi rahatrahviga 40.- eurot; R K, isikukood: xxx, xxx kodannik, emakeel xxx keel, elukoht: xxx; Tallinna Linnavalitsus Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet; Kaebuse läbi vaatamata jätmine, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Kohus määras: 1. Jätta R K kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus rahuldamata ja tähtaeg ennistamata. 2. Jätta menetlusaluse isiku R K Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 07.03.2023.a esitatud kaebus Tallinna Linnavalitsuse Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 10.02.2023.a. otsusele väärteoasjas nr 410122027730 läbi vaatamata ja tagastada kaebus selle esitanud isikule. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal isik sai teada vaidlustatavast kohtumäärusest või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik R K esitas 07.03.2023.a Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kaebuse Tallinna Linnavalitsuse Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 10.02.2023.a. (väärtootsuses ekslikult märgitud kuupäevaks 10.02.2022.

1. a)otsusele väärteoasjas nr 410122027730 koos taotlusega koos taotlusega kaebuse tähtaja ennistamiseks. Menetlusalune isik põhjendas tähtaja ennistamise taotlust sellega, et tema esitas ekslikult 25.02.2023.a tuvastushagi Harju Maakohtule. R K annab kohtule teada, et temal ei ole varem väärteo otsuste vaidlustamisega kokku puutunud vaid tal on varasem kogemus hagi esitamisega maakohtule, mistõttu seda kaebaja ka ekslikult 4-23-809 tegi. Arvestades väärteootsuses tehtud vigu oleks äärmiselt ebaõiglane mitte ennistada vaidlustamisetähtaega. Väärteootsuse mittetühistamisel aitaks kohus kaasa Tallinna Munitsipaalpolitsei kujundava väärpraktika juurdumisele, mis tooks kaasa korduvaid karistamisi, ilma, et sellel oleks õiguslikku alust. Kohtumääruse motiivid: VTMS § 118 lg 2 p 1 kohaselt teeb maakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule, kui kaebus on esitatud pärast VTMS § 114 lg-s 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata VTMS § 114 lg 4 näeb ette, et kaebus üldmenetluse otsuse peale esitatakse maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17. detsembri 2010. a otsuse nr 3-1-1-99-10 p-s 16 asuti seisukohale, et kaebetähtaja arvutamisel tuleb lähtuda sellest, millal on väärteoprotokolli kohaselt kohtuvälise menetleja otsus kohtuvälise menetleja juures kättesaadav, mitte kohtuvälise menetleja otsuse (tegelikust) kättesaamise ajast. R K esitas Harju Maakohtule kaebuse 07.03.2023.a. Väärteoasjas 13.01.2023.a koostatud väärteoprotokollist (vt kohtuinfosüsteemis kohtuasjas nr 4-23-809 kohtule edastatud väärteotoimik väärteoasjas nr 410122027730) nähtub, et kohtuvälise menetleja otsus oli R K jaoks kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 13.02.2023.a, mistõttu kaebuse esitamise viimane kuupäev oli 27.02.2023.a. Seega on kaebus esitatud hilinenult. R K esitas maakohtule tähtaja ennistamise taotluse, põhjendades kaebuse esitamist hilinenult asjaoluga, et temal ei ole varasemalt olnud kokkupuuteid väärteootsuste vaidlustamisega vaid hagide esitamisega kohtusse ning seetõttu esitas ta kohtusse ekslikult tuvastushagi. Tulenevalt VTMS § 118 lg 2 p-st 1, § 38 lg-st 1 ja KrMS §-st 172 võib maakohus kohtuvälise menetleja otsuse peale mittetähtaegselt esitatud kaebuse sisuliselt läbi vaadata üksnes juhul, kui kaebuse esitaja on taotlenud kaebetähtaja ennistamist, kaebetähtaja ennistamiseks on mõjuv põhjus ja kohus on vormikohase otsustusega kaebetähtaja ennistanud. KrMS § 172 lg 2 kohaselt kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvad