Obsah (13)

§ 199§ 113§ 66§ 16§ 2§ 56§ 76§ 58§ 57§ 70§ 69§ 65§ 68

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17.10.2022, Rakvere kohtumajas Kriminaalasja number 1-22-2463 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Keili Rosar Prok

§ 199

lg 2 p 9 järgi Süüdistatav KARL KIVI, isikukood 39206195219; xxxx kodanik; elukoht xxxx; emakeel xxxx; xxxx; töötab xxxx; varem kriminaalkorras karistatud: 19.03.2015 Viru Maakohtu Rakvere otsusega

§ 113ja § 200 lg 2 p 5, 7, 8 järgi 8 aastat vangistust alates 20.11.2014.

15.01.2019 kohtumäärusega vabastati vangistusest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 20.11.2022 Tõkend – ei ole kohaldatud. Asja läbivaatamise kuupäev 14.09.2022 ja 26.09.2022, avalikul kohtuistungil, üldmenetluses RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 306, § 309, § 313, § 315, § 318, § 319, § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 2,

§ 66

lg 1, kohus O T S U S T A S: KARL KIVI süüdi tunnistada

§ 199

lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja karistuseks mõista rahaline karistus 200 miinimumpäevamäära ulatuses, s.o summas 2000,00 eurot, mis

§ 66

lg 1 alusel võimaldada tasuda ositi 12 kuu jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust, iga kuu hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks esimesel üheteistkümnel kuul 166,67 eurot ja viimasel kuul 166,63 eurot. Rahalise karistuse osamaksed tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank – IBAN EE351010052031000004, (SWIFT EEUHEE2X), Swedbank – IBAN EE522200221013264447 (SWIFT HABAEE2X), Luminor Bank – IBAN EE401700017002872300 (SWIFT RIKOEE22) või LHV Pank – IBAN EE957700771001523585 (SWIFT LHVBEE22). Maksekorraldusele märkida viitenumber 99922400002810 ja selgitus: „Karl Kivi, 1-22-2463, rahalise karistuse osamakse.“ Välja mõista Karl Kivilt menetluskuluna riigituludesse: 981,00 eurot sundraha KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel; 318,84 eurot kaitsjatasu vandeadvokaat Ahto Sirendi poolt õigusabi osutamise eest KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel.

§ 66

lg 1 alusel võimaldada menetluskulud kokku summas 1299,84 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks vähemalt 108,32 eurot. Menetluskulu osamaksed tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank – IBAN EE351010052031000004, (SWIFT EEUHEE2X), Swedbank – IBAN EE522200221013264447 (SWIFT HABAEE2X), Luminor Bank – IBAN EE401700017002872300 (SWIFT RIKOEE22) või LHV Pank – IBAN EE957700771001523585 (SWIFT LHVBEE22). Maksekorraldusele märkida viitenumber 99922700034740 ning selgitus: „Karl Kivi, 1-22-2463, menetluskulu osamakse“. Kui rahalise karistuse või menetluskulu osamakse ei ole tähtajaks tasutud suunatakse nõue täies ulatuses täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid– DVD plaat Rakvere Põhjakeskuse Rimi hyper kaupluse 23.07.2021 ja 27.07.2021 turvakaamerasalvestistega ja CD plaat Väike-Maarja Konsumi kaupluse 06.05.2021, 07.05.2021 ja 13.05.2021 turvakaamerasalvestistega – hoida kriminaalasja juures. Edasikaebamise kord. Kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtuotsusega ei nõustu, on tal õigus esitada apellatsioon. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtumenetluse poolel teatada Viru Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kantseleis 07.11.2022. Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. I SÜÜDISTUS Karl Kivi on antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema, süstemaatiliselt varguseid toimepaneva isikuna, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil - 06.05.2021 kella 20:30 paiku Lääne-Virumaal Väike-Maarja vallas Väike-Maarja alevikus Pikk tn 12 asuvast Järva Tarbijale Ühistule kuuluvast kauplusest Väike-Maarja Konsum võttis ühe pudeli viina Viru 2 Valge Vägev 80% tükihinnaga 15,99 eurot ja lahkus kauplusest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Järva TÜ-le on vargusega tekitatud kahju summas 15,99 eurot; - 07.05.2021 kella 17:28 paiku Lääne-Virumaal Väike-Maarja vallas Väike-Maarja alevikus Pikk tn 12 asuvast Järva Tarbijale Ühistule kuuluvast kauplusest Väike-Maarja Konsum võttis ühe pudeli viina Viru Valge Vägev 80% tükihinnaga 15,99 eurot ja lahkus kauplusest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Järva TÜ-le on vargusega tekitatud kahju summas 15,99 eurot; - 13.05.2021 kella 17:32 paiku Lääne-Virumaal Väike-Maarja vallas Väike-Maarja alevikus Pikk tn 12 asuvast Järva Tarbijale Ühistule kuuluvast kauplusest Väike-Maarja Konsum võttis kaks pudelit viina Viru Valge Vägev 80% tükihinnaga 15,99 eurot (kogumaksumusega 31,98 eurot) ja lahkus kauplusest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Järva TÜ-le on vargusega tekitatud kahju kokku summas 31,98 eurot; - 23.07.2021 kella 16:35 paiku Lääne-Virumaal Rakvere linnas Haljala tee 4 asuvast Rimi Eesti Food ASile kuuluvast kauplusest Rakvere Rimi hyper võttis 4 pudelit brändit Brandy Ibis tükihinnaga 9,99 eurot (kogumaksumusega 39,96 eurot) ja lahkus kauplusest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Rimi Eesti Food AS-ile on vargusega tekitatud kahju summas 39,96 eurot; - 27.07.2021 kella 19:06 paiku Lääne-Virumaal Rakvere linnas Haljala tee 4 asuvast Rimi Eesti Food ASile kuuluvast kauplusest Rakvere Rimi hyper võttis 2 pudelit brändit St-Remy tükihinnaga 9,99 eurot (kogumaksumusega 19,98 eurot) ja möödus kassast ning turvaväravast, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Karl Kivi tahtest olenemata jäi kuritegu lõpule viimata, sest ta peeti kaupluse turvatöötaja poolt kinni ning kaup on rikkumata kujul kauplusele tagastatud. Kokku tekitas Karl Kivi varalist kahju Järva TÜ-le summas 63,96 eurot ja Rimi Eesti Food AS-ile summas 39.96 eurot. Seega Karl Kivi, võttes tahtlikult ja süstemaatiliselt ära võõraid vallasasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime

