Obsah (7)

§ 663§ 659§ 172§ 171§ 178§ 174§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Peeter Pällin, Ele Liiv ja Neve Uudelt Määruse tegemise aeg ja koht 22. detsember 2022, Tallinn Kohtuasja number 2-20-17185 Kohtuasi Traat Holdi

) § 172 lg 1 kohaselt avalduse rahuldamise tõttu avaldaja kanda. Maakohus leidis, et põhjendatud tunnitasu on praeguse asja sisu arvestades 140 eurot. Puudutatud isik taotles menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta. Puudutatud isiku menetluskulud olid kokku 3577 eurot (ilma käibemaksuta) ning lepinguliste esindajate ajakulu 21,5 tundi, millest registriandmete tellimistasu oli 4 eurot ning lepinguliste esindajate tasu 3573 eurot. Maakohus leidis, et lepinguliste esindajate õigustoimingute ajakulu on ülemäärane, arvestades, et pooled on juba läbinud sarnase vaidluse tsiviilasjas nr 2-19-8441, milles pooltel olid samad esindajad ning seega oli esindajatele vaidluse taust ja sisu teada. Seda arvestades pidas maakohus põhjendatuks vähendada esindajate menetluskulu 75%. Seega on puudutatud isiku lepinguliste esindajate põhjendatud ja vajalik menetluskulude rahaline suurus 756 eurot 50 senti (4 eurot registriandmete kulu ning 752 eurot 50 senti lepinguliste esindajate tasu). Maakohus mõistis menetluskulud välja koos viivisega võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Määruskaebused ja menetluse edasine käik

1. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osas, millega kohus kohustas puudutatud isiku juhatust võimaldama avaldajal tutvuda maakohtu määruse resolutsiooni p-s 2 nimetatud teabega elektrooniliselt puudutatud isiku asukohas 10 päeva jooksul kohtulahendi jõustumisest vähemalt kahe tööpäeva vältel selliselt, et igakordne tutvumine on võimalik ajavahemikus kell 08.00-17.
2. Avaldaja palus teha uue määruse, millega kohustada puudutatud isiku juhatust võimaldama avaldajal tutvuda määruse resolutsiooni p-s 2 nimetatud teabega elektrooniliselt puudutatud isiku asukohas 10 päeva jooksul kohtulahendi jõustumisest vähemalt viie tööpäeva vältel selliselt, et igakordne tutvumine on võimalik ajavahemikus kell 08.00-17.
3. Avaldaja palus tühistada maakohtu määruse menetluskulude jaotuse osas ning teha uue otsustuse, millega jätta kõik menetluskulud puudutatud isiku kanda. 4.
4. Avaldaja hinnangul piiras maakohus piiras põhjendamatult aega, mille jooksul avaldajal on õigus dokumentidega tutvuda. Teabenõude mahtu arvestades ei ole avaldajal võimalik kahe tööpäevaga vajalikku infot läbi töötada. Tänapäevaste tehniliste vahendite juures ei tohiks dokumentidega elektrooniline tutvumine häirida mistahes majandustegevust. Puudutatud isikul on kolm juhatuse liiget ning 56 palgatöötajat. See peaks olema piisav ressurss, et tagada avaldajale pangakonto andmetele juurdepääs ilma puudutatud isikut liigselt koormamata.. 4.
5. Maakohus jättis menetluskulud põhjendamatult avaldaja kanda. Kohtupraktikas on selgitatud, et mitme menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õiglane jätta 6 2-20-17185 menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks otsus tehti. Praegusel juhul tehti lahend puudutatud isiku kahjuks, kuna puudutatud isik palus avalduse rahuldamata jätta. Lisaks on avaldaja menetluses esile toonud, et kohtumenetlus on korduv ning ta on sunnitud olnud kohtu poole pöörduma, sest puudutatud isik on keeldunud kohtuvälisest koostööst ning ei võimalda avaldajal talle seadusega antud õigust kasutada.
6. Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse resolutsiooni p-de 1-3 osas, millega maakohus avalduse rahuldas. Samuti palub puudutatud isik tühistada maakohtu määruse p-de 4.
7. ja 4.3 osas ulatuses, millega maakohus jättis puudutatud isiku menetluskulude hüvitamise taotluse osaliselt rahuldamata. Puudutatud isik palub teha uue määruse, millega jätta avaldus rahuldamata ning mõista avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja menetluskulud koos seadusjärgse viivisega. Määruskaebemenetluse kulud palub puudutatud isik jätta avaldaja kanda ning mõista need välja koos seadusjärgse viivisega. 5.
8. Avaldaja sai puudutatud isiku osanikuks teiste osanike tahte vastaselt. Avaldaja tegutseb vastuolus teiste osanikega, hääletab teiste osanike otsuste vastu ning teeb majandustegevuse läbiviimist segavaid ettepanekuid, jättes osanike koosoleku protokolli allkirjastamata. Maakohus ei ole arvestanud asjaoluga, et avaldaja sai puudutatud isiku osanikuks mitterahalise sissemakse tegemise kaudu teiste osanike tahte vastaselt. Enne puudutatud isiku osa avaldajale üleminekut kuulus avaldaja 469-euro suuruse nimiväärtusega osa TG-le, kes on puudutatud isiku ühe osaniku VK eksabikaasa. Avaldaja asutati
9. aastal selleks, et teostada mitterahaline sissemakse TG-le kuulunud puudutatud isiku osaga avaldaja osakapitali. Selle skeemi tõttu ei saanud teised osanikud oma seadusjärgset ostueesõigust teostada ning avaldaja sai osanikuks teiste osanike tahte vastaselt. Avaldaja osanikuks saamine on teistele osanikele äärmiselt koormav. Olukorras, kus osaühingu osanikuks sai mitterahalise sissemakse tegemise kaudu teistel osanikel ostueesõiguse teostamist takistanud avaldaja, kellega seotud isikud osutasid puudutatud isikule konkurentsi, oleks ÄS § 166 lg 1 kohaldamine ühingule kahjulik. Seega esinevad erandlikud asjaolud, mille tõttu on avaldaja ÄS § 166 lg-s 1 sätestatud õigusele tuginemine hea usu põhimõttega vastuolus ning viidatud säte tuleb kohaldamata jätta. 5.
