Obsah (4)

§ 1132§ 402§ 415§ 113

Tsiviilasi nr 2-22-135084 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Donald Kiidjärv Otsuse tegemise aeg ja koht 2. veebruar 2023, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-135084 Ts

) § 1132 lg 1 ja teabelehe p 3 alusel palub hageja mõista välja sissenõudmiskulu 15 eurot; kostjale on edastatud 23.04.2022 tasuta meeldetuletuskiri ning 27.04., 27.05. ja 20.06.2022 tasulised meeldetuletuskirjad.

§ 1132

lg 2 ja teabelehe p 3 alusel palub hageja mõista välja sissenõudmiskulu 30 eurot; hageja on teinud pingutusi, et saada kontakti kohtuvälise kokkuleppe saavutamiseks (võlamenetleja töö, tasulised päringud, 18.07 ja 26.08.2022 meeldetuletuskirjad).

1. Kohtul ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente e-toimiku kaudu alates 09.11.2022 kätte toimetada. Kohus saatis menetlusdokumendid
2. ja 22.11.2022 e-postiga aadressil XXX. Viimases e-kirjas märkis kohus, et loeb kirja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3141 järgi kättetoimetatuks saatmisest kolme tööpäeva möödumisel. TsMS § 3141 lg 2 näeb ette, et kui menetlusdokumendi saaja on avaldanud samas kohtumenetluses kohtule enda või oma esindaja aadressi või sidevahendi andmed, võib saata menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks. TsMS § 3141 lg 3 p 2 järgi võib kohus lg-s 2 sätestatud korras menetlusdokumente kätte toimetada nende saatmisega ka hagimenetlusele eelnenud maksekäsu kiirmenetluses kohtule teadaolevat menetlusosalise aadressi või muu sidevahendi andmeid kasutades. Kostja avaldas oma e-posti aadressi maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväites. TsMS § 3141 alusel loeb kohus menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks saatmisest 22.11.2022 kolme tööpäeva möödumisel, s.o 2/4 26.11.
3. Kostjale anti hagile kirjaliku vastuse esitamiseks aega 20 päeva määruse kättesaamisest, seega oli viimane päev vastamiseks 16.12.
4. Kostja hagile tähtaegselt ei vastanud. 20.12.2022 saatis kostja kohtule e-kirja, milles kinnitas dokumentide kättesaamist. Kui lugeda menetlusdokumendid kättesaaduks 20.12.2022, oleks viimane päev hagile vastamiseks 09.01.
5. Kostja ei ole käesoleva ajani vastust esitanud. KOHTU SEISUKOHT
6. TsMS § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 näeb ette, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada osaliselt ja selles osas teha otsus TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendava osata. Ülejäänud osas teeb kohus põhjendatud otsuse hagi osalise rahuldamata jätmise kohta.
7. Kostjalt tuleb mõista tagaseljaotsusega hageja kasuks välja põhivõlg 416,99 eurot, intress 18,41 eurot, viivisest 20,22 eurot (56,04 - 35,82; vt p 6) ja sissenõudmiskulust 35 eurot (45 - 10; vt p 7), kokku 490,62 eurot.
8. BB Finance OÜ ja kostja vahel sõlmitud leping on

§ 402

mõttes tarbijakrediidileping.

§ 415

lg 1 I lause kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda

§ 113

lg-s 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist.

§ 113

lg 1 II lause järgi loetakse viivise määraks

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% aastas.

§ 113

lg 1 III lause näeb ette, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Riigikohus on selgitanud, et laenuandjal on põhimõtteliselt õigus nõuda tarbijalt viivist samas ulatuses, mis pooled näevad ette tarbijakrediidilepingus intressimäärana (Riigikohtu 14.01.2009 otsus kohtuasjas nr XXX p 12).

§ 113

lg 1 II lauses sätestatud viivisemäär oli 8% aastas kuni 31.12.2022 ja on 10,5% aastas alates 01.01.2023. Hagiavaldusest nähtuvalt lepiti lepingus kokku intressimääras 15,8% aastas, seega on

§ 113

lg 1 III lausest tulenev viivisemäär 15,8% aastas.

§ 415

lg 1 I lauset arvestades ei või hageja nõuda antud juhul viivist kõrgemas määras kui 15,8% aastas. Selle vaatamata on hageja arvestanud ja nõuab viivist 0,12% päevas (st 43,8% aastas). Eeltoodut arvestades ei ole viivisenõue õiguslikult põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata ulatuses, milles hageja nõuab põhivõlalt viivist üle 15,8% aastas. Seega on hageja viivisenõue 06.07.–25.10.2022 eest põhjendamatu 35,82 ulatuses (56,04 - 20,22 (s.o 416,99 * 0,158 / 365 * 112)). 7. Hageja palub

§ 1132

lg 1 ja teabelehe p 3 alusel mõista välja sissenõudmiskulu 15 eurot.

§ 1132

lg 1 I lause näeb ette, et lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Sama lõike III lause kohaselt on nimetatud hüvitist võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Hagiavalduse kohaselt ei tasunud kostja igakuiseid makseid nõuetekohaselt ja talle edastati 23.04.2022 tasuta meeldetuletuskiri ning 27.04., 27.

1. ja 20.06.2022 tasulised meeldetuletuskirjad. Hagiavaldusest ei nähtu, et hageja oleks ka enne 27.
2. ja 3/4 20.06.2022 meeldetuletuskirju saatnud vähemalt ühe tasuta meeldetuletuskirja. Seega ei ole sissenõudmiskulu 27.
3. ja 20.06.2022 kirjade eest kokku summas 10 eurot põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
4. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus peab põhjendatuks jaotada menetluskulud järgmiselt: jätta hagi rahuldatud osalt tasumisele kuuluv riigilõiv ning 91,46% hageja muudest menetluskuludest kostja kanda; jätta hagi rahuldatud osalt tasumisele kuuluvat riigilõivu ületav riigilõiv ning 8,54% hageja muudest menetluskuludest hageja enda kanda; jätta kostja menetluskulud tema enda kanda. Menetluskulude jaotamisel arvestab kohus hagi rahuldamise ulatust, poolte menetluskulude koosseisu ning asjaolusid, et riigilõivu suurus esitatud ja rahuldatud nõudeid arvestades on erinev ja hagi osaline rahuldamata jätmine ei ole seotud kostja vastuväitega.
5. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 175 eurot (hagiavalduse p 4.3). Hagihind on 536,44 eurot ja rahuldatud osa arvestades 490,62 eurot. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasutakse hagilt hinnaga 490,62 eurot riigilõivu 140 eurot. Arvestades menetluskulude jaotust, tuleb kostjal hüvitada hagejale riigilõivust 140 eurot. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

§ 113lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 4/4