§ 199lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

II KOHTULIKU UURIMISE KÄIGUS TUVASTATUD ASJAOLUD JA UURITUD TÕENDID Süüdistatav Karl Kivi andis ütlusi, mille kohaselt tunnistas ennast kohtus taielikult süüdi köigis alkoholi varghuse episoodides ning ei vaidlustanud varguste toimepanemise asjaolusid. Seletas, et ei ole varastanud poest mingeid muid asju ega toiduained, vaid ainult alkoholi ning seda lühikesel, tema jaoks probleemsel ajaperioodil. Peale kinnipidamist Rimis ei ole ta mingeid rikkumisi toime pannud. Kahtlustatavana ülekuulamisel ta oma süüd ei tunnistanud, kuna oli hirm vanglakaristuse ees kuna oli vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastatud ja senini katseajal. Kui teda peeti kinni selle viimase varguse episoodi juures, siis oli ta alkoholijoobes. Ta vabastati vangistusest enne tähtaega ja määrati kriminaalhooldus. Üks aasta oli jalavöruga kriminaalhooldust ja üks aasta oli ilma vöruta kriminaalhooldust. Katseaeg on siiamaani, s.o neli aastat oli kokku. Kui vargused toime pani, siis ei olnud tal enam kriminaalhooldust ega ka keeldu alkoholi tarbimiseks. Kriminaalhooldus kulges hästi. Kui 2020.aasta suve löpus Soome tööle läks, siis aasta löpus tuli ära sealt, kuna firma löpetas tegevuse ja löpus tekkisid ka palga probleemid. Eestis asus elama Väike-Maarjas koos oma praeguse abikaasa K. ja tema alaealiste lastega. Otsis tulutult tööd ja hakkas siis rohkem jooma, arvates, et see köik oli tingitud stressist. Naine körval kogu aeg ütles ka, et ta oli kuidagi teistsugune käitumiselt sel perioodil. Sellel ajal, kui need vargused toime pani, tal töökohta ei olnud ja ta elas naise rahadest ning kuigi oli piinlik, ajas see jooma. Leidis, et see oli stressist tingitud joomine rohkem ja lihtsalt ei olnud rahalisi vahendeid ise soetada alkoholi ja sellest tuligi selline möte minna vötta, et nii oli lihtsam. Tal ei olnud südant abikaasa rahakotti tühjaks teha alkoholi arvelt. Peaaegu alkoholiga mingeid probleeme ei ole enam. Pärast kahtlutuse esitamist vöttis ennast päevapealt kokku ja oli kaine. Leidis liinitöö 3 Xxxx. Kui ta tööle asus, siis on järjepidevalt kuni praeguse ajani olnud töö ja sissetulek. Tema arvelt peeti kinni elatisevölgnevust, palgast sai kätte üsna väikse summa, 300 ringis vöi üle selle. Sellest piisas, et ära elada, kuna korteris ei pidanud üüri maksma, olid ainult elektrikulud ja hooldustasud. Ta sain parema pakkumise, aga selles firmas, kuhu ta edasi läks, öeldi, et löpetavad tegevuse ära, et nüüd oli viimane kuu ja siis ta naisega otsustaski Soome minna. Soomes oli tal kohe esimese küsimise peale vöimalus tööle saada. Alates juunikuust 2022 on Soomes, kus tal on elamisluba. Tegutseb kergettevötjajana, kes Eesti möistes on FIE, esitab arveid tehtud töö eest. Xxxx OY on firma, mis annab kogu aeg tööd. Temale esitab arve Eezyle esitab arve ja Eezy esitab sellele ettevöttele arve ja ettevöte maksab Eezyle raha ja vötab sealt maksud maha ja maksab talle siis töötasu. See ongi Eezy eesmärk, et oleks palju lihtsam asju teha ning ei ole vaja raamatupidamist vöi ise makse maksta, et maksab köik maksud ametlikult tema eest ja Soome pension ka jookseb sellega. Selline töötamise vorm välistab täielikult mustalt töötamise. Ta on praegu Soome Vabariigis legaalselt elav, töötav ja makse maksev resident. Tal on praegu töö ja sissetulek olemas. Abikaasa K. K. on ka plaan asuda Soomes tööle ja lapsed lasteaeda saada. Tunnistas, et tal on riigi ja kolmandate isikute ees võlgnevusi Eestis, arvab, et suurusjärgus umbes 15 000 eurot. Loomulikult tahab ta need ära maksta, kui tal vöimalused on aga lihtsalt elu jooksul ei ole neid vöimalusi väga olnud ja Eesti palk on olnud päris väike. Ta vöttis vastu A. K. pärandi ja kavatseb sellest katta võlad, s.o siis kõik või siis võimalikult suures ulatuses. Seal on korter, auto ja hetkel teadmata summa pangakontol, selle pidi notar välja selgitama., Ta on alates