10. Avaldajaga seotud isikud osutasid puudutatud isikule konkurentsi ning võivad seda jätkata. Maakohus ei ole arvestanud asjaoluga, et avaldaja on seotud puudutatud isiku konkurendiga. Maakohus leidis, et puudutatud isik ei ole tõendanud, et avaldaja ja puudutatud isiku konkurent Global Steel OÜ on omavahel seotud. Avaldajaga seotud isikutel oleks pärast teabe saamist Global Steel OÜ või kolmanda isiku kaudu kerge jätkata puudutatud isikuga konkureerimist. Seega on reaalne oht, et teabe andmine kahjustab puudutatud isiku huve. 08.05.2020 kohtumääruses tsiviilasjas nr 2-19-8441 p-s 20 leidis maakohus, et avaldaja ja Global Steel OÜ seotuse tõttu on põhjendatud puudutatud isiku väide, et kui avaldaja saab dokumentidega tutvuda, võib dokumentidest nähtuv teatavaks saada Global Steel OÜ-le. Seejärel võõrandas avaldaja tegelik kasusaaja MK väidetavalt 10.06.2020 oma osaluse Global Steel OÜ-s HL-le, kes on alates 19.06.2020 äriregistris MK asemel ka Global Steel OÜ juhatuse liige. Seega on tõenäoline, et avaldaja on faktiliselt endiselt Global Steel OÜ-ga seotud ning isegi kui avaldajaga seotud isikud oleks ajutiselt lõpetanud puudutatud isikuga konkureerimise (mille kohta puudutatud isikul täpsem teave puudub), saaksid nad seda koheselt peale teabe saamist jätkata. Maakohus leidis vaidlustatud määruses ekslikult, et Global Steel OÜ on äritegevuse lõpetanud ühing, millel puudub majandustegevus. Äriregistrist nähtub, et Global Steel OÜ tänaseni registrisse kantud, mitte kustutatud, maksustatav käive
11. aasta II kvartalis oli 20 000 eurot ning ettevõttel on üks töötaja. Global Steel OÜ tegutses ka
12. aastal ning 7 2-20-17185 puudutatud isik on sellele maakohtu menetluses tuginenud. Seega ei ole õige maakohtu järeldus, et Global Steel OÜ on majandustegevuse lõpetanud. 5.
13. Pangakontode väljavõtetes sisaldub strateegiline teave. Väljavõtted sisaldavad puudutatud isikute tarnijate ja klientide nimesid, hindu, maksekäitumist jne. Nende andmete alusel on võimalik hinnata ettevõtte kulusid ja investeeringuid ning tulevasi äriplaane. Tegemist on seega teabega konkurentsiõiguse mõttes (ÄS § 166 lg 2). Konkurentsi kahjustava teabe vahetamine on konkurentsikuritegu (karistusseadustik § 400 lg 1). Euroopa Kohus on leidnud, et ainuüksi ettevõtjate vahelise teabevahetuse faktist piisab selleks, et tuvastada konkurentsi kahjustav koostöö. Selleks, et tegemist oleks konkurentsivastase kokkuleppega ja kuriteoga piisab üksnes sellest, et puudutatud isik edastab avalduses nõutud dokumendid ja andmed avaldajale, kelle tegelike kasusaajate kaudu saab see teatavaks konkurendile, kes saab seejärel kooskõlastada oma turukäitumise puudutatud isiku omaga. 5.
14. Maakohtu hinnangul ei ole puudutatud isik tõendanud, et avaldaja oleks kahjustanud puudutatud isiku majandustegevust. Puudutatud isiku huvidega on vastuolus tema konkurendile puudutatud isiku ärisaladust sisaldava teabe avaldamine. Osaühing võib keelduda osanikule teabe andmisest ja dokumentide esitamisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju osaühingu huvidele (ÄS § 166 lg 2). 5.
15. Maakohus leidis ekslikult, et teabenõude täitmine ei ole puudutatud isikule koormav ning et avaldajal on põhjendatud huvi teabenõude esitamiseks. Maakohus ei ole arvestanud Riigikohtu praktikas väljendatud seisukohta, et ÄS § 166 lg-st 1 ei tulene osanikule õigust küsida teabenõude korras ükskõik mida. Osanik peab teabe taotlemisel olema heauskne ning kasutama saadud teavet heauskselt. Puudutatud isik on jaganud avaldajale kvartaalseid ülevaateid oma majandustegevuse kohta, seega on avaldaja puudutatud isiku majandustulemustega kursis, mistõttu on teabenõue põhjendamatu. 5.
16. Avaldaja soovib sisuliselt erikontrolli teostamist, kuna maakohus viitas määruses, et avaldaja eesmärgiks on hinnata puudutatud isiku tehingute iseloomu ning seda, kas ühingule tekitatud kahju on hüvitatud. Avaldaja ei ole esitanud mõistlikku põhjendust, miks ei võiks tema eesmärki täita erikontrolli läbiviimisega sõltumatu eksperdi poolt. Erikontrolli läbiviimine tagaks mõlema osapoole huvid ja eesmärgid kumbagi poolt kahjustamata. Avaldaja ei ole tehingute kontrollimise vajadusele kohtueelselt tuginenud ning on alles kohtumenetluses väitnud, et soovib kontrollida tehingute seaduslikkust seoses SP-le tehtud kannete ja sellega seotud kahju hüvitamisega. Avaldaja ei ole sellisele põhjendusele kohtuvälises teabenõudes ega avalduses kohtule tuginenud, vaid alles
17. veebruari
18. a seisukohas kohtule. 5.
19. Maakohus on puudutatud isiku menetluskulusid põhjendamatult vähendanud.
20. Maakohus võttis määruskaebused menetlusse ning küsis nendele poolte seisukohad.
21. Avaldaja palus jätta puudutatud isiku määruskaebuse rahuldamata. Puudutatud isik palus jätta avaldaja määruskaebuse rahuldamata.
22. Maakohus jättis määruskaebused rahuldamata ning edastas need

