4-23-566/11

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2023, Tartu Väärteoasja number 4-23-566 Kohtukoosseis Ingeri Tamm Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. veebruari
3. a määrus rahatrahvi asendamises arestiga Aleksandr Nikitini (Nikitin; isikukood 39201282246) määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
4. veebruari
5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdlase advokaadist kaitsja ning Politsei- või Piirivalveamet. Määruskaebus tuleb esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai käesolevast kohtumäärusest teada või pidi sellest teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuur karistas Aleksandr Nikitinit 02.07.
7. a otsusega väärteoasjas nr 2440,18,003501 NPALS § 151 lg 1 järgi rahatrahviga 452 eurot. Kohtuvälise menetleja otsus jõustus 18.07.
9. Viru Maakohus asendas 21.02.
10. a määrusega väärteoasjas nr 4-23-566 Aleksandr Nikitinile Ida prefektuuri 02.07.
11. a otsusega määratud rahatrahvi 11 päeva arestiga. Maakohus määras, et arest kuulub kandmisele viivitamatult pärast Aleksandr Nikitini poolt praegu kantava karistuse ärakandmist või kui ta vabaneb enne asenduskaristuse määruse jõustumist, tuleb tal minna aresti kandma 15 päeva jooksul alates määruse jõustumisest. 2.
12. Maakohus tuvastas, et menetlusalune isik ei ole tasunud määratud rahatrahvi ning temal puuduvad selle tasumiseks vahendid ja võimalik vara. Mõjuvaid põhjuseid rahatrahvi tasumata jätmiseks ei ole, samuti puuduvad asenduskaristuse kohaldamist välistavad asjaolud. Maakohus leidis, et on väheusutav, et Aleksandr Nikitin asub pärast vangistusest vabanemist trahvi 1 tasuma. Kohtute infosüsteemist on näha, et asjas nr 1-22-2693 esitatud vangla iseloomustuse järgi oli temal 09.11.
13. a seisuga täitmata rahalisi nõudeid summas 15 984,59 eurot. Seega on Aleksandr Nikitinil isegi ametlikult tööle asumise korral veel nii palju teisi võlgnevusi, et selle trahvi tasumine ei ole maakohtu arvates lähiajal reaalne. 2.
14. Aleksandr Nikitin kannab karistust Viru Maakohtu 06.06.
15. a otsuse alusel, karistuse kandmise lõpp on 11.07.
16. Selle otsusega on liidetud kriminaalasjas nr 1-21-553 mõistetud ärakandmata karistus. Nimetatud kriminaalasjas koostati erakorraline ettekanne, mille andmetel hoidis süüdlane kõrvale üldkasuliku töö tegemisest ja registreerimiskohustuse täitmisest. Arvestades seda, et Aleksandr Nikitin ei suutnud täita varasema käitumiskontrolli tingimusi nõuetekohaselt, on suur tõenäosus, et need võivad seekordki jääda täitmata. Aleksandr Nikitin ei sobi üldkasulikku tööd sooritama. Kohtupraktikas leitakse, et üldkasuliku töö rakendamine tuleb kõne alla esmajoones olukorras, kus seda nähakse nn vangistuse vältimise viimase abinõuna ehk teisisõnu siis, kui isik on varasemalt kriminaalkorras karistamata ning on alust arvata, et see meede suudab teda paremini suunata õiguskuulekusele. Varem korduvalt karistatud isik ei ole isikuks, keda saaks allutada kriminaalhooldusele ning kelle käitumist võiks perspektiivis pidada õiguskuulekaks (Tallinna Ringkonnakohtu 23.04.2018 määrus asjas nr 118-1731, p 7). 2.
17. Lisaks sellele on vangla iseloomustuse andmetel Aleksandr Nikitinil diagnoositud narkootiliste ainete sõltuvus. 28.07.2022, mil ta saabus Viru Vanglasse, tuvastati tema kätel värsked süstimisjäljed. Sõltuvusprobleemid välistavad Aleksandr Nikitini tasumata trahvi asendamise üldkasuliku tööga. Senises kohtupraktikas on leitud, et aresti asendamine üldkasuliku tööga ei ole mõeldav isiku suhtes, kellel on sõltuvusprobleemid (Riigikohtu lahend nr 3-1-1-87-08; Tartu Ringkonnakohtu määrus asjas nr 4-17-6191, p-d 8, 9).
