KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10. veebruar 2023, Tartu Väärteoasja number 4-22-4521 Kohtukoosseis Ingeri Tamm Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse

§ 211

lg 1 meede peaks eelkõige käima isikute suhtes, kellel ei ole huvi trahvi maksmiseks, kuigi võimekus on olemas. Need on isikud, kes peidavad oma sissetulekuid või hoiduvad täitemenetlusest eemale. Siis on riigil vangla ähvardusel vahend, millega sundida võlgnikku maksma. Talis Kottisse sõnul on tal mitmeid täitemenetlusi, tema ainus sissetulek on töövõimetuspension ning aastate jooksul on ta tasunud sissetulekust kohtutäiturile üle 3000 euro. Igakuiselt võetakse temalt 20-30% sissetulekust. 3.

1. Talis Kottisse sõnul on ta juba pikemat aega osalise töövõimega, võimalused sissetulekuid teenida on piiratud. Ta on pikemat aega nõudeid täitnud, hoidmata täitmisest kõrvale. Asenduskaristuse määramine tähendab kaebaja karistamist selle eest, et ta on osalise töövõimega, vastava ametkonna otsuse on kaebaja esitanud asja materjalide juurde. Kaebuse esitaja leiab, et kedagi ei tohiks saata vanglasse aresti kandma seetõttu, et ta on vaene, osalise töövõimega või sissetulekuta. Need asjaolud peavad andma kohtule võimaluse kaaluda, kas aresti määramine on otstarbekas ja mõistlik. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus nõuetekohaselt tuvastanud, et Talis Kottisse ei ole tasunud väärteoasjas nr 2780,10,013020 rahatrahvi ning asendanud selle põhjendatult arestiga. Sellest tulenevalt jääb Talis Kottisse määruskaebus rahuldamata. 2
3. Vaidlust ei ole selles, et Talis Kottissel on tasumata Lõuna prefektuuri 23.10.
4. a otsusega määratud rahatrahv 340 eurot, millele vastab 85 trahviühikut. Samuti on tegemist sisuliselt varatu isikuga, kelle ainsaks igakuiseks sissetulekuks on töövõimetuspension ja puudega inimese toetus. Sellest tingituna ei õnnestunud kohtutäituril sundtäitmist edukalt läbi viia. Küll leiab Talis Kottisse, et vaatamata eeltoodule, ei ole põhjendatud rahatrahvi asendamine arestiga ning asenduskaristuse määramisel tuleb lähtuda nii inimese võimekusest rahatrahvi tasuda kui ka sellest, kas viimane hoiab kõrvale nõude täitmisest. Ringkonnakohus Talis Kottisse seisukohaga ei nõustu. 6.

§ 211

lg-s 1 on sätestatud eeldused rahatrahvi asendamiseks aresti või üldkasuliku tööga. Esmalt peab olema tegemist rahatrahviga, mida ei ole tasutud, mille ositi tasumise tähtaega ei ole järgitud ning mille tasumise tähtaega ei ole pikendatud. Need eeldused on täidetud. Seejärel peab olema tegemist süüdlasega, kellel ei ole vara, millele saaks sissenõuet pöörata. Kohtutäituri 30.11.2022 avaldusest on näha, et rahatrahvi nõue 340 eurot võeti täitmisele 27.02.2020 ning kuni avalduse esitamiseni ei ole rahatrahvi tasutud. Sealjuures on nõue koos täitemenetluse kuludega summas 514 eurot. Nii kohtutäituri andmetel kui ka Talis Kottisse enda kinnitusel on tegemist süüdlasega, kellel puudub vara, mille arvelt sissenõuet täita. Talis Kottisse igakuine sissetulek töövõimetuspensioni ja puudega inimese toetuse näol ei ole võimaldanud tal seniajani rahatrahvi tasuda. Seega on täidetud ka viimane eeldus

§ 211lg 1 kohaldamiseks.