§ 663lg 5 kohaselt lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

1. Avaldaja esitas
2. mail 2022 taotluse kohustada puudutatud isikut võimaldama tutvuda puudutatud isiku ajavahemiku 18.08.2016–27.10.2020 kõigi pangakontode väljavõtetega elektrooniliselt ning teha need avaldajale kättesaadavaks e-posti teel või veebipõhise failihoidja kaudu. Avaldaja viitas taotluse põhjendusena Riigikohtu viimasele praktikale, mille kohaselt dokumentidega tuleks võimaldada tutvuda kõige mõistlikumal viisil. Arvestades elektroonilise 8 2-20-17185 dokumendikäibe üha laiemat levikut, oleks otstarbekas võimaldada ka osanikel dokumentidega tutvuda eelistatult digitaalse kujul. Puudutatud isik saaks saata palutud dokumendid avaldajale elektrooniliselt e-posti teel või muul viisil elektrooniliselt. Sellega ei kaasne lisakulusid ning see on nii avaldajale kui ka puudutatud isikule vähem koormav.
3. Puudutatud isik vaidles avaldaja taotlusele vastu ning palus selle rahuldamata jätta. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Kolleegiumi hinnangul on maakohtu määrus avalduse rahuldamise osas seaduslik ja põhjendatud, kuid maakohtu määrust tuleb