18. Viru Maakohtu 21.02.
19. a määruse peale esitas määruskaebuse Aleksandr Nikitin, kes palub vaadata üle maakohtu otsustus ja asendada rahatrahv üldkasuliku tööga. Ta on teadlik, et temale on korduvalt võimalusi antud ja teda usaldatud ning ta on mitmeid kordi alt vedanud. Samas on ta saanud vanemaks ja hakanud rohkem tuleviku peale mõtlema. Ta on olnud pidevalt hädas narkootiliste ainete sõltuvusega, ta ei ole sellega omal jõul hakkama saanud ja leiab, et peaks vabatahtlikult minema ravile. Tal on perekond, poeg, kes teda ootab ja kellele ta tahab toeks olla. Tahab jätkata elu seadusekuuleka kodanikuna. Aresti/vangistuse pikendamine ei ole kasuks ei temale ega ka lähedastele. Riik peab teda üleval pidama. Tal on olemas töökoht firmas „IDA-BUSSID“ OÜ, kuid kui ta selle võimalusega väga kaua viivitab, võib ta sellest ilma jääda. Samuti on tal olemas elukoht. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
20. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus nõuetekohaselt tuvastanud, et Aleksandr Nikitin ei ole tasunud väärteoasjas nr 2440,18,003501 rahatrahvi ning asendanud selle põhjendatult arestiga. Määruskaebuses ei vaielda rahatrahvi arestiga asendamisele vastu, kuid palutakse see asendada üldkasuliku tööga.
21. Ringkonnakohus on seisukohal, et aresti üldkasuliku tööga asendamisel tuleb hinnata üldkasuliku töö reaalse täideviimise perspektiivi. Kohtute Infosüsteemi andmetel on Aleksandr Nikitin korduvalt teinud üldkasulikku tööd, sh kriminaalasjas. Samas ei ole tegemist isikuga, kes oleks suutnud iga kord järgida üldkasuliku töö tegemise ajakava või sooritada töötunnid lõpuni. Maakohtul on õigus selles, et kriminaalasjas nr 1-21-553 rikkus Aleksandr Nikitin üldkasuliku töö tegemise ajakava, samuti registreerimiskohustust. Väärteoasjas nr 4-20-3292 2 tekkis tal samuti probleeme ajakava täitmisega, lisaks vahistati ta kriminaalasjas kahtlustatavana, mille järel oli töötundide tegemine võimatu. Varasemast elukäigust on näha, et katseajal on ta rikkunud käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi, sh narkootiliste ainete omamise ja tarvitamise keeldu. Kõik see näitab, et Aleksandr Nikitini puhul on üldkasuliku töö määramine perspektiivitu.
22. Maakohtul on õigus selleski, et Aleksandr Nikitini puhul ei ole üldkasulik töö see meede, mis aitaks tagada tema edaspidise õiguskuulekuse. Korduv karistamine rahatrahvide, üldkasuliku töö, nii tingimisi kui ka reaalse vangistusega ei ole senini suutnud Aleksandr Nikitinit mõjutada. Kriminaalasjas nr 1-22-2693 koostatud kinnipeetava iseloomustusest näha, et teda on kümnel korral kriminaalkorras karistatud, tegemist on tema viienda vangistusega. Tal on arvukalt kandmata väärteokaristusi: lisaks käesolevale asjale on esitatud karistuse asendamise taotlused veel kolmes väärteoasjas.
23. Väheoluline üldkasuliku töö sooritamise perspektiivi hinnates ei ole seegi, et kriminaalasjas nr 1-22-2693 esitatud kinnipeetava iseloomustuse järgi on tegemist narkootiliste ainete sõltlasega. Seda kinnitab ta ise ka määruskaebuses. Kuigi kaebuses selgitab Aleksandr Nikitin, et ta soovib asuda vabatahtlikult ravile, on iseloomustusest näha, et süüdlane arvab, et ta ei vaja ravi ning saab ise hakkama. Seega ei saa olla kindel, et Aleksandr Nikitinil on ka tegelikult motivatsiooni ravile minna. See aga seab kahtluse alla nii võimaliku ravi kui ka üldkasuliku töö tegemise edukuse. Ringkonnakohus leiab, et probleemid sõltuvusainete tarvitamisega võivad takistada üldkasuliku töö reaalset täideviimist. Ka senises kohtupraktikas on süüdlase probleeme sõltuvusainete tarvitamisega käsitletud üldkasulikku tööd takistava asjaoluna (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20.04.
24. a otsus asjas nr 3-1-1-87-08, p 13).
25. Neil asjaoludel on maakohus põhjendatult leidnud, et Aleksandr Nikitinile määratud asendusaresti ei ole võimalik üldkasuliku tööga asendada.
26. Ringkonnakohus ei pea määravaks ka Aleksandr Nikitini argumente seoses võimaliku töökoha kaotamisega ja vajadusega lähedasi toetada. Kumbki neist ei kaalu üles eeltoodut, s.o ohtu, et Aleksandr Nikitin ei asu nõuetekohaselt üldkasulikku tööd tegema. Lisaks tuleb süüdlasel arvestada sellega, et süütegusid toime pannes võib tal tekkida probleeme töökoha leidmise ja perekonnasuhetega. Asjaolu, et riik peab teda aresti kandmise ajal üleval pidama, ei ole samuti argumendiks. Asenduskaristuse kohaldamisel ei ole põhjendatud lähtuda ainult riigi ülalpidamiskuludest, tähtsam on riigil tagada, et mõistetud karistused ei jääks kandmata.
27. Eeltoodud põhjustel ning juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 196 lg-st 2, §-st 194 ja § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu
28. veebruari 2023 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Ingeri Tamm 3