1. juulist 2021, kui kahtlustus esitati, olnud seadusekuulekas ja ta kahetseb südamest varguste toimepanemist. Sisimas ta teadis, et jääb nagunii vahele ja ta teadis, et sellel on rasked tagajärjed. Kahjuks oli selline periood, kus ta muust väga ei möelnudki kui alkoholist ja sel perioodil see vaid süvenes umbes poole aastase perioodi jooksul. Kui talle kahtlustus esitati
2. juulil 2021, siis ta ennast süüdi ei tunnistanud ja ütlusi ei andnud, kuna uurija ütles, et läheb vangi ja see ajas tal hirmu nahka, seal ei olnudki mitte midagi. Kui prokurör ühendust vöttis ja soovis arutada vöimalikke kokkuleppeid, siis 15.12.21 kirjutas abiprokurörile ja tunnistas vargust, sest sai vahepeal kaineks. Samas prokuratuuris pakuti karistuseks reaalset vangistust, siis oli ka tegelikult hirmul, aga lihtsam oli lõpuks viga tunnistada, südamel on kergem. Katseaeg ei ole seniajani läbi ja ta teadis, et peaks pöhimötteliselt käima piltlikult öeldes mööda nööri aga inimene kipub unustama vahest. Tal oli varem teine nimi, s.o Karl Eelmaa. Vahetas nime ära vanglast vabanedes kriminaalhoolduse ajal, sest lihtsam on tegelikult tulevikus hakkama saada, tööd leida. Kannatanu Järva Tarbijate Ühistu esindaja K. S. andis kohtus ütlusi, mille kohaselt sönul kâidi vargil Järva Tarbijate Ühistule kuuluvas Väike-Maarja kaupluses Konsum. Esimene vargus toimus 6.mail 2021 keli 20:30, mil varastati üks pudel Viru Valge Vägev 80%, hinnaga 15.99 eurot; järgmine vargus toimus 07.mail 2021 kell 17:28, kui varastati Viru Valge Vägev 80%, hinnaga 15.99 eurot ja kolmas kord oli 13.mail 2021 kell 17:32, kui varastati kaks pudelit Viru Valge Vägev 80%, hinnaga 15.99 eurot, s.o kokku 31.98 eurot ja kolme korra vargustega põhjustatud kahju kokku oli 63,96 eurot. Kahju hüvitatud ja nöuded puuduvad. Vargus avastati selle järgi, et alkoholi jääk oli sellel tootel suurem, kui kauba kogus riiulis ja siis hakati kaamera pealt vaatama, kes need sealt ära vöttis ja tänu sellele avastati vargus. Tunnistaja H. T. seletas, et töötas maikuus 2021 Väike-Maarja Konsumis vanem-müüjana. Kui teevad poes kauba tellimusi, siis vaatavad ka laojääke ning kui riiul on mingist asjast tühi ja vaatavad, et laos peaks olema suur jääk, siis nad otsivad laost ja kui laos ei ole, siis nad kahtlustavad vargust ja hakkavad kaameratest vaatama. Vargused, mis tema mälu järgi olid toime pandud 6.mai, 7.mai ja 13.mai 2021, avastasid nädal aega hiljem 20.mail, kui hakkasid turvakaamera salvestusi 4 hakkasid tagantjärele vaatama. Siis avastasidki, et on varastatud viina Viru Valge Vägev. Varastas üks noormees ühel päeval ja ühel päeval nad vist olid kahekesi ja teistel päevadel oli vist üksi. Tegemist oli ühe ja sama noormehega ja ta oli iga kord samaselt riides. Teine vanem-müüja teadis, et see isik oli Karl Eelmaa. Panid videosalvestiste need hetked, kus vargused toimusid, mälupulgale, teavitasid kaupluse juhatajat ja tema vöttis ühendust politseiga. Kannatanu Rimi Eesti Food esindaja E. L. sönul tuvastati 23.07.2021 kell 16:35 vargus Rakvere linnas, Haljala tee 4 asuvast Rimi Eesti Foodile kuuluvast Rakvere hüper Rimi kauplusest, kus varastati neli pudelit brändit hinnaga 9,99 eurot ja kogumaksumusega 39.96 eurot. Teine episood oli
3. juulil 2021, kui Karl Kivi turvamehe poolt ka kinni peeti. Sel korral varastati kaks pudelit brändit tk 9,99 eurot, mis kauplusele tagastati. Kahju kogusummas 39.96 eurot on Rimile hüvitatud ja nõuded puuduvad. Tunnistaja R. W., kes töötab turvatöötajana andis ütlusi, mille kohaselt ta andis välja köik varguseid puudutavad videosalvestised. Algus oli nii, et alkoholi osakonna juhataja hakkas inventuuri tegema ja tuli välja alkoholi puudujääk. Siis ta hakkas videosalvestistelt otsima inimest, kes vargused toime pani ja ta leidis selle inimese. Esimesel korral