põhjused on äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega ja muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks. VTMS § 117 lg 1 p 1 kohaselt peab kohus kaebuse tähtaegsust kontrollima juba eelmenetluses (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 6. augusti 2010. a otsus asjas nr 3-1-1-55-10, p 12). Praegusel juhul R K on küll esitanud tähtaja ennistamise taotluse, kuid sellest ei nähtu objektiivseid takistusi kaebuse õigeaegseks esitamiseks. Nähtuvalt väärteoprotokollist oli kaebajale teada kohtuvälise menetleja lahendi kättesaamise aeg, s.o hiljemalt 13.02.2023.a. Lahendi kättesaadavaks tegemise kuupäevast algab kohtuvälise menetleja lahendi kaebetähtaeg. Sellest kuupäevast 15 päeva möödudes jõustub otsus. Seega oli menetlusalusele isikule väärteoprotokollile alla kirjutades teada nii otsuse kättesaadavaks tegemise aeg kui ka edasikaebetähtaeg. Eksimus kaebekorras, mis on tingitud tähelepanematusest või hooletusest või teadmatusest kuhu ja, kellele täpsemalt kaebus esitada, ei ole käsitatav sellise objektiivse asjaoluna, mis tingiks kaebetähtaja ennistamist VTMS § 38 lg 1 ja KrMS § 172 lg 2 tähenduses. Oma teadmatust, kuidas oleks võimalik ja õige kohtuvälise menetleja otsust vaidlustada, saanuks kaebuse esitaja kõrvaldada, küsides kaebust esitades, kas kohtu poole pöördudes (kaebust esitades) või muu õigusalast eriharidust omavalt juristilt, advokaadilt sellekohast täiendavat infot. Kohtuvälise menetleja poolt kohtu valdusesse edastatud väärteoasja nr 410122027730 materjalidest ja nimelt kõne all oleva väärteoaja menetluse raames koostatud väärteootsusest ei nähtu, et väärteomenetluse raames tehtud otsust saanuks, pidanuks ja võinuks vaidlustada tuvastushagina tsiviilkohtumenetluse korras. Seega leiab kohus, et ei ole esitatud 4-23-809 ühtegi tõendit, mis kinnitaks mõne objektiivse asjaolu esinemist kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmiseks. Kohtuvälise menetleja poolt esitatud väärteoasja materjalidest nähtub, et kaebuse esitaja on kogu menetluse kestel on üheselt aru saanud, et tema suhtes menetletakse väärteoasja, märgitu tuleb üheselt välja R K kohtuvälisele menetlejale esitatud dokumentidest ja kirjadest. R K enda otsus ja soov tema suhtes kohtuvälise menetleja poolt tehtud negatiivse otsuse vaidlustamist tsiviilkohtumenetluse korras kohtule tuvastushagi esitades ei ole selline asjaolu, mida saaks vaadelda mõjuva põhjusena milline tingiks VTMS § 38 lg 1 ja KrMS § 172 lg 2 kaebuse esitamise tähtaja ennistamise. Kohtule esitatud kaebuses R K selgitab, et temal on kogemusi üksnes hagide esitamisega ja mitte väärteootsuste vaidlustamisega ei ole kohtuhinnangul piisavaks argumendiks, millise esinemine tooks kaasa kaebetähtja ennistamise käesolevas asjas. Teada on fakt, et kohus on piisavalt avalikkusele jaganud teavet (Interneti vahendusel www.kohus.
2. ee)selle kohta, millistes olukordades, millal ning kuidas on kodanikel võimalus kohtusse pöörduda. Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et R K ei pidanud kinni seaduses sätestatud tähtajast kaebuse esitamiseks, kaebuse esitamise tähtaeg ei ole mööda lastud objektiivsetel põhjustel, mistõttu ei kuulu taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamisele ning seetõttu ei kuulu kaebus läbivaatamisele. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 118 lg 2 p-st 1, jätab kohus menetlusaluse isiku kaebuse läbi vaatamata ja tagastab selle esitajale, sest kaebus esitati pärast VTMS § 114 lg-s 4 sätestatud tähtaja möödumist ja kohus jättis kaebetähtaja ennistamata. Kohtunik Katre Poljakova (allkirjastatud digitaalselt)