§ 659ja 657 lg 1 p-i 2 kohaselt alusel muuta menetluskulude jaotuse osas.

Samuti tuleb maakohtu määrust muuta teabega tutvumise viisi osas. Avaldaja määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Puudutatud isiku määruskaebus jääb rahuldamata.

1. Esmalt vaatab ringkonnakohus läbi avaldaja
2. mail 2022 esitatud taotluse, muuta avaldaja teabega tutvumise nõude täitmise viisi. Avaldaja palus kohustada puudutatud isikut tegema puudutatud isiku pangakonto väljavõtted kättesaadavaks e-posti teel või veebipõhise failihoidja kaudu. 12.
3. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb avaldaja taotlus teabega tutvumise nõude täitmise viisi muutmiseks rahuldada, kuigi puudutatud isik vaidles taotlusele vastu. Kolleegiumi hinnangul on avaldaja taotletud teabega tutvumise nõude täitmise viis mõlemat menetlusosalist vähem koormav ning kooskõlas Riigikohtu praktikaga. 12.
4. Riigikohus on
5. jaanuaril 2022 tsiviilasjas nr 2-20-9006 tehtud määruse p-s 14 selgitanud, et dokumentidega tutvumise võimaldamiseks tuleb valida kõige mõistlikum viis, millega kaasnev koormus oleks osaühingule võimalikult väike. Arvestades elektroonilise dokumendikäibe üha laiemat levikut, oleks otstarbekas võimaldada ka osanikel dokumentidega tutvuda eelistatult digitaalsel kujul. Üksnes digitaalsel kujul olemasolevate dokumentidega tutvumise võimaldamiseks oleks ebapraktiline ja ressursikulukas nõuda juhatuselt selliste dokumentide paberile väljatrükkimist. Otstarbekas ega osaühingu ressursse maksimaalselt säästev ei pruugi olla ka see, kui osanik peaks digitaalsete dokumentidega tutvumiseks igal juhul minema osaühingu asukohta ja nende dokumentidega seal (osaühingu arvuti vm seadme abil) tutvuma ning jäädvustamise eesmärgil ekraani pildistama või sellest kuvatõmmiseid tegema. Seega võiks eelistatult teha osanikule elektrooniliselt kättesaadavaks need digidokumendid, millega osanikul on õigus tutvuda, kui sobiv elektrooniline kanal (nt e-posti teel edastamine, veebipõhine failihoidja ehk pilveteenus vms) on lisakulutusi tegemata kättesaadav ning muud alternatiivid (elektroonilistest dokumentidest paberväljatrükkide tegemine, osanikule osaühingu ruumides elektrooniliste dokumentidega tutvuda võimaldamine) põhjustaksid sellega võrreldes suuremat kulu või ebamugavusi. 12.
6. Neid Riigikohtu seisukohti arvestades rahuldab ringkonnakohus avaldaja taotluse puudutatud isiku pangakontode väljavõtetega tutvumise viisi kindlaksmääramiseks ning kohustab puudutatud isikut võimaldama tutvuda taotletud teabega elektrooniliselt, tehes teabe avaldajale kättesaadavaks e-posti teel või veebipõhise failihoidja kaudu.
7. Esmalt lahendab ringkonnakohus avaldaja määruskaebuse ning seejärel puudutatud isiku määruskaebuse. I
8. Avaldaja määruskaebuse väidete kohaselt määras maakohus avaldajale liiga lühikese aja puudutatud isiku pangakonto väljavõtetega tutvumiseks ning jättis menetluskulud 9 2-20-17185 põhjendamatult avaldaja kanda. Avaldaja leidis, et kuna ta oli sunnitud pöörduma samasisulise avaldusega korduvalt (vt ka tsiviilasi nr 2-19-8441) kohtu poole, sest puudutatud isik keeldus kohtuväliselt teabenõude rahuldamisest, siis oleks tulnud menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda. 14.
9. Kuna ringkonnakohus rahuldab avaldaja
10. mail 2022 esitatud taotluse teabega tutvumise viisi kohta (vt praeguse määruse p 12), ei võta kolleegium seisukohta avaldaja väite osas, mille kohaselt maakohus määras liiga lühikese aja teabega tutvumise võimaldamiseks. 14.
11. Maakohtu menetluskulude jaotuse kohta leiab ringkonnakohus, et seda tuleb muuta ning jätta maakohtu menetluskulud

