1-18-7086/552

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2023, Tartu (kirjalikus menetlus) Kriminaalasja number 1-18-7086 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. veebruari
3. a määrus Eduard Košljakovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Eduard Košljakovi (ik 37401240237) kaitsja vandeadvokaat Raiko Paas, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
4. veebruari
5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Harju Maakohtu
7. detsembri
8. otsusega tunnistati Eduard Košljakov süüdi KarS § 256 lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 9 aastat vangistust. E. Košljakovi karistusaeg algas
9. märtsil 2018 ja lõppeb
10. märtsil
12. Viru Vangla esitas
13. detsembril 2022 Viru Maakohtule taotluse E. Košljakovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
14. Viru Maakohtu
15. veebruari
16. a määrusega jäeti E. Košljakov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
17. E. Košljakovil puuduvad distsiplinaarkaristused ja ta on suuteline kinni pidama kehtestatud reeglitest. Ta osales vanglas riigikeele õppes, omandades selle A1-tasemel. Tal puuduvad võlgnevused ja vabanemisfondis on arvestatav summa. E. Košljakovil on toetavad lähedased. Vabanemise korral on tal olemas töökoht. Tal puuduvad sõltuvusprobleemid. Vangistuses on ta olnud alati viisakas ja vägivaldsust ei ole täheldatud. Hoolimata sellest, et tema vabanemisjärgsed elutingimused on head, on temast lähtuv kuritegude risk ennetähtaegseks vabastamiseks liiga suur. Karistusregistri andmetel on E. Košljakovil üks kehtiv kriminaalkaristus. Ta viibib vangistuses esimest korda. Ta kannab karistust kuritegeliku ühenduse organiseerimise eest. Ta soovis läbi selle hoida positsiooni kuritegelikus ringkonnas ja saada majanduslikku kasu. Sellise raske kuriteo toime panemine tähendab, et tema retsidiivsusrisk peab ennetähtaegseks vabastamiseks olema väga madal. Maakohus ei ole veendunud, et E. Košljakovi hoiakud on vangistuse ajal niivõrd muutunud, et kuritegude risk oleks oluliselt vähenenud.
18. E. Košljakovi majanduslik toimetulekuoskus on puudulik. Ta omanud vaid ühte ametlikku töökohta. Töötukassa andmetel ei ole ta kunagi töötuna arvel olnud. See, et ta oli väidetavalt tööga välisriikides hõivatud, ei ole kinnitust leidnud. E. Košljakovil on põhiharidus ja eriala ta ei oma. Vanglas keeldus ta töö tegemisest. Vaatamata sellele, et tal on vabanemisjärgne töökoht olemas, ei ole maakohus veendunud, et E. Košljakov seal ka tööle asub, arvestades vastava eriala ja töökogemuse puudumist. E. Košljakovil on kriminaalsed hoiakud ja kriminaalse taustaga suhtlusringkond, kellega suhtlemist ta lõpetada ei soovi. Ta suhtleb jätkuvalt kuriteokaaslastega, nimetades neid pereliikmeteks. Ka tema vend on kriminaalkorras karistatud. E. Košljakov ei tunnista toime pandud kuritegu ja ei suuda seega analüüsida oma tegude tagajärgi. Seega ei ole ta veel muutusteks valmis. Maakohus ei ole veendunud, et E. Košljakov suudaks vabaduses seaduskuulekalt käituda ja uusi kuritegusid mitte toime panna. Määruskaebus
19. Maakohtu määruse peale kaebuse süüdimõistetu E. Košljakovi kaitsja vandeadvokaat R. Paas, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.
20. Maakohtu põhjendused on vastuolulised. Ühelt poolt leidis maakohus, et E. Košljakovi käitumine vangistuses on seaduskuulekas, mis näitab tema suutlikkust kinni pidada reeglitest. Sellest hoolimata on maakohus seisukohal, et E. Košljakov võib edaspidiselt kuritegude toime panemist jätkata. Maakohus on otsustuse tegemisel lähtunud ebaõigetest kaalutlustest. Maakohus leidis, et E. Košljakov on tööst keeldunud, kuidas samas ei ole see õige ainuüksi seetõttu, et teda ei ole tööle määratudki. Maakohus on tuvastanud hulgaliselt E. Košljakovi positiivselt iseloomustavaid asjaolusid, kuid samas ei ole selgitanud, miks need ei kaalu üle negatiivseid asjaolusid. Riigikohus on märkinud, et kui tuvastatud on hulgaliselt süüdimõistetut iseloomustavaid positiivseid asjaolusid, siis ei saa kohus jääda üldsõnaliseks küsimuses, miks on jätkuvalt suurem kaal isiku varasemal elukäigul ja kuriteo toimepanemise asjaoludel (vt RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 28).
