← Eesti

2-21-7445/50

Obsah (14)§ 657§ 651§ 456§ 463§ 654§ 442§ 293§ 301§ 696§ 173§ 171§ 174§ 177§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 31. jaanuar 2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-7445

) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb

§ 657

lg 1 p 21 (koosmõjus

§-ga 659) alusel jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata, kuid maakohtu määruse põhjendusi tuleb täiendada. 8. Ringkonnakohus kontrollib

§ 651

lg 1 (koosmõjus

§-ga 659) järgi maakohtu määrust üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas. Avaldajad ei ole maakohtu määrust vaidlustanud. Seega on maakohtu määrus

§ 456

lg 4 teise lause (koosmõjus

§ 463

lg-ga 2) alusel jõustunud osas, milles maakohus jättis avaldajate avalduse rahuldamata 9675,60 eurot ületava kahjuhüvitise ja sellelt arvestatud viivise väljamõistmiseks. 9. Määruskaebemenetluses vaidlevad menetlusosalised jätkuvalt selle üle, mis põhjustas avaldajate korteriomandile kahjustused ning kes nende eest vastutab. Samuti vaidlevad menetlusosalised kahju suuruse üle. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti tuvastanud, et avaldajate korteriomand sai katuselt vee läbijooksu tagajärjel kahjustada ning nende kahjustuste eest vastutab korteriühistu. Samuti on maakohus õigesti tuvastanud avaldajatele tekkinud kahju suuruse.

§ 654

lg 6 alusel (koosmõjus

§-ga 659) ei pea kolleegium vajalikuks maakohtu põhjendusi täies ulatuses korrata. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.

  1. Kolleegiumi hinnangul on korteriühistu ebaõigesti asunud seisukohale, et avaldajad pidid tõendama, et nende korteriomandile tekkis kahju just
  2. a veebruaris aset leidnud sündmuse tagajärjel. Maakohus on vaidlustatud määruse p-s 25 asjakohaselt välja toonud, et avaldajad on avalduses viidanud kahjustuste tekkimisele, mitte läbijooksu (esmakordsele) toimumisele. Korteriühistu on ise
  3. jaanuari
  4. a seisukohas avaldanud, et korteriühistu tellimusel tehti avaldajate korteriomandis ajavahemikul
  5. veebruar
  6. a kuni
  7. märts
  8. a töid niiskuse põhjuse tuvastamiseks ja kõrvaldamiseks. Seega on põhjendatud maakohtu järeldus, mille kohaselt esines avaldajate korteriomandis probleem vee läbijooksuga enne
  9. veebruari lõppu. Seda ei väära ka asjaolu, et avaldajate avalduse lisana esitatud paikvaatus toimus
  10. a aprillis, s.o kaks kuud pärast väidetavat veeleket. Õige on maakohtu järeldus, et korteriühistule oli probleem teada hiljemalt
  11. veebruaril 2021, sest vastasel juhul ei oleks tellitud ka töid probleemi tuvastamiseks ja kõrvaldamiseks (vaidlustatud määruse p 26).
  12. Korteriühistu on seadnud kahtluse alla maakohtu menetluses korraldatud ekspertiisi tulemusena valminud
  13. augusti
  14. a eksperdiarvamuse usaldusväärsuse. Korteriühistu leiab, et ekspert on arvamuse kujundanud vaid avaldajate avalduse põhjal, kontrollimata juhtunu asjaolusid. Samuti on ekspert tuginenud avaldajate poolt esitatud videole, mida asja materjalide juures ei ole. 11.
  15. Kolleegium nõustub korteriühistuga selles osas, et maakohus ei ole korteriühistu väidet tõendi ebausaldusväärsuse kohta käsitanud. Sellega on maakohus rikkunud kohtumääruse põhjendamise kohustust (

§ 442

lg 8 koosmõjus § 463 lg-ga 2), kuid see ei toonud kolleegiumi hinnangul kaasa ebaõiget lõppjäreldust. Kolleegium saab rikkumise kõrvaldada, täiendades maakohtu määruse põhjendusi käesoleva määruse põhjendustega. 11.