tuli meesterahvas naisterahvaga koos, vöttis kaks pudelit alkoholi ja köndisid eemale ja siis kassa juurde, kus ei maksnud alkoholi eest ja tulid välja. Esimene kord isikud vahele ei jäänud alkoholiga ja siis nad jälgisid seda inimest, et millal ta tuleb ja tuligi. Järgmine kord jälgis spetsiaalselt ja selle inimese tegevus oli sama, ei olnud midagi muutunud. Meesterahvas koos naisterahvaga läksid alkoholi osakonda, mees võttis alkoholi, siis köndisid edasi ja mees pani alkoholipudelid pükste sisse. Osade kaupade eest maksid, kuid tulid kassast läbi ilma alkoholi eest maksmata. Kui isikud tulid läbi kassaliini, palus tulla turvaruumi selgitama, mis toimus ja kuidas toimus. Turvaruumis ta palus, et mees vötaks välja need asjad, mis ta vöttis alkoholiletist. Ta alguses ei tahtnud seda teha, siis löpuks ometi vöttis väljaja ütles, et ta ostis alkoholi teisest poest, mitte Rimist. Sellel hetkel ta ei tunnistanud seda, et ta nende poest varastas. Kutsus politsei ja politsei viis isiku ära. Tunnistaja K. K., kes on süüdistatava Karl Kivi abikaasa, andis kohtuistungil ütlusi, seletades, et perekonda kuuluvad Karl, tema ja tema kaks alaealist last. Soomes elavad alates juuni algusest, kui Karl leidis oma tuttava kaudu sinna töö. Tal endal hetkel Soomes tôôkohta ei ole, mis on küll plaanis kui asjad korda saavad, siis oleks soov lapsed lasteaeda panna ja siis ise ka tëôle minna. Karl Kiviga teavad üksteist juba varasemast nooruspôlvest, aga ei olnud vahepeal üldse suhelnud, kuid uuesti hakkasid suhtlema umbes 2020.aasta aprillis. Koos hakkasid elama hakkasid umbes pool aastat hiljem. Elasid sel ajal Vâike-Maarjas. Karl töötas algul enne jôule ta tuli sealt àra, kui töösuhe lôppes. Selle tôôkohaga olid mingid probleemid - ei olnud ôigeaegne palga maksmine ja lôpuks lâks see firma üldse Iaiali. Kui Karl tuli Soomest tagasi, siis nad elasid koos Karli perekonna korteris Väike-Maarjas. Karl otsis pidevalt tôôkohta ja ta oli üsna stressis sellepärast Ta ütleski seda, et on endast väljas sest tal ei ole tööd. Ta môtles, et ehk isa kaudu leiab midagi. Kuna ta oli viga endasse tômbunud, siis ta väga ei tahtnud sellest rääkida. Sel ajal oli neil tema emapalk ja lasterahad ja alimendid. Sai teada, et Karl on toime pannud need vargused poes, kui neid turvaruumi viidi, siis ta sai teada sellest, et selline süüdistus on. Muidugi ta arvas, et see on mingi ühekordne, aga kui Karl tuli vàlja, siis ta rääkis kõik ära. Ta palus vabandust ja lubas talle, et see ei kordu enamja nad istusid autosse ja rääkisid. Karl otsis tôôd ja oli ise ka väga endast viljas selle pärast, mis juhtus. Neil oli pâris stressirohke olukord, sest ei teadnud, mis edasi saab. Kuskil novembri vôi detsembri lôpus leidis Karl leidis endale lôpuks töö kohalikus puidutööstuses ja peale seda on ta käinud tôôl ilusti. Soomes paigaldab ta laminaati ja teeb muid ehitustöid, mis on vajalikud. Praegu on olnud selline aeg, kus nad kâivad rohkem Eestis ka, aga need on üldiselt üsna 5 lühikesed sõidud. Nad ikkagi sooviksid edaspidi elada Soomes. Tal on oma viike sissetulek nô alimentide arvelt, et see läheb laste kulude katmiseks ja Karl hoolitseb nende ülalpidamise eest korteri nâol ja sôôgi ja joogi eest. Karl Kivi sissetulek sôltub kui palju ta tôôl kaib, aga ta ikkagi on üsna püsiv, ühe kuu sissetuleku suurus on ta arvab olevat umbes 2000-
4. Tema saab ka lasteraha, sissetulekud kuus natuke üle
