Obsah (7)

§ 477§ 3§ 172§ 173§ 174§ 175§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Anna Liiv Kohtujurist Lii Zerel Määruse tegemise aeg ja koht 15. september 2022, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-9008 Tsiviilasi Menetlusosalised e

) § 475 lg-st 2 hagita menetluses. Vastavalt

§ 477

lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi

1. lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.
2. Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse, dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et avaldus tuleb jätta rahuldamata.
3. Käesolevas asjas esitatud avalduse aluseks on mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 28 lg 5, mille kohaselt peab mittetulundusühingu juhatus andma mittetulundusühingu liikmetele vajalikku teavet juhtimise kohta ja esitama nende nõudel vastava aruande, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt mittetulundusühingu Eesti Kennelliit põhikirja p-le 3.1.3 on liidu liikmel õigus esitada päringuid mittetulundusühingu juhtorganitele ja saada oma tegevuseks vajalikku teavet seaduses ettenähtud piirides.
4. Avaldusest nähtub, et avaldaja on puudutatud isiku liige. Puudutatud isik ei ole sellele asjaolule vastu vaielnud, mistõttu loeb kohus selle asjaolu omaksvõtu alusel tuvastatuks.
5. Avaldaja toob välja, et on mittetulundusühingu Eesti Kennelliit juhatuselt korduvalt taotlenud aretuse erinõuete kehtestamise aluseks olevate dokumentidega tutvumise võimaldamist, kuid avaldusele ei ole juhatus vastanud ja dokumente avaldajale tutvustatud ei ole. Puudutatud isik sellega ei nõustu ning selgitab, et avaldaja ei ole nimetatud dokumente puudutatud isikult enne kohtusse pöördumist küsinud.
6. Kohus on kohustanud 23.08.2022 menetlust korraldavas määruses esitama avaldajat hiljemalt 05.09.2022 kohtule tõendid, millistest nähtuks, et avaldaja on enne kohtusse pöördumist küsinud puudutatud isikult samu dokumente, mida avaldaja nõuab oma avalduse resolutsiooni punktides 1.1 kuni 1.6 ning et puudutatud isik on keeldunud dokumentide väljastamisest. Kohtu hinnangul ei sisalda tsiviilasja materjalidest nähtuvalt mittetulundusühingu Eesti Kennelliit juhatusele 11.02.2022, 04.04.2022 ning 05.04.2022 esitatud ühisavaldused (dtl 55, 19 ja 22) teabenõuet puudutatud isikult dokumentide saamiseks. Ühisavaldustes on mittetulundusühingu juhatusele esitatud mitmeid selgitustaotlusi, kuid taotlust ühegi konkreetse dokumendi väljastamiseks, sh käesolevas kohtumenetluses nõutavate dokumentide väljastamiseks, nimetatud avaldused ei hõlma. Seega ei olnud kohtu hinnangul avaldaja nõue selliselt piiritletud, et puudutatud isik oleks sellest võinud välja lugeda konkreetsete dokumentidega tutvumise soovi.
7. Avaldaja saab MTÜS § 28 lg 5 alusel nõuda puudutatud isikult juhtimise kohta teavet. Kuigi MTÜS § 28 lg 5 ei näe ette kohtule nõude esitamise korda juhuks, kui puudutatud isik ei täida teabenõuet, ei tähenda see, et avaldaja ei saa teabenõude täitmist kohtu kaudu nõuda.

§ 3

lg 1 kohaselt võib isik pöörduda kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Mittetulundusühingu tegevus mõjutab ka ühingu liikme õigusi ning huve. Tartu Ringkonnakohus on 09.02.2021 määruses tsiviilasjas nr 2-17-8764 selgitanud, et teabenõude esitamine võimaldab ühistu liikmel välja selgitada, kas ühistu tegutseb tema liikme õigusi ja huve järgides ning teabe saamise järel enda õigusi teostada. Seega tuleb juhatusel vajadusel liikmetele anda ka selgitusi juhtimise kohta, kuid selgitamiskohustuse täitmisel tuleb jääda mõistlikkuse piiridesse.