  1. Kolleegiumi hinnangul on alusetu korteriühistu etteheide nagu oleks ekspert oma arvamuse kujundanud vaid avaldajate avalduse põhjal, kontrollimata juhtunu asjaolusid. Eksperdiarvamusest nähtub, et ekspertiisi teostamiseks viis ekspert
  2. juunil 2022 läbi objekti paikvaatise, mille käigus tutvus avaldajate korteromandiga ning selle kohal asuva katuse seisukorraga, samuti tutvus ekspert e-toimikus olevate menetlusosaliste seisukohtadega. Seega on ekspert arvestanud ka korteriühistu esitatud seisukohti ja tõendeid ning kogunud täiendavat informatsiooni korterelamu katuse ja avaldajate korteriomandi paikvaatlusel. 5

(7)11.3. Ka ei muuda eksperdiarvamust ebausaldusväärseks asjaolu, et ekspert tugines arvamuse kujundamisel avaldajate poolt saadetud videole, mida asja materjalide juures ei ole. Tõendid, millele ekspert tugineb, ei pea ilmtingimata olema esitatud tõendina asja materjalide juurde. Videosalvestise põhjal kahjustuste ning nende tekkimise põhjuse kindlaks tegemine nõuab eriteadmisi, mistõttu ongi vajalik, et ekspert seda analüüsib. Kohtul sellised eriteadmised puuduvad (

§ 293lg 1).

Ka on kohtupraktikas leitud, et kui ekspert on oma tegevusest kohtule teada andnud ja kohus ei ole seda keelanud, võib ekspert ka menetlusosalistelt endilt täiendavaid andmeid küsida, ilma et see oleks menetlusõiguse rikkumine (vt Tartu Ringkonnakohtu

  1. aprilli
  2. a otsus tsiviilasjas nr 2-06-2377, p 11.3). Praegusel juhul on menetlusosaline esitanud eksperdile videosalvestise ning kohus ei ole seda keelanud. Kolleegiumi hinnangul vastab kirjalik eksperdiarvamus ka

§ 301

lg 1 teises lauses sätestatud nõudele, sisaldades uuringute üksikasjaliku kirjeldust, uuringute tulemusena tehtud järeldusi ja põhjendatud vastuseid kohtu küsimustele. Eelnevast tulenevalt ei ole ringkonnakohtul alust kahelda

  1. augusti
  2. a eksperdiarvamuse usaldusväärsuses.
  3. Kolleegium leiab, et eksperdiarvamusega on tõendatud, et kahjustused avaldajate korteriomandile on tekkinud vee läbijooksu tagajärjel, mille põhjuseks on halvas seisus korterelamu katus. Eksperdi hinnangul on katuse läbijooksu põhjusteks katuse madal ehituskvaliteet koosmõjus selle amortisatsiooniga. Maakohus on õigesti asunud seisukohale, et kui korteriühistu oleks kandnud katuse konstruktsiooni korrasoleku eest paremini hoolt, ei oleks katuselt vesi lekkinud avaldajate korteriomandisse ning avaldajate korteriomandi siseviimistlus ei oleks saanud veekahjustusi (vaidlustatud määruse p 36). Määruskaebuse väited ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale.
  4. Korteriühistu on määruskaebuses vaidlustanud ka avaldajate kasuks välja mõistetud kahjuhüvitise suuruse. Määruskaebuse kohaselt ei ole avaldajad väitnud, et kahjustada oleks saanud rõdul paiknev mööbel ning elu- ja magamistuba. Seetõttu ei saanud maakohus nende kahjustuse eest kahjuhüvitist välja mõista. Ka ei pea korteriühistu põhjendatuks arvata kahjuhüvitise hulka remonditööde teostamisega seonduvat töötasu. Kolleegium korteriühistuga ei nõustu. 13.
  5. Vaidlustatud määruse p-st 35 nähtub, et maakohus ei ole pidanud põhjendatuks rõdul olnud võimalike veekahjustustega seotud kulusid summas kokku 1166 eurot. Seega ei ole maakohus rõduga seotud kahjustuse eest kahjuhüvitist välja mõistnud. Ka nähtub asja materjalidest, et avaldajate korteriomandis ei olnud eraldi kööki ja elutuba – tegemist oli köökelutoaga. Seejuures on avaldajad avalduses selgitanud, et köögis on saanud kahjustada köögi lagi, seinad, põrand ja mööbel. Maakohus on vaidlustatud määruse p-s 34 märkinud, et eksperdiarvamusest nähtuvalt ei ole asjas tõendatud kahjustuste tekkimine katuse läbijooksu tulemusel köögi seintele, põrandale ja mööblile. Lähtuvalt eksperdiarvamusest on maakohus pidanud põhjendatuks köök-elutoas kahjustada saanud laevuugi parandustöid ja köök-elutoa lae ülevärvimist (vaidlustatud määruse p 35). Maakohus ei pidanud eksperdiarvamusele tuginedes põhjendatuks kahjuhüvitist välja mõista köök-elutoa seinte, põranda ja mööbli eest. Seega on põhjendamatu korteriühistu etteheide nagu oleks maakohtu määrus vastuoluline. 13.
  6. Kolleegium leiab, et maakohus on põhjendatult kahjuhüvitise hulka arvestanud ka magamistoa remondikulud. Avaldajad on
  7. detsembril 2021 esitanud täiendavad tõendid korteriomandi kahjustustest. Viidatud seisukoha lisas 10 on pilt eluruumist (tl 98), see kattub eksperdiarvamuse fotoga nr 22 (tl 152), mis on tehtud kahjustustega magamistoast. Ekspert on leidnud, et magamistoas on kahjustused ning maakohus on seda põhjendatult kahjuhüvitises arvestanud. 13.
  8. Samuti on põhjendatud avaldajate kasuks lisaks materjalikulule välja mõista ka remonditööde teostamisega kaasnev töötasu. Maakohus on asjakohaselt leidnud, et ei saa eeldada, et avaldajatel on oskused, kogemused ja pädevus puuduste kõrvaldamiseks (vaidlustatud määruse p 32). 6