21. Maakohus on arusaamatult suurt tähelepanu osutanud E. Košljakovi kuriteo toimepanemise aegsele käitumisele ja jätnud arvestamata kohtupraktikas olemasoleva põhimõtte, et nende asjaolude kaal aja jooksul väheneb. Põhiliselt tuleks lähtuda isiku käitumisest vangistuses, sest vaid see saab olla aluseks sellele, kas karistus on isiku hoiakuid muutnud õiguskuulekuse suunas ning kas isiku käitumisega seotud riskid on vähenenud või mitte. Ka vangla on leidnud, et E. Košljakovist lähtuvad riskid ei ole nii suured, et teda ei saaks elektroonilise järelevalve alla vabastada. Maakohus ei ole vähimalgi määral analüüsinud, miks on vangla selles küsimuses esitatud seisukoht ebaõige ja miks on vangistusele eelnenud ajal suurem kaal kui isiku 2 vangistust iseloomustaval positiivsel teabel. Maakohus ei küsinud asja arutamise käigus E. Košljakovi käest ühtegi küsimust selle kohta, missugune on tema suhtumine toimepandusse ja milliseid järeldusi on ta vangistuses edaspidiseks eluks teinud.
22. Maakohus ei ole analüüsinud, kas kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemisest tulenevaid riske oleks võimalik vähendada läbi kriminaalhoolduse. Riigikohus on leidnud, et kohtul tuleks kaaluda, kas uue kuriteo risk maandatav käitumiskontrolli kohaldamise ja kontrollkohustuste määramisega (vt RKKKm nr 1-09-14104, p 24). Üheks kohustuseks saab olla keeld suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. Kaitsja küsimusele vastates kinnitas E. Košljakov, et ta on valmis mitte suhtlema selliste isikutega ja saab aru, mida toob kaasa sellise keelu rikkumine. Ühtlasi ei saa vangistuses kriminaalkorras isikutega suhtlemist pidada koheselt õigusvastaseks, kuivõrd vangistuses ei ole neil keeldu suhelda. Nimetatud keeld kohaldaks alles kriminaalhoolduse ajal. Ringkonnakohtu seisukoht
23. Kriminaalkolleegium leiab sarnaselt maakohtuga, et E. Košljakov ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele.
24. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal – või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKK 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul ei teinud maakohus erinevalt määruskaebuses märgitust E. Košljakovi ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel ühtegi sellist kaalutlusviga, millest tulenevalt võis viimane jääda ebaõigesti ennetähtaegselt vabastamata.
25. E. Košljakovi käitumine vangistuses on tõepoolest paljuski positiivne. Samas, erinevalt määruskaebuses märgitust, ei ole kinnipeetava eeskujulik käitumine vangistuses ainus, mille pinnalt otsustada tema ennetähtaegse vabastamise üle. KarS § 76 lg 4 kohaselt tuleb materiaalsete eelduste kontrollimisel arvestada ka konkreetse kuriteo toimepanemise asjaolusid, otsustamaks, missuguseid potentsiaalseid riske isiku varasem käitumismuster endas kätkeb (vt nt RKKKm nr 1-09-14104/142, p 22), kusjuures kuriteo asjaoludena kõnealuses tähenduses tuleb mõista kõiki süüdimõistetu konkreetset tegu iseloomustavaid aspekte, mis võivad retsidiivsusriski mõjutada (RKKKm nr 1-14-5339, p 12).
