1-18-7091/73

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märtsil 2023 Tartus Kriminaalasja number 1-18-7091 Ingeri Tamm, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
2. veebruari
3. a määrus Talis Boldõrevi tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmises Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Talis Boldõrevi (Boldõrev; isikukood 39701192741) määruskaebus Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
4. veebruari
5. a määrus muutmata ja Talis Boldõrevi määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Harju Maakohus karistas Talis Boldõrevi 17.10.
7. a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-7091 KarS § 200 lg 2 p-de 4 ja 8 järgi 4 aasta vangistusega, § 199 lg 2 p-de 5 ja 9 järgi 2 aasta vangistusega ning § 201 lg 2 p 1 järgi 6 kuu vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõistis kohus kuritegude kogumis liitkaristuseks 4 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel mõistis kohus kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 4 aastat 8 kuud 13 päeva vangistust, suurendades mõistetud karistust Harju Maakohtu 13.12.
8. a otsusega mõistetud ärakandmata 2 kuu 13 päeva pikkuse vangistuse võrra. Karistuse kandmise algusajaks luges kohus 17.10.
9. Kohtuotsus jõustus 03.11.
10. 1.
11. Tartu Maakohus jättis nii 31.08.
12. a kui ka 28.04.
13. a määrusega Talis Boldõrevi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. Mõlemad määrused jõustusid muutmata kujul.
14. Viru Vangla esitas 08.12.2022 Tartu Maakohtule materjalid Tartu Vanglas karistust kandva Talis Boldõrevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla ja prokuratuur seda taotlust ei toeta. 1
15. Tartu Maakohus jättis 14.02.
16. a määrusega Talis Boldõrevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. 3.
17. Maakohus tuvastas kõigepealt, et Talis Boldõrevi suhtes on täidetud ennetähtaegse vabastamise formaalsed eeldused. Positiivsena tõi maakohus kinnipeetava puhul välja elukoha olemasolu ja vangistuses rehabiliteerivates tegevustes (sotsiaalprogrammide läbimine, vestlused, nõustamine, tööga hõivatus nii vanglas kui ka väljaspool seda) osalemise, sh on tagasiside olnud positiivne. Vabaduses on tal olemas kindel töökoht, mis on oluline tema edasisel majanduslikul hakkamasaamisel ja õigusvastaste tegude vältimisel. Tasumata nõudeid on 15 339,05 eurot, vabanemisfondis 1710,47 eurot. Varasemad töösuhted on olnud lühiajalised, kuritegusid pani toime puuduliku sissetuleku tõttu. 3.
18. Samas leidis maakohus, et tema vabastamine ei ole siiski põhjendatud. Talis Boldõrevi jaoks on käesoleva vangistuse näol tegemist esimese reaalse vangistusega, kehtivaid kriminaalkaristusi on aga neli. Ta on pannud toime nii varavastaseid kui ka vägivaldseid kuritegusid. Varasematest karistustest ei ole süüdlane järeldusi teinud, teod on muutunud hoopiski ajas raskemaks. Teda on korduvalt karistatud katseajal toimepandud kuritegude eest, sh on ta viibinud kolmel korral kriminaalhooldusel, millest üks kord on teinud üldkasulikku tööd, ning on rikkunud nii käitumiskontrolli nõudeid kui ka üldkasuliku töö ajakava. Süüdimõistetu on seega korduvalt oma käitumisega näidanud, et ei ole võimeline vabaduses tingimisi karistust kandma ning ei ole hoolinud talle antud võimalustest. Seda kinnitab ka kehtiv distsiplinaarkaristus. Eelmises vabastamata jätmise määruses (28.04.2022) leidis kohus, et Talis Boldõrevil tuleb kinnistada positiivseid nihkeid oma käitumises ja mõtlemises. Vahemikus 21.10.2021 – 26.10.2022 kandis ta karistust avavanglas. Kuna ta rikkus süüliselt nõudeid, paigutati ta kinnisesse osakonda. Seega eksisteerib reaalne oht, et see võib jätkuda ka vabaduses ning kriminaalhooldus ebaõnnestub jällegi. 3.