(7)
  1. Määruskaebuse väidete kohaselt on maakohus põhjendamatult jätnud kahjuhüvitise välja mõistmisel arvestamata avaldajate korteriomandi seisukorraga enne kahju tekitanud sündmust ning kahju ulatusega. Ka need etteheited on kolleegiumi hinnangul alusetud. 14.
  2. Maakohus on vaidlustatud määruse p-s 31 asjakohaselt viidanud Riigikohtu praktikale, mille kohaselt lähtutakse asja kahjustamise korral kahjuhüvitise kindlaksmääramisel eelkõige vara senise koosseisu taastamiseks vajalike kulutuste suurusest. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa seetõttu kasu VÕS § 127 lg 5 alusel kahjuhüvitisest maha arvata, sest kahjustatud korteriomanikel ei ole kahjustuste kõrvaldamisel kasu saamist kahju hüvitamise käigus võimalik objektiivselt vältida (vt ka Riigikohtu
  3. oktoobri
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1115-04, p 26). 14.
  5. Kolleegium viitab, et alati ei ole võimalik kahju täpset ulatust kahjuhüvitise määramisel arvestada. Teatud juhtudel on põhjendatud ja vajalik kahjustatud ruumides terve lae ja seinte parandamine, sest üksnes osaline tööde teostamine rikuks ruumide üldmuljet. Üksnes kahjustatud koha parandamine ei täidaks VÕS § 127 lg-s 1 sätestatud kahju hüvitamise eesmärki, kuivõrd selle tulemusena ei ole tagatud sama välisilme, mis enne kahju tekkimist, sest kahjustatud koht oleks ülejäänud laest ja seintest erinev. Seega on põhjendatud veekahjustuse korral ruumide terve lae pinna parandamine, et tagada ühtlane ilme, nagu enne kahju tekkimist. Sama põhimõte kohaldub ka kahjustada saanud seintele. Maakohus on lähtunud kahjuhüvitise väljamõistmisel eksperdiarvamusest, milles on välja toodud ruumid, kus on vajalik teha lagede ja seintega seonduvaid parandustöid, sh parandustööde ulatus. Ringkonnakohtul ei ole alust asuda maakohtust erinevale seisukohale. 14.
  6. Korteriühistu on viidanud ka VÕS § 140 lg-le 1, mille esimese lause kohaselt võib kohus kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Nii nagu maakohus, ei tuvastanud ka ringkonnakohus kahjuhüvitise vähendamise eelduste esinemist. 15.

§ 696lg 3 võimaldab esitada määruse peale määruskaebuse Riigikohtule.

Menetluskulude jaotus 16. Kuna maakohtu määrus jääb muutmata ja määruskaebus rahuldamata, ei ole alust muuta maakohtu menetluskulude jaotust (

§ 173lg 3).

17. Juhindudes

§ 173lg-st 1 märgib kolleegium ka ringkonnakohtus kantud menetluskulude jaotuse.

Määruskaebuse menetlemise kulud jäävad kaebuse rahuldamata jätmise tõttu

§ 171lg 1 alusel korteriühistu kanda.

18. Kuivõrd maakohus ei ole vaidlustatud määruses hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, siis ei tee seda

§ 174lg 4 teisest lausest lähtudes kaebuse lahendamisel ka ringkonnakohus.

Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist

§ 177lg-s 2 sätestatud korras.

19. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.