§ 172lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda.

Maakohtul ei olnud

§ 172

lg 1 järgi alust jätta menetluskulusid täielikult avaldaja kanda, sest kohus rahuldas avalduse, st tegi lahendi puudutatud isiku kahjuks. Teiselt poolt ei pea kolleegium võimalikuks jätta menetluskulusid täielikult puudutatud isiku kanda seetõttu, et viimaselt on ka varem kohtu kaudu teavet nõutud. Varasemas kohtumenetluses lahendati vaidlus teistsugustel asjaoludel ning seda ei saa arvestada praeguse asja menetluskulude jaotamisel. II

1. Puudutatud isiku määruskaebuse väidete kohaselt ei arvestanud maakohus avalduse rahuldamisel asjaoluga, et avaldaja sai puudutatud isiku osanikuks teiste osanike tahte vastaselt. Samuti ei arvestanud maakohus asjaolu, et kuna avaldajaga seotud isikud on seotud Global Steel OÜ-ga, kes on puudutatud isiku konkurent, põhjustab teabenõude rahuldamine konkurentsikuriteo toimepanemise. Puudutatud isiku pangakonto väljavõtted sisaldavad strateegilist teavet, mis konkurendile kättesaadavaks tegemise korral kahjustab puudutatud isiku huve. Pangakonto väljavõtetest nähtuva teabe alusel on võimalik hinnata ettevõtte kulusid ja investeeringuid ning tulevasi äriplaane. Puudutatud isiku hinnangul vähendas maakohus põhjendamatult puudutatud isiku menetluskulusid. 15.
2. Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et osaniku õigust saada teavet ei mõjuta asjaolu, et avaldaja sai puudutatud isiku osanikuks teiste osanike tahte vastaselt. Kolleegium nõustub ka maakohtu seisukohaga, et praegusel juhul ei esine asjaolusid, millest nähtuks avaldaja pahausksus. 15.
3. Riigikohus on leidnud, et üldjuhul on aktsionäril õigus saada teavet aktsiaseltsi juhatajaga sõlmitud lepingu olulisemate tingimuste ja seotud isikutega tehtud tehingute kohta. (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
4. septembri
5. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-86-16, p-d 15 ja 17). Sama kehtib ka osaühingu osaniku teabeõiguse kohta ja sellised teabenõuded ei ole pahausksed. Ainuüksi asjaolu, et avaldaja ja puudutatud isiku osanike vahel on erimeelsused, ei muuda avaldaja teabenõuet pahauskseks (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
6. veebruari
7. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-3492 p 17). Õiguskirjanduses on selgitatud, et kuna osanik on osaühingu igapäevase tegevuse juhtimisele lähemal kui aktsiaseltsi aktsionär, on osaniku teabeõigus laiem. Sisuliselt on osanikul lisaks teabe saamise õigusele õigus tutvuda ka kõigi dokumentidega. Teabeõigus moodustab olulise osa liikmesusõigusega kaasnevatest õigustest ning selle teostamise kaudu saab osanik otsustada, kuidas ta ühes või teises küsimuses hääletama peaks või millist vähemusõigust tuleks teostada (vt K. Saare, U. Volens, A. ja M. Vutt. Ühinguõigus I, 2015, lk 251). 15.
8. Puudutatud isiku väidete osas, et avaldaja saab edastada saadud teabe puudutatud isiku konkurendile Global Steel OÜ-le, järeldas maakohus kolleegiumi hinnangul toimiku materjalide põhjal õigesti, et need väited ning asjaolu, et Global Steel OÜ võib pakkuda puudutatud isikule konkurentsi, ei ole aluseks teabenõude rahuldamata jätmisel. Samuti leidis maakohus, et avaldaja ei ole taotlenud erikontrolli läbiviimist, mistõttu ei ole õige puudutatud 10 2-20-17185 isiku seisukoht, et sisuliselt soovib avaldaja seda taotleda. Kolleegium leiab täiendavalt, et puudutatud isiku väited avaldajaga seotud isikute konkurentsi pakkumise kohta on paljasõnalised ning sisuliselt tõendamata. Avaldaja põhjendas
9. aprilli
10. a menetlusdokumendis (dtl 320–321) oma huvi pangakontovõtetest väljavõtete saamiseks sellega, et puudutatud isiku suhtes on läbi viidud maksumenetlus, mis annab alust kahelda puudutatud isiku majandustegevuse õiguspärasuses. Samuti on puudutatud isiku juhatuse liikmetele makstud kõrgeid tasusid, kuigi osaühingu kasum ei ole nende tasudega võrreldes märkimisväärne. Küsimusi tekitab ka see, miks ei ole viimastel aastatel makstud osanikele dividende. 15.
11. Analüüsides poolte väiteid leiab kolleegium, et puudutatud isik ei ole suutnud oma väidetes veenvalt põhistada, kuidas avaldaja teadmine ja ülevaade taotletud ajavahemiku pangakonto väljavõtetest saab puudutatud isikut kahjustada. Puudutatud isik on vastuses avaldaja taotlusele selgitanud, et on teinud avaldajale kättesaadavaks kvartaalsed ülevaated oma majandustegevuse kohta. Kolleegiumi hinnangul võivad ülevaated majandustegevuse kohta sisaldada palju kaalukamat strateegilist teavet kui pangakonto väljavõtted. Puudutatud isik ei ole esile toonud, millises osas on pangakonto väljavõtetes sisalduv teave selline strateegiline teave, mida puudutatud isik ei ole avaldajale muude osaühingu dokumentide kaudu teatavaks teinud. Samuti ei anna väide, et Global Steel OÜ on olnud puudutatud isiku konkurent, kellega avaldaja on olnud mingil ajavahemikul osanikuks oleku ajast seotud, alust teabetaotluse rahuldamata jätmiseks. Äriregistri andmetest nähtuvalt on Global Steel OÜ (uue nimega Inspirit Homes OÜ, registrikood 12866762) juhatuse liikmes HL, kellel ei ole avaldajaga mingit seost. Puudutatud isik ei ole ka esile toonud, milles seisneb oht, et Global Steel OÜ (uue nimega Inspirit Homes OÜ) osaühing võib puudutatud isikule konkurentsi pakkuda. Nimetatud äriühing tegutseb küll puudutatud isikuga lähedases tegevusvaldkonnas, kuid üksnes see asjaolu ei ole kolleegiumi hinnangul piisav, et väita, et teabe sattumine avaldaja kätte ohustab puudutatud isiku ärihuve. Kokkuvõttes ei ole puudutatud isiku vastuväited teabe taotlusele põhjendatud. Kolleegiumi hinnangul on avaldaja tõendanud ja esile toonud põhjused, miks ta soovib puudutatud isiku osanikuna puudutatud isiku majandustegevusest põhjalikuma ülevaate saamiseks tutvuda puudutatud isiku pangakonto väljavõtetega. Kuna osanikud vastutavad ühiselt osaühingu majandustegevuse eest, on igati põhjendatud, et avaldaja ainukese osanikuna, kes ei kuulu osaühingu juhatusse, omab teiste osanikega võrdses mahus teavet osaühingu tegevuse kohta (vt avalduse asjaolud, dtl 3 p 1.1). Et puudutatud isiku väited avaldaja pahausksuse ning puudutatud isiku kahjustamise ohu kohta on tõendamata, jätab kolleegium puudutatud isiku määruskaebuse rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
12. Kuna ringkonnakohus rahuldab avaldaja määruskaebuse sisulises osas ning puudutatud isiku määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebuste menetlemisega seotud kulud

§ 171

lg 1 kohaselt puudutatud isiku kanda.

§ 178

lõike 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle määruse peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. 16.1.