26. E. Košljakov kannab karistus selle eest, et lõi
27. aastal kuritegeliku ühenduse, mis pani toime eeskätt teise astme (KarS § 184) kuritegusid ja tegeles muude ühendusele iseloomulike asjadega nagu „katuse pakkumine“, ühenduse liikmete omavaheliste probleemide lahendamine, vangistuses viibivate isikute ja nende perekondade abistamine, „ühiskassasse“ maksete tegemine jne. Kusjuures selle ühenduse n-ö juured ulatuvad juba aastasse
28. E. Košljakovi juhitud ühendus moodustus pärast N.T. i tapmist nn Loksa grupeeringu baasil, mis tegutses E. Košljakovi juhtimisel juba 2010-ndatest aastatest. E. Košljakovil oli ühendusele iseloomulikult „parem käsi“ ja ühendusse kuulus mitmeid kuritegeliku taustaga isikuid. Teist nn grupeeringut juhtis O.M.. Ehk E. Košljakovi ja OM. juhitavad grupeeringud moodustasid tervikliku kuritegeliku ühenduse, millest üks oli narkoäris ja teine tegeles ebaseadusliku alkoholiga. Mõlemad grupeeringud osutasid üksteisele vastuteeneid ja tugevdasid seeläbi üksteise rolli kuritegelikus allilmas. E. Košljakov allus vahetult O.M.le ja kohtus regulaarselt O.M. vendadega, osaledes ühenduse „juhtkonna“ koosolekutel.
29. E. Košljakov on seega väga pikalt olnud Eesti kuritegeliku maailma oluline osa. Pärast sedavõrd pikki kuritegelikult aktiivselt veedetuid aastaid, olles pidevalt ümbritsetud kriminaalse kontingendiga, on vabaduses selliste sidemete taas-tekkimise oht äärmiselt suur, eriti 3 arvestades, missugust rolli E. Košljakov kuritegelikus allilmas läbi aastate omas. Kuna kuritegelikus maailmas on tavapärane jätkuvalt toetada liikmeid, kas viibivad vangistuses, ei ole välistatud, et vabanemise korral liitub E. Košljakov taaskord enda poolt juhitud ühenduse liikmetega, kes viibivad vabaduses. Seda enam, et teatud ühenduse liikmetega ta suhtleb tänaseni, pidades neid lausa enda pereliikmeteks. Teisisõnu nõuab sellistest hoiakutest ning kuritegelikest tuttavatest ja kontaktidest vabanemine pikaajalist tööd, sest on ilmselge, et E. Košljakovi jaoks ei olegi kunagi olnud tavapärane elada oma elu ausalt ja seaduskuulekalt.
30. E. Košljakovi juhitud ühendus pani esmajoones toime narkokuritegusid, misläbi teenis ta ulatuslikku kasu (väidetavalt sai ta kindlaks tegemata allikatest 241 134,81 eurot ja lisaks tema abikaasa poolt ebaseaduslikult saadud 55 682,48 eurot) ehk ta elas vastavalt teatud elustandardile, millega ta oli harjunud ja selle tagas talle kuritegelik ühendus, mis ta juhtis. E. Košljakov ei mõelnud vähimalgi määral sellele, et narkootikumidega käitlemine tekitab rahvatervisele ja ühiskonnale ulatuslikke probleeme ja märkimisväärset kahju. Tema jaoks oli oluline üksnes enda poolt juhitava kuritegeliku ühenduse autoriteetsus allilmas, selle käekäik ja ebaseadusliku tulu teenimine. E. Košljakovis ei ole aga paraku hetkel veel näha positiivseid muudatusi, sest toime pandud kuritegusid ta tegelikkuses veel ei tunnista ja ei saa aru, missugust kahju ta oma tegevusega võis põhjustada. Kui E. Košljakov oma kuritegelikest hoiakutest, mis temas silmnähtavalt veel olemas on, loobuda ei suuda, ei ole teda ka võimalik ennetähtaegselt vabastada, sest temast lähtuv kuritegude oht on ülimalt suur.
31. Kriminaalkolleegiumi hinnangul ei ole E. Košljakovi suhtumine ja põhimõtted vangistuses sedavõrd muutunud. Seetõttu ei saa tema eeskujulikule käitumisele vangistuses ja vabanemisjärgsetele headele elutingimustele omistada liiga suurt tähtsust. Kuna inimesed kipuvad tulevikus käituma nii, nagu nad käitusid minevikus, ja kuna E. Košljakov oli väga pikalt allilma oluline liige, võib E. Košljakovilt ka tulevikus karta sarnaste kuritegude toimepanemist. Seetõttu peab tema uue kuriteo risk olema ennetähtaegseks vabastamiseks väike. Nii see E. Košljakovi puhul aga ei ole ja tema ennetähtaegne vabastamine on välistatud. Samuti, arvestades E. Košljakovi kogemust organiseerida ühiskonnaohtlike kuritegude toimepanemist teiste isikute vahendusel, ei hoiaks seetõttu elektrooniline järelevalve ka uute kuritegude toimepanemist ära.
32. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
33. veebruari
34. a määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4