5. Omavahelised suhted on väga head. Need on algusest peale olnud vàga head. Karli poolt tekitatud kahju oli hüvitatud tema poolt, sest Karl Kivi kontod on olnud arestitud. Jaanuarist 2022 kuni maini oli ka Eestis sissetulek olemas, töökoht ja püsiv sissetulek, aga enamus liks kohtutäituritele. Ta ei teadnud, kas ta on olnud mölemal korral, s.o nii 23.07.2021 kui ka 27.07.2021 seal kõrval, kui Karl varastas alkoholipudeleid ja seletas, et ta ei ole ka näinud, kuidas ta neid endale püksi topib ja kahjuks ta ka kassas töesti ei ole möelnud selle peale, kuna tema ise kanget alkoholi üldse ei joo. Tema tegeles pere toidu poolega ning raha oli kogu aeg tema käes, aga Karl on ise öelnud peale seda, et ta ei tahtnud alkoholi jaoks tema käest raha küsida, sest temale ei tundunud see lihtsalt öige, et naine peaks alkoholi ostma. Kohus uuris asjas olevaid kirjalikke tõendeid Järva Tarbijate Ühistu avaldus, mille kohaselt varastati Järva Tarbijate Ühistule kuuluvast kauplusest Väike-Maarja Konsum varastati 06.05.2021 1 pudel viina Viru Valge Vägev 80% tükihinnaga 15,99 eurot, 07.05.2021 1 pudel viina Viru Valge Vägev 80% tükihinnaga 15 99 eurot ja 13.05.2021 2 pudelit viina Viru Valge Vägev 80% tükihinnaga 15,99 eurot (kogumaksumusega 31 ,98 eurot /kd I, tl 1/; Asitöendi (Väike-Maarja Konsum turvakaamera videosalvestised) vaatlusprotokoll ja salvestised CD-plaadil, mille kohaselt on videosalvestistelt näha, kuidas Karl Kivi vötab köigil kolmel korral riiulist viinapudelid, topib pöue, läheb kassasse ja kassas tasub telste asjade eest, jättes alkoholi eest tasumata /kd I, tl 2-16/; Rimi Eesti Food AS avaldused, mille kohaselt 23.07.2021 meesterahvas võtab müügisaalist 4 pudelit riiulist ja paneb korvi. Riiulite vahel toimetavad koos naisterahvaga, kassasse jöudes pole pudeleid. Tasumata kaubad Brandy Ibis tükihinnaga 9,99 eurot kogumaksumusega 39,96 eurot. Kell 16:30:04 sisenevad kauplusesse, 16:31:59 vötab riiulist 4 pudelit ja liigub edasi, 16:32:00 toimetavad riiuli vahel, peidavad pudeleid, maksavad kassas, kuid on näha, et pükste taskud pungil. 27.07.2021 meesterahvas vötab alkoholi osakonnas jooki, kassas ei maksnud. Tasumata kaubad StRemy 2 tk tükihinnaga 9,99 eurot kogumaksumusega 19,98 eurot, kaup tagastatud kauplusele. 18:58:39 tulevad sisse, 18:59:11 vötab 2x alkoholi, 19:06:43 tuleb kassast välja /kd I, tl 17-18/; - - Karl Kivi kahtlustatavana kinnipidamise ja isikusamasuse tuvastamise protokollid /kd I, tl 1921, 22/; - Indikaatorvahendi kasutamise protokoll ja joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokoll, mille kohaselt Karl Kivil tuvastati joove 0,17 mg/l kohta ning tal esinesid joobeseisundile viitavad tunnused ja alkoholilõhn suust /kd I, tl 23/; Asitöendi (Rakvere Rimi Hyper turvakaamera videosalvestised) vaatlusprotokoll ja salvestised DVD-plaadil /kd I, tl 24-40/; - 6 - Viru Maakohtu 15.01.2019 kohtumäärus nr 1-12-10224 ja kinnipeetavate isikute registri väljatrükk /kd I, tl 41-46/; - Maksekorraldused Karl Kivi poolt hagi aluseks olevate summade maksmise kohta K. Pooli arvelt on tasutud Jàrva Tarbijate Ühistu hagiavaldus summas 63,96 eurot ja Rimi Eesti Food AS hagiavaldus summas 39,96 eurot /kd I, tl 47-48/; - Karl Kivi e-kiri prokurörile, mille kohaselt ta on saanud advokaadi vahendusel teada, et prokurôri seisukoha järgi tuleks tal karistust kandma minna vanglasse. Ta tunnistab enda süüdi ja kahetseb tehtut. Ühtlasi palub karistust, mis ei saaks tühistada ta vàrskeid lootusi, paremaid eesmârke ja tulevikuvisiooni. Vanglakaristus jàtab ta kôigesl sellest ilma /kd I, tl 49/; Maksukohuslaste registri väljatrükk, mille kohaselt Maksu- ja Tolliametil puuduvad andmed Karl Kivi tulude kohta
6. aastal.
7. aastal on ta deklareerinud tulu 97 eurot ja
8. aastal (01.04 seisuga) 1233 eurot /kd I, tl 50/; Täitemenetluse andmete päringu väljatrükk, mille kohaselt seisuga 01.04.2022 oli täitmisele pôôratud võlgade kogusumma 10227.71 eurot ja kohtuistungi pâevaks (14.09.2022) ei olnud surnma muutunud /kd I, tl 51-54/; - Karistusregistri väljatrükk, mille kohaselt on Karl Kivil 1 kehtiv kriminaalkaristus: 19 03 2015 Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja poolt