1. Seega on avaldajal MTÜS § 28 lg-st 5 tulenevalt õigus nõuda kohtu kaudu teavet, kui puudutatud isik on selle andmisest keeldunud. Kohus selgitab, et avaldaja ei saa üldjuhul kohtu kaudu esitada uusi nõudeid, mida ta pole eelnevalt juhatusele esitanud. Kohtu hinnangul ei ole praeguses vaidluses avaldaja taotlus põhjendatud, kuivõrd avaldaja ei ole varasemalt pöördunud puudutatud isiku poole nõudega soovitud dokumentide väljastamiseks. Avaldajal tuleb puudutatud 3 2-22-9008 isiku juhatuselt teavet soovides piisavalt täpselt nõuet piiritleda, tuues konkreetselt välja need dokumendid, millega tutvumist ta nõuab.
2. Täiendavalt selgitab kohus, et avaldaja ei saa nõuda dokumentide koopiaid ning dokumentide saatmist avaldajale e-postiga. Ühing võib seda teha, kui ta leiab, et see on tema jaoks vähem koormav kui võimaldada tutvuda dokumentidega ühingu ruumides, aga sellist kohustust ühingul ei ole. Kohtupraktika kohaselt ei hõlma dokumentidega tutvumise õigus automaatselt õigust dokumente enda valdusesse saada või nendest koopiaid teha ning piirdub üldjuhul vaid nendega tutvumisega dokumentide asukohas (Riigikohtu 19.10.2020 määrus tsiviilasjas nr 2-18-13213, p 26; Riigikohtu 14.02.2018 määrus tsiviilasjas nr 2-16-3492, p 14.4; Riigikohtu 21.10.2020 määrus tsiviilasjas nr 2-19-9918, p 41). Seega peab dokumentidega tutvumisõigus olema tagatud eelkõige mittetulundusühingu asukohas ja juhatuse kontrolli all. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 18.

§ 172

lg-s 1 on sätestatud, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Sama paragrahvi lg 7 kohaselt kui kohus algatab hagita menetluse isiku tegevuse või avalduse tõttu, võib kohus jätta menetluskulud menetluse põhjustanud isiku kanda, kui menetlus on põhjendamatu ja põhjustati isiku poolt tahtlikult või raske hooletuse tõttu. 19. Hagita menetluse kulude jaotuse otsustab kohus

§ 172

lg 1 teise lause alusel seega lähtudes õiglusest (vt nt Riigikohtu 11.03.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-14, p 29). Muuhulgas hinnatakse asjaolu, kas menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. 20. Kohus leiab, et käesolevas asjas on

§ 172

lg 1 ja lg 7 koostoimes õiglane jätta menetluskulud avaldaja kanda, kuivõrd avaldaja ei ole pöördunud puudutatud isiku poole nõudega dokumentidega tutvumiseks, mille osas palub kohut kohustada puudutatud isikut dokumentide väljastamiseks, mistõttu oli käesolev menetlus põhjendamatu. Kohus ei nõustu avaldajaga, et menetluskulud tuleks jätta poolte endi kanda, avaldaja hinnang, mille kohaselt puudutatud isik osades tegevustes advokaadi abi ei vajanud, on asjakohatu. 21. Kohus määrab vastavalt

§ 173lg 1 kindlaks menetluskulude suuruse.

22.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. 23. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, siis vastavalt

§ 175lg 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

1. Puudutatud isiku poolt 13.07.2022 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on puudutatud isiku menetluskuludeks kulutused õigusabile summas 882 eurot (s.o õigusabi mahus 5,25 tundi tunnihinnaga 140 eurot). Avaldaja vaidleb puudutatud isiku menetluskuludele vastu, leides see ei ole proportsionaalne ega kooskõlas asja keerukusega ning oleks avaldaja suhtes väga ebaõiglane.
2. Kohus on seisukohal, et puudutatud isiku lepingulise esindaja kulud, sh nii osutatud õigusteenuse maht kui ka tunnitasu, on tsiviilasja ulatust ja keerukust arvestades kooskõlas turuolukorraga, põhjendatud ja vajalikud. Kohtusse pöördumisel tuleb avaldaja arvestada sellega, 4 2-22-9008 et teine menetlusosaline võib kasutada professionaalset õigusabi ning et avalduse rahuldamata jätmisel tuleb vastavad kulud hüvitada.
3. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus puudutatud isiku kasuks avaldajalt välja menetluskulud summas 882 eurot. 27.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik 5