19. Maakohus ei ole veendunud, et süüdimõistetu on teinud vajalikud järeldused ja ta muudab edaspidi oma käitumist. Talis Boldõrev ei tunnista täielikult oma süüd toimepandud kuritegudes. Talis Boldõrev on põhjendanud oma kriminaalset käitumist sellega, et viibis erikoolis ja sattus halba seltskonda, mistõttu hakkaski kuritegusid sooritama ning tal ei olnud võimalik teisiti käituda. Vägivallakuritegude puhul on väitnud, et ei löönud kedagi ilma asjata ning isikud olid selle oma käitumisega ära teeninud. Enda ära elatamiseks pidi panema toime kuritegusid. Kui isik ei ole ka pärast pikka vangistust mõistnud oma süüd toimepandud kuritegudes ega tunnista, et tal oleks olnud ka alternatiivseid seaduskuulekaid käitumisvõimalusi, siis on väga kaheldav, et süüdimõistetu on vabaduses motiveeritud käituma õiguskuulekalt. 3.
20. Maakohus asus seisukohale, et kuigi süüdimõistetu on teinud vangistuse ajal muutusi positiivses suunas, on vajalik, et karistuse edasise kandmise aja jooksul saaks Talis Boldõrev positiivseid nihkeid oma mõtlemises ja käitumises kinnistada. Tema ennetähtaegsel vabastamisel ei ole käitumiskontrollile allutamine piisav maandamaks uute kuritegude toimepanemise riski. Arvestades kinnipeetava varasemat elukäiku, on tõenäosus kriminaalhooldusperioodi õnnestumiseks väga väike. Määruskaebus
21. Tartu Maakohtu 14.02.
22. a määruse peale esitas määruskaebuse Talis Boldõrev, kes palub tühistada maakohtu määrus ja vabastada tema tingimisi enne tähtaega koos allutamisega käitumiskontrollile. 2 4.
23. Maakohus jättis tema neli kuud enne karistuse ärakandmist vabastamata põhjendusel, et käitumiskontrollile allutamine ei ole piisav maandamaks uute kuritegude toimepanemise riski. See on vastuolus kehtiva kohtupraktikaga ja seab kahtluse alla kriminaalhoolduse otstarbekuse. Samuti ei ole maakohus arvestanud Euroopa Nõukogu ministrite komitee 24.09.
24. a suunisega, mistõttu on maakohtu poolt tegemist ebaõnnestunud ja ebaõige väitega. Lisaks märkis süüdimõistetu, et ka Tartu Ringkonnakohus on varasemas praktikas korduvalt leidnud, et ilma kriminaalhoolduseta võib üleminek vanglast vabadusse olla liiga järsk ja pigem suurendada uute kuritegude toimepanemise riski. Kriminaalhoolduse, sh katseaja ja kohustustega, aidatakse kaasa resotsialiseerumisele. 4.
25. Talis Boldõrevi sõnul on tegemist tema esimese vangistusega ning see pea viis aastat on olnud väga pikk aeg, et analüüsida senist käitumist, selleni viinud põhjuseid ja kaasnenud kibedaid tagajärgi. Samuti ta kahetseb. Ennetähtaegse vabastamise korral ei vabastata teda karistusest, vaid see asendatakse kergema karistusega, et soodustada taasühiskonnastumist. Nõuete rikkumisel tuleks tal ärakandmata karistuse osa vangistuses ära kanda. Senises elus on ta teinud hulgaliselt muudatusi – ta on abiellunud, läbinud õppe autokoolis, teinud tõstukijuhi load. See kõik kinnitab kindlat soovi muutuda. Kriminaalhooldusele allutamine annab võimaluse tõestada, et tema puhul asetleidnud positiivsed muutused on kinnistunud, ta on oma järeldused teinud ja suudab edaspidi reeglitest kinni pidada. Ta on aktiivselt tegelenud sõltuvusprobleemidega – neid tunnistanud, läbinud programmi „Eluviisitreening“, soovib elada kainelt. Kuna ta on pikalt viibinud vangistuses, ei ole tal soovi aineid ka tarvitada. Riske saab maandada lisakohustustega. Soovib võtta vabatahtlikult kohustustena sotsiaalprogrammi läbimise ja võlgnevuste tasumiseks maksegraafiku tegemise. Tal on vaja läbida sõidueksam. Lisaks on kohtul võimalik määrata tihedam registreerimiskohustuse täitmine. 4.