113 ja 200 lg 2 p 5, 7, 8 jirgi 8 aastat vangistust alates 20.11.

1. 15.01.2019 kohtumäärusega vabastati vangistusest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 20.11.2022 Vabanes 31.01.
2. Ârakantud karistusaeg on 4 aastat 2 kuud 11 pieva ja ärakandmata karistusaeg 3 aastat 9 kuud 19 päeva /kd I, tl 55-56/; Kaitsja esitatas kirjalikud tôendid: - Abielu registreerimise tôend — abiellus K. P. xxxx /kd I, tl 61/; - Maksuameti väljatrükk isiku töötamise kohta - Karl Kivi on olnud tôôl OÜ Xxxx jaanuarikuust kuni aprillini ja maikuus tôôtas ühe kuu ettevôttes Xxxx OÜ /kd I, tl 62/; - Euroopa Liidu kodaniku elamisôiguse registreerimistôend 17.8.2022 /kd I, tl 64-65/; - Kergettevõtjana registreerimistôend — 02.06.2022 on regisfreerunud Eezy Kevytyrittäjät Osk teenuse kasutajaks /kd I, tl 66-67/; - Soome maksuameti registreerimise dokument — 25.05.2022 /kd I, tl 68-69/; - Eezy Kergettevôtja palgatôend - esimene tôôtasu on 22.06.2022 kuni 02.09.2022 tulu 6192,33 eurot /kd I, tl 70-71/; - Pärimisdokument, mis on välja antud 07.09.2022 ning sellest nâhtub, et pârijad loobuvad pârandist Karl Kivi kasuks /kd I, tl 72-73/. 7 III KOHTU PÕHJENDUSED Tulenevalt KrMS § 3051 lg 1 ja 2 peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud ning kohus saab otsuse rajada üksnes kohtuliku uurimise esemeks olnud tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. Vastavalt KrMS § 61 hindab kohus tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Hinnates kohtuliku uurimise käigus uuritud tõenditest ja faktilistest asjaoludest tulenevat tervikpilti, jõudis kohus järeldusele, et käesolevas kriminaalasjas ei olnud vaidlust süüdistatavale esitatud süüdistuse kvalifikatsiooni üle – süüdistatav on end süüdi tunnistanud kõigis süüteo episoodides ja aru saanud ning tunnistanud, et oma tegudega on tema kannatanutele kahju põhjustanud ning et see kahju on hüvitatud. Karl Kivi süü on peale tema poolt süü omaks võttu tõendamist leidnud ka kannatanute ja tunnistajate ütlustega, samuti kirjalike tõendite ning nendega kaasnevate videosalvestustega, mis selgelt viitavad süüdistatavale kui süüteo toimepanijale.