§ 174

lõigete 1 ja 3 järgi tuleb ringkonnakohtul vastavalt menetluskulude jaotusele määrata kindlaks avaldaja menetluskulude rahaline suurus. Avaldaja kinnitas

§ 174

lg 10 kohaselt, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu tuleb avaldaja menetluskulud kindlaks määrata koos käibemaksuga. Avaldaja palus mõista menetluskulud välja koos viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Avaldaja

1. detsembril 2021 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt osutas advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ avaldajale õigusteenust tunnihinnaga 110 eurot (ilma käibemaksuta). Kokku osutas lepinguline esindaja avaldajale teenuseid 10 tunni ulatuses, s.o 1300 euro ulatuses (koos käibemaksuga). 11 2-20-17185 Viidatud ajakuluga seotud toimingud olid järgmised: maakohtu määrusega tutvumine ja kliendi nõustamine 30 minutit, määruskaebuse koostamine ja kooskõlastamine kliendiga 2 tundi 45 minutit, puudutatud isiku määruskaebuse vastuvõtmine 15 minutit, puudutatud isiku määruskaebusega tutvumine ning sellele seisukoha koostamine 5 tundi 45 minutit, kohtunõude vastuvõtmine, info kliendile 15 minutit, menetluskulude nimekirja koostamine 30 minutit. Avaldaja tasus määruskaebuselt riigilõivu 50 eurot. Avaldaja
2. oktoobril 2022 esitatud täiendava menetluskulude nimekirja kohaselt osutas avaldaja lepinguline esindaja avaldajale õigusteenuseid tunnihinnaga 150 eurot (lisandub käibemaks) ning ajakuluga 1 tund 45 minutit.
3. oktoobril 2022 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt teostas lepinguline esindaja järgimised toimingud:
4. mail
5. a taotlus kohtulahendi täitmise viisi kindlaksmääramiseks 45 minutit, järelpärimine kohtult, teave kliendile 15 minutit, kohtunõudega tutvumine ja info kliendile 15 minutit, kohtunõue ja info kliendile 15 minutit, täiendava menetluskulude nimekirja esitamine 15 minutit. Seega osutas lepinguline esindaja teenuseid 279 euro ulatuses (koos käibemaksuga). 16.
6. Puudutatud isik palus mõista menetluskulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Muid vastuväiteid puudutatud isik avalaja menetluskuludele ei esitanud. 16.3.

§ 175

lõikest 1 tuleneb, et kohus mõistab lepingulise esindaja kulud teiselt poolelt välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kolleegiumi hinnangul on avaldaja menetluskulude nimekirjas kajastatud menetlustoimingud dokumentide sisu ja mahtu ning samas asjas varem toimunud kohtumenetlust arvestades mõnevõrra ülepaisutatud. Avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu 110 eurot (ilma käibemaksuta) ning 150 eurot (ilma käibemaksuta) on vastavuses esindaja kvalifikatsiooniga ega ületa kohtupraktikas mõistlikuks peetavat vandeadvokaadist esindaja tunnitasu. 16.

1. Kuna määruskaebuses ning vastuses teise poole määruskaebusele korratakse varasemas menetluses esitatud seisukohti, on kolleegiumi hinnangul
2. detsembri
3. a menetluskulude nimekirjas osutatud toimingute ajakulu põhjendatud 8 tunni ulatuses 10 tunni asemel.
4. detsembri
5. a menetluskulude nimekirja alusel tuleb puudutatud isikul hüvitada avaldajale menetluskulud 1056 euro (8×110×20%) ulatuses koos käibemaksuga.
6. oktoobril 2022 esitatud menetluskulude nimekirjas esitatud toimingute ajakulu on samuti toimingute sisu ja mahtu arvestades mõnevõrra ülepaisutatud. Kolleegium vähendab kohtunõuetega tutvumise ja kliendile info edastamise ajakulu (03.08.2022, 30.09.2022 ja 04.10.2022 toimingud) 20 minutini 45 minuti asemel.
7. oktoobril 2022 esitatud menetluskulude nimekirja alusel tuleb puudutatud isikul hüvitada avaldajale menetluskulud 240 euro (1 tund 20 minutit × 150×20%) ulatuses koos käibemaksuga. 16.
8. Kokkuvõttes määrab ringkonnakohus avaldajale määruskaebemenetluses hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 1346 eurot koos käibemaksuga (1056+240+50 (riigilõiv määruskaebuselt)) ning mõistab menetluskulude hüvitise välja koos viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 16.6.

§ 178

lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Ele Liiv, Neve Uudelt 12