26. Maakohus ei ole põhjendanud, kuidas hüpoteetiline käitumiskontrolli nõuete rikkumine kaalub üle teda iseloomustavad positiivsed asjaolud. Ta soovib, et kohus annaks võimaluse teda usaldada ning näidata, et ta on edaspidi võimeline käituma õiguskuulekalt, täitma temale pandud kohustusi ning ta on teinud õiged järeldused eksimustest. Talis Boldõrev kinnitab, et kui ta oleks teadnud täies ulatuses oma tegevusega kaasnevaid tagajärgi, ei oleks ta selliseid tegusid toime pannud. Lisaks eelnevale viitab Talis Boldõrev mitmele erinevale tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist käsitlevale kohtulahendile ja leiab, et maakohtu määrus on nendega vastuolus. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
27. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale Talis Boldõrevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmises.
28. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.
29. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus jätnud Talis Boldõrevi ebaõigesti vangistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastamata.
30. Esmalt märgib ringkonnakohus, et Talis Boldõrevi viited erinevatele maa- ja ringkonnakohtu lahenditele ei anna kaalu tema ennetähtaegseks vabastamiseks. Nimelt vaatab kohus tingimisi enne tähtaega vabastamist läbi isikupõhiselt ning kuigi üldplaanis on Talis Boldõrev viidanud 3 asjakohastele kohtu seisukohtadele, ei pruugi need olla kohaldatavad konkreetselt tema suhtes. Viidatud kohtulahendites on tehtud järeldusi ja esitatud põhjendusi, mis on kujunenud välja arvestades KarS § 76 lg-s 4 märgitud asjaolusid ja seda konkreetse isiku suhtes. Kohus arvestab nii kriminaalhoolduse mõju, vangistuse pikkuse kui ka sõltuvusprobleemide tunnistamisega lisaks kõigele muule, mida nõuab KarS § 76 lg 4, kuid Talis Boldõrevi isikut silmas pidades ei pruugi ei lõppjäreldus ega -tulemus osutuda samaks. Euroopa Nõukogu suunised ei kohusta kedagi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastama vaid seetõttu, et formaalsed eeldused selleks on täidetud. Kohus arvestab otsustust tehes nii KarS § 76 lg-s 4 sätestatud materiaalseid eeldusi kui ka Riigikohtu vastavat praktikat.
31. Ringkonnakohus nõustub sellega, et Talis Boldõrevi vabastamise kasuks räägivad mitmed positiivsed asjaolud. Küll leiab ringkonnakohus, et just kinnipeetava isik ja varasem elukäik kaaluvad üles kõik teda positiivselt iseloomustava ega anna alust tema ennetähtaegseks vabastamiseks. Ka Riigikohus on selgitanud, et kuna KarS § 76 lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus mõistetavalt õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.
32. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 21). Ringkonnakohus nõustub suuremalt jaolt maakohtu määruses märgituga, mistõttu toob alljärgnevalt välja vaid olulisema ja vastab määruskaebuses esitatud seisukohtadele.
33. Talis Boldõrev on määruskaebuse rajanud peaasjalikult sellele, kuidas kriminaalhooldus kui selline peaks teda mõjutama, aitama ära hoida uute kuritegude toimepanemist, aitama resotsialiseeruda ning ta saab selle käigus tõestada, et teda on võimalik usalda ja temas toimunud muutused on kinnistunud. Varasemad korrad seda saavutanud aga ei ole. Ta on viibinud kolmel korral kriminaalhooldusel, sh viimane kord üldkasuliku