§ 199

lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritav kuritegu sätestab vastutuse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil kui see on toime pandud süstemnaatiliselt. Varguse puhul on kaitstav öigushüve omand. Objektiivsest küljest kujutab vargus vööra vallasasja äravötmist. Vööras on asi, mis ei ole asja ära vötva isiku omandis. Subjektiivsest küljest eeldab vargus tahtlust koosseisu köigi asjaolude suhtes. Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega ning teab vöi vähemalt möönab, et tegemist on vallasasjaga, mis on tema jaoks vööras ja on kellegi valduses.

§ 16

lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahab või vähemalt möönab seda. Karl Kukk tegutses võõraid vallasasju ära võttes otsese tahtlusega. Tema süüd ja teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ja tema poolt toimepandud süütegu on õigesti kvalifitseeritud

§ 199lg 2 p 9 järgi ning ta kuulub süüdimõistmisele.

IV KOHTU SEISUKOHT KARISTUSE OSAS

§ 2

lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse üldpreventiivne eesmärk on tagada õigusnormide tõsiselt võetavus ning üldsuse usaldus ning rahulolu, et süütegudele reageeritakse õiglaselt. Heites isikule ette õigusvastaseid tegusid, võetakse ta vastutusele üksnes tema poolt toimepandud tegude eest ja nende piirides. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki tegude 8 toimepanemisel, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karl Kivi on varem kriminaalkorras karistatud pikaajalise vangistusega raske isikuvastase kuriteo toimepanemise eest. Selle karistuse kandmiselt vabastati tema

§ 76

alusel, mis reguleerib vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise tingimusi.

76 lg 7 sâtestab, et kui süüdlane paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, viiakse kandmata jäänud karistuse osa tâide.

§ 199

lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritav kuritegu on teise raskusastme kuritegu, mis näeb karistusena ette rahalise karistuse vöi vangistuse kuni viis aastat.

§ 56

lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Isiku karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades, mistõttu peab karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut. Käesolevas kohtuasjas on keskseks küsimuseks, millist karistusliiki on põhjendatud Karl Kivi suhtes kohaldada. Kas on vältimatult vajalik kohaldada tema suhtes vangistuslikku karistust või piisab tema mõjutamiseks leebemast karistusliigist, s.o rahalisest karistusest. Karl Kivi süüd raskendavad asjaolud

§ 58mõttes puuduvad.

Tema süüd kergendavateks asjaoludeks

§ 57mõttes on kahju vabatahtlik hüvitamine ja puhtüdamlik kahetsus.

Kohus ei nõustu prokuröri hinnanguga, et Karl Kivi süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus ei ole siirad ning selle eesmärgiks on saada vöimalikult kerge karistus, kuna ta pani toime poevargusi seni kuni vahele jäi ja siis kinnipidamisel eitas ta oma süüd ning väitis turvamehele, et ostis alkoholi teisest poest. Ka politseile kinnitas Karl Kivi kinnipidamisel, et tema ei ole seda tegu toime pannud. Seejärel kui teda kahtlustatavana üle kuulati, kinnitas ta jätkuvalt, et ei ole seda kuritegu, milles teda kahtlustatakse, toime pannud ja ütlusi anda ei soovi. Alles siis kui prokuratuur oli väljendanud oma seisukohta, et karistus peaks olema reaalne vangistus, muutis Karl Kivi kas siis ise völ oma kaitsja soovitusel taktikat ja kirjutas prokurörile, et tunnistab oma süüd ja kahetseb tehtud ning palub mitte vabadusekaotuslikku karistust. Nii süü eitamine kui ka a ütluste andmisest keeldumine on kahtlustatava/süüdistatava õigus ja selle õiguse kasutamist ei ole alust ette heita. Karl Kivi on kohtuistungil põhjendanud oma sellist valikut tõepoolest hirmuga vangi mineku ees, kuna teadis, et tegemist on katseajal toimepandud tegudega. Nii süüdistatava enda kui tunnistaja K. K. ütlustega on tuvastatud, et alates 2021.aasta lõpust oli nende elus eelkõige majanduslikult keeruline ja stressirikas periood kui Karl Kivil puudus töö ja sissetulek, millele viimane leidis lahendusena alkoholi tarvitamise ning kuna oli piinlik elukaaslase käest alkoholi ostmiseks raha küsida, sest esmavajadustekski ei piisanud, siis leidis vaid ebaseadusliku lahenduse. Karl Kivile süüks arvatud viis vargust on toime pandud lühikese ajaperioodi, s.o ca 1,5 kuu jooksul, mil ta vaid alkoholi varastas. Kohus ei õigusta kuritegude toimepanemist, kuid süüdistatava selgitus, et 9 viimase varguse episoodi järgne kinnipidamine oli tema jaoks tõsiseks äratuseks, mis katkestas süütegude toimepanemise ahela, on kohtu jaoks eluliselt usutav, kuna ta on peale seda teinud oma elus olulised positiivsed korrektiivid, s.o on saanud asuda püsivalt tööle ja võtnud muuhulgas vastu otsuse kolida koos perega Soome, kus on tema sõnul paremad tingimused nii oma perekonna eest hoolitsemiseks kui ka võlgnevuste tasumiseks. Karistusettepaneku tegemisel Karl Kivile, välistas prokurör rahalise karistuse mõistmise põhjendusel, et seda ei saa pidada otstarbekaks hoolimata asjaolust, et seadus nâeb sellise vôimaluse ette, kuna eelmised rahalisest karistusest raskemad karistused, s.o vangistus nii tingimisi kui reaalselt ei ole avaldanud talle môju ning seega on selline karistus liiga kerge ega oma piisavat môju süüdlasele. Samuti ei ole kohtule esitatud dokumentidest üheselt arusaadav süüdistatava sissetuleku suurus ning ka pärandiga seonduv. Võttes arvesse Karl Kivi süü suurust ja põhjendusi, miks kuritegu on toime pandud ja toimepandud kuritegudele järgnenud perioodi, siis arvestades nii üld- kui ka eripreventiivset eesmärki, mõjutamaks süüdistatavat edaspidi õiguskuulekalt käituma, peab kohus käesolevas kohtuasjas siiski põhjendatuks just rahalise karistuse mõistmist, kuna peab seda piisavaks ja ositi tasumist võimaldades süüdlasele ka jõukohaseks. Rahalise karistuse mõistmisel tuleb välja selgitada, kas süüdlasel on selle tasumine võimalik. Mineviku sissetulekud ei pruugi kajastada süüdistatava võimekust rahalise karistuse tasumiseks käesoleval ajal. Kohtule on esitatud tõendid, mis kinnitavad Karl Kivi arvestatavat sissetulekut käesoleval ajal Soomes. Samuti on Karl Kivi vastu võtnud pärandi, millest tema lähkondsed loobusid just tema kasuks. Kohtul, isegi teadmata pärandvara suurust, ei ole alust kahelda, et süüdistatav kasutab seda tema vastu esitatud nõuete likvideerimiseks, kuna vastasel juhul, seda soovimata, oleks olnud pigem põhjendatud sellest keelduda. Võttes arvesse kergendavad asjaolud, s.o puhtsüdamliku kahetsuse ja kahju hüvitamise, samuti asjaolu, et peale viimase kuriteo episoodi toimepanemist on Karl Kivi enam kui aasta jooksul teinud olulised positiivsed muudatused oma elukorralduses, ei pea kohus põhjendatuks kaaluda tema suhtes vangistusliku karistuse kohaldamist. Vangistust saab mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Käesolevas kohtuasjas on kohtul alust eeldada, et karistuse eesmärgid on võimalik saavutada kergema karistusega. Samas viitab kohus sellele, et

