1-21-2663/126

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2023, Tartu (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-21-2663 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Ingeri Tamm, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. veebruari
3. a määrus Toomas Helstinile mõistetud karistuse täitmisele pööramise kohta süüdimõistetu Toomas Helstini (ik 36804082773) kaitsja vandeadvokaat Kaire Hänilene, määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond RESOLUTSIOON
4. Jätta Tartu Maakohtu
5. veebruari
6. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
7. Määrata advokaadibüroole Tarmo Pilv ja Partnerid vandeadvokaat Kaire Hänilene poolt Toomas Helstinile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 259,20 eurot (sh käibemaks 43,20 eurot).
8. Mõista Toomas Helstinilt menetluskuluna välja määruskaebemenetluses kaitsja poolt osutatud õigusabi eest. 259,20 eurot
9. Toomas Helstinilt tuleb väljamõistetud menetluskulud tasuda määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada kirjaliku määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või Tartu Vangla. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
10. Tartu Maakohtu
11. novembri
12. a otsusega tunnistati Toomas Helstin süüdi KarS § 424 lg 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati T. Helstinile mõistetavat karistust 8 kuu pikkuse vangistuseni. Eelvangistuses viibitud aeg arvati karistusaja hulka ja T. Helistinile mõisteti kandmisele kuuluvaks karistuseks 3 kuud ja 5 päeva vangistust. Seda suurendati omakorda Harju Maakohtu
13. mai
14. a otsusega mõistetud kandmata 1 aasta 8 kuu ja 29 päeva pikkuse vangistuse võrra ja T. Helstinile mõisteti kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 2 aastat ja 4 päeva vangistust.
15. Tartu Maakohtu
16. aprilli
17. a määrusega vabastati T. Helstin vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. T. Helstin oli kohustatud täitma KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 ja lg 2 p-des 2, 4 ja 9 sätestatud kontrollnõudeid- ja lisakohustusi.
18. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond esitas
19. novembril 2022 Tartu Maakohtule erakorralise ettekande taotlusega pöörata T. Helstini kandmata karistus täitmisele. Ettekande kohaselt ei täida T. Helstin registreerimiskohustust.
20. Tartu Maakohtu
21. veebruari
22. a määrusega pöörati T. Helstini kandmata karistus täitmisele.
23. Ettekande kohaselt on T. Helstin rikkunud kahel korral registreerimiskohustust. Tema enda sõnul oli ta Lätis ja tal ei olnud võimalik registreerimisele tulla, sest tal ei ole Eestis elukohta ega sissetulekut. Novembris soovis ametnik teostada tema elukohas kontrolli, kuid T. Helstin antud aadressil ei viibinud, avaldades telefoni teel ametnikule, et ta on Leedus. Seega ei saanud tema suhtes teostada ka alkoholikeelust kinnipidamise kontrolli. Lisakohustuse, otsida endale töökoht või võtta end Eesti Töötukassas arvele, on T. Helstin osaliselt täitnud, sest ta küll võttis end töötuna arvele, kuid töökohta tal ei ole. Viimane kohtumine kriminaalhooldusosakonnas toimus T. Helstiniga
24. oktoobril
25. Seetõttu ei ole ta läbinud temale koostatud hoolduskava. T. Helstin on ka Eesti Vabariigist lahkunud, omamata selleks kokkulepet kriminaalhooldusametnikuga. Kohtuistungil selgus, et T. Helstin viibib Norras. Seega hoiab T. Helstin ilmselgelt kõrvale kriminaalhooldusest. Ettekande aluseks olevatele rikkumistele puuduvad mõjuvad põhjused. Neid rikkumisi ei saa õigustada ka raskustega töö- ja elukoha leidmisel. Töötukassa poolt tuvastatud T. Helstini terviseprobleemidest ei nähtu, et ta ei saaks pakutud fassaaditöid üldse teha – ta on võimeline olnud asuma tööle Norras, mis on eelduslikult füüsiline töö. T. Helstin on kriminaalhoolduse algusest peale olnud talle määratud karistuse osas väga negatiivselt meelestatud ega ole motiveeritud talle määratud kohustusi täitma. T. Helstin on ka tingimisi enne tähtaega vanglast vabastatud, mis tähendab, et riik on võimaldanud tal karistust vabaduses kanda. Tema käitumist ei ole õiguskuulekamaks muutnud ka vangistuses viibimine. T. Helstini kriminaalhooldusele allutamine on ennast ammendanud ja lisakohustuste määramine tema õiguskuulekust ei tagaks. Määruskaebus
26. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse T. Helstini kaitsja vandeadvokaat K. Hänilene, kes taotleb selle tühistamist ja T. Helstini kandmata karistuse täitmisele pööramata jätmist, kehtestada T. Helstinile konkreetsed reeglid, millise tihedusega ta peab registreerimiskohustust täitma või milliste alternatiivsete vahendite kaudu kriminaalhooldusametnikuga suhtlema. 2
27. T. Helstin ei ole kriminaalhooldust vältinud, vaid on ta kriminaalhooldusametnikuga püüdnud käsitleda kõiki kohustuste täitmist mõjutavaid asjaolusid. T. Helstini sõnul ei ole kriminaalhooldusosakond temale vastanud. T. Helstin on saanud kriminaalhooldusosakonnast deklaratiivse ja sisulist mõttevahetust vältiva vastuse. T. Helstin on informeerinud kriminaalhooldajat kohustuste täitmise objektiivsetest takistustest ja pakkunud välja omapoolseid lahendusvariante. T. Helstin viibis välisriigis seetõttu, et tal ei olnud Eestis eluega töökohta, mitte seetõttu, et ta ei pea kriminaalhooldust oluliseks. Maakohtu seisukoht, et T. Helstin oleks pidanud temale pakutud fassaaditöö hoolimata kõrgusekartusest vastu võtma, on küüniline. Maakohus on ka ise tuvastanud, et T. Helstinil on osaline töövõime. Kriminaalhooldusametnik ei osanud teda aidata, mille peale kirjutas T. Helstin kriminaalhooldusosakonda põhjaliku selgituse kohustuste täitmist takistavatest asjaoludest. Muuhulgas palus ta luba välismaale tööle minna ning osaleda kriminaalhooldustoimingutel elektrooniliste lahenduste vahendusel. Oma pöördumisele ta vastust - ka mitte eitavat - ei saanud. Kriminaalhooldusametniku põhjendus, et e-kirja ei saa käsitleda avaldusena ja sellele ei peagi reageerima, on liigselt formalistlik või suisa kiuslik. Vastamata jätmine väljendab hea usu ja abistamissoovi puudumist. T. Helstin taotles kohtuistungil taaskord kriminaalhooldusametnikult luba välismaal töötamiseks ja veebi teel registreerimiskohustuse täitmiseks. Kaitsja ei nõustu maakohtuga, et kriminaalhooldus, mille ainsaks sisuliseks tegevuseks oleks virtuaal-elektroonilise registreerimise läbiviimine, ei täidaks tõenäoliselt oma eesmärki, kuna sisulist järelevalvet ei saaks niiviisi süüdimõistetu üle teostada ning seega ei pruugiks kriminaalhooldusel viibimine süüdimõistetut kuidagi ka distsiplineerida ega õiguskuulekuse suunas mõjutada.
28. Maakohus nõustus kriminaalhooldusametnikuga selles, et erisused kriminaalhoolduse läbiviimisel, s.o veebipõhine kriminaalhooldus, tuleb kõne alla ainult erandkorras selliste juhtumite puhul, kus hooldusalusel ei ole rikkumisi. Samuti viitab kohus KarS § 75 lg-s 6 sätestatud võimalusele vabastada süüdlane edasisest kontrollnõuete järgmisest, kui süüdlane on katseajal vähemalt kuue kuu jooksul järginud temale määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. Samas tõdeb maakohus, et T. Helstin on korduvalt rikkunud kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid ega allu sisuliselt kriminaalhooldusele, mistõttu ei saa temale anda ilmselt luba välismaale tööle minekuks isegi konkreetse avalduse esitamisel. Nimelt nähtub asja materjalidest, et T. Helstin määrati kriminaalhooldusele
29. aprillil
30. Erakorralise ettekande kohaselt rikkus T. Helstin kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid sellega, et ei ilmunud kriminaalhooldaja vastuvõttudele
31. oktoobril 2022 ja
32. novembril
33. Sellest nähtub, et perioodil
34. aprillist kuni
35. oktoobrini 2022, s.o ca 6 kuu jooksul ei rikkunud T. Helstin ühtegi kriminaalhooldusega kaasnenud nõuet ega kohustust ning täitis temale pandud kohustusi. Erakorralises ettekandes loetletud rikkumised toimusid alles siis, kui T. Helstin pöördus pika ja põhjaliku taotlusega kriminaalhooldusametniku poole, kus muuhulgas selgitas vältimatut vajadust välisriiki minemiseks. Samuti ei nähtu karistusregistrist ühtegi uut õigusrikkumist. Seega hetkel, kui T. Helstin avaldas kriminaalhooldajale, et ta soovib minna välisriiki tööle, ei olnud tal ühtegi rikkumist. Tal on Norras kindel töökoht. Seega ei ole alust asuda seisukohale, et T. Helstini soov välisriigis endale elatist teenida on abstraktne või näilik.