7. Kohtule annab kaalutlusõiguse otsustamaks, kas rahatrahvi asendamine arestiga on võimalik või mitte

§ 211

lg 3, mis näeb ette, et kui rahatrahvi asendamine aresti või üldkasuliku tööga ei ole mingil põhjusel võimalik või süüdlane on enne asendusaresti või üldkasuliku töö kohaldamist rahatrahvi tasunud, teeb maakohus määruse, milles jätab sissenõudja avalduse rahatrahvi asendamise kohta aresti või üldkasuliku tööga rahuldamata. Kuivõrd rahatrahv on tasumata, langeb teine alternatiiv ära. Ka ei ole väärteoasja materjalidest näha, et rahatrahvi asendamine arestiga ei oleks võimalik, seda nt tervisliku seisundi tõttu või mõnel muul põhjusel. Kuna nõusolekut üldkasuliku töö tegemiseks ei ole Talis Kottisse andnud, siis sellega kohus rahatrahvi asendada ei saa. Seega ei esine ühtegi sellist asjaolu, mille tõttu ei ole võimalik asenduskaristust kohaldada. Kuna on täidetud

§ 211

lg-s 1 sätestatud eeldused rahatrahvi asendamiseks teiseliigilise karistusega ja puuduvad sellised asjaolud, mis välistaksid aresti kohaldamise, ei ole maakohus asenduskaristuse määramisel eksinud.

1. Maakohus on määruse põhjendustes välja toonud, et Talis Kottissel on olnud pika aja jooksul võimalus trahvi tasuda, mida ta aga teinud ei ole. Samuti märkinud, et arvestades tema nõuete ja sissetulekute suurust, vara puudumist, ei ole tõenäoline, et süüdlane tasuks rahatrahvi ära mõistliku aja jooksul või täitemenetluse käigus. Maakohtul on õigus selleski, et KarS § 82 lg 4 kohaselt on rahatrahvi võimalik sisse nõuda 4 aasta jooksul, mitte kauem. Kõike kogumis arvestades on maakohus jõudnud õigele järeldusele, et rahatrahvi edasise tasumise võimaldamine ei ole põhjendatud. Talis Kottisse ei ole ca 3 aasta 3 kuu jooksul suutnud rahatrahvist midagi ära tasuda. Tema maakohtu istungil antud selgitustest ei nähtu selliseid andmeid, mis annaksid alust arvata, et ta on lähiajal selleks võimeline, et tema varanduslik seis oluliselt paraneks. Rahatrahvi tasumiseks täiendava aja andmine olukorras, kus on alust eeldada, et see jääb suure tõenäosusega tasumata, ei ole põhjendatud. Tekib oht, et sissenõue aegub ja väärteo eest jääks Talis Kottissel rahatrahv üldse tasumata, mis ei ole aga sissenõudja huvides.
2. Ringkonnakohus möönab, et kahtlemata on Talis Kottissel enda majandusliku seisundi tõttu riiginõudeid, sh rahatrahvi, raske tasuda.

§ 211lg 1 annabki võimaluse sellises olukorras 3 karistuse asendamiseks.

Vastupidisel juhul tekiks olukord, kus varatu inimene ei peakski karistust kandma. Rahatrahvi asendamisel aresti või üldkasuliku tööga ei ole oluline, kas süüdlane hoiab tahtlikult kõrvale tasumisest või on muul põhjusel rahatrahvi tasumine võimatu. Aresti kohaldamine on kohtu pädevuses ning muud organid (sh politsei, kohtutäitur) seda teha ei saa. Talis Kottisse seisukoht, et teda karistatakse osalise töövõime eest, on kohatu. Teda on karistatud väärteo eest ning see karistus tuleb tal ühel või teisel viisil ära kanda. 10. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes

§ 147lg 1 p-st 1, §-st 194 ja § 196 lg-st 2 jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu 17.

jaanuari 2023. a määruse muutmata ja Talis Kottisse määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4