§ 70

lg 1 sätestab, et kui süüdimõistetu ei tasu talle mõistetud rahalist karistust, asendab kohus selle vangistusega või süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga

§ 69sätestatud korras. V MENETLUSKULUD Kr

MS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 kohaselt 10 süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis esimese astme kuriteo puhul on 1,5 palga alammäära, s.o 981,00 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kuulub süüdistatava poolt hüvitamisele määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Käesolevas menetluses on selleks 318,84 eurot kaitsetasu määratud kaitsja vandeadvokaat Ahto Sirendi poolt õigusabi osutamise eest. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 30.01.2023 kohtuotsuse RESOLUTSIOON: 1. Tühistada Viru Maakohtu 17. oktoobri 2022 otsus Karl Kivile mõistetud karistuse osas. 2. Mõista Karl Kivile

§ 199lg 2 p 9 järgi karistuseks 6 kuud vangistust.

3.

§ 65lg 2 alusel suurendada seda karistust Karl Kivile Viru Maakohtu 19.

märtsi 2015 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 aasta 9 kuu ja 19 päeva pikkuse vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõista 4 aastat 3 kuud ja 19 päeva vangistust. 4.

§ 68lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Karl Kivi eelvangistus 27.–29.

juulini 2021, s.o 3 päeva ning kandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 4 aastat 3 kuud ja 16 päeva vangistust.

1. Pärast kohtuotsuse jõustumist saadetakse Karl Kivile teatis selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse peab ta karistuse kandmiseks ilmuma. Vanglasse saabumise aeg lugeda karistuse kandmise aja alguseks.
2. Teha Viru Maakohtu
3. oktoobri 2022 otsuse resolutsiooni seoses Karl Kivilt välja mõistetud menetluskulude tasumisega järgmine täpsustus: Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 180 lg 3 alusel võimaldada Karl Kivil tasuda temalt välja mõistetud menetluskulud kokku 1299,84 eurot ära ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust, tasudes hiljemalt iga kuu viimaseks kuupäevaks 108,32 eurot.
4. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
5. Apellatsioon rahuldada osaliselt. Riigikohtu 27.03.2023 kohtumäärusega jäeti Karl Kivi kaitsja vandeadvokaadi abi Andres Veski kassatsioon menetlusse võtmata. 17.10.2022 kohtuotsus 1-22-2463 jõustus osaliselt
6. märtsil 2023 Riigikohtu kohtumäärusega. 11