36. T. Helstinile heidetakse ette, et kuna ta ei viibi Eestis ega käi kriminaalhooldusametniku juures, ei saa tema suhtes teostada hoolduskava. Erakorralises ettekandes on loetletud tegevused, mis on hoolduskava kohaselt planeeritud T. Helstini katseajaks. Enamus nendest tegevustest on vestlused erinevatel teemadel, aga ka stabiilse ja kindla elukoha säilitamine, töötamine ja nõuete tasumine ning arsti koostatud raviplaani jälgimine. Kuigi T. Helstin ei viibi Eestis, on ta omal 3 moel püüdnud planeeritud tegevusi realiseerida, leides töö- ja elukoha Norra Kuningriigis, kuna Eestis on see senini võimatuks osutunud. Ringkonnakohtu järeldused
37. Kriminaalkolleegium on seisukohal, et maakohus pööras õigustatult T. Helstini kandmata karistuse täitmisele.
38. T. Helstin vabastati aprillis 2022 vangistusest tingimisi enne tähtaega ja ta viibis alates maist kaks kuud elektroonilise järelevalve. Pärast seda suutis ta umbes neli kuud kohusetundlikult nõudeid täita, mil algasid temaga probleemid, s.o T. Helstin lahkus omavoliliselt Eestist, rikkudes
39. oktoobril ja
40. novembril 2022 registreerimiskohustust. Pärast seda kuni käesoleva ajani ei olegi ta enam kriminaalhooldusosakonda registreerimistele ilmunud. Väide, et T. Helstin pöördus põhjaliku pöördumisega – viibides samal ajal juba välismaal – kriminaalhooldusosakonda, kuid ametnikult ta mingisugust abi ei saanud, on ainetu. Kriminaalhooldusalune ei saa omavoliliselt nõuda, kuidas ta parasjagu kriminaalhooldusnõudeid täita soovib.
41. Märkimisväärne on seegi, et T. Helstin viibis kriminaalhooldusel ka maist 2018 kuni veebruarini
42. Sel perioodil rikkus T. Helstin korduvalt määratud kohustusi, muuhulgas registreerimiskohustust ja lahkus ilma ametniku loata Eestist. Ja ka siis rõhutas T. Helstin, et ametnik ei ole temaga koostöövalmis, kriminaalhooldusel viibimine takistab tema elu ja ei paku talle soovitud abi.
43. Ka käesoleva kriminaalhooldusperioodi alguses oli T. Helstin selles osas äärmiselt negatiivselt meelestatud ega olnud motiveeritud kohustusi täitma. Kriminaalhooldusosakonnas hoolduskava täites avaldas T. Helstin pidevalt, et teised on talle liiga teinud, tema midagi valesti teinud ei ole ja isegi kui on, siis oli selline käitumine õigustatud. Samuti soovis ta registreerimisel käia üks kord kvartalis ja virtuaalselt, kuigi ennetähtaegselt vabastatud isikud peavad osakonnas kohal käima kaks korda kuus. Näiteks praegugi leiab T. Helstin, et kuna Eestis ta endale elu- ja töökohta ei leidnud, oli tal justkui õigus Eestist lahkuda ja ametnik oleks pidanud hoopis temale vastu tulema. Kriminaalkolleegium juhib tähelepanu, et H. Helstin vabastati ennetähtaegselt vangistusest eeldusel, et ta täidab kohtu poolt määratud kohustusi ja allub kriminaalhooldusametniku juhistele.
44. T. Helstin ei soovigi aga määratud kohustusi täita, leides, et tal on õigus neid temale sobival viisil täita, mis ei ole aga vähimalgi määral kooskõlas kriminaalhooldusalaste eesmärkidega. T. Helstin on justkui arvamusel, et kriminaalhooldusametnik talle mingisugust abi ei pakkunud, saamata aga aru, et ametnikul ei ole võimalik aidata isikut, kes korrakohaselt määratud nõudeid ei täida ja ametniku vastuvõttudele ei ilmu. T. Helstin ei soovi jätkuvalt võtta oma tegude eest vastutust ja leiab enda rikkumistele pidevalt õigustusi. Seda kõike arvesse võttes on T. Helstin kriminaalhooldusele sobimatu isik, sest on ilmne, et olukorras, kus tema karistus jäetakse täitmisele pööramata, sarnased rikkumised ilmselgelt jätkuksid. Seetõttu ei ole võimalik T. Helstini puhul rakendada karistuse täitmisele pööramisest leebemaid meetmeid. T. Helstin tuleb saata vanglasse karistust kandma, kuna teisiti ei ole tema puhul võimalik karistuse eesmärke saavutada.
45. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu
46. veebruari
47. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. 4
48. T. Helstini kaitsja vandeadvokaat K. Hänilene esitas koos määruskaebusega ringkonnakohtule taotluse kaitsjatasu kindlaksmääramiseks. Kaitsja taotleb määruskaebuse koostamise eest tasu 345,60 eurot (sealhulgas käibemaks 57,60 eurot). Ringkonnakohus ei pea tasutaotlust sellises ulatuses põhjendatuks. Nimelt on vastavalt advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra § 7 lg 1 alusel määratud kaitsja tasu määruskaebuse esitamise eest 36 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 216 euro. Sellest tulenevalt rahuldab ringkonnakohus kaitsja taotluse summas 259,20 (sealhulgas käibemaks 43,20). Kuna ringkonnakohus jättis määruskaebuse rahuldamata, jääb menetluskulu summas 259,20 eurot KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel T. Helstini kanda. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas Maarika Kuusk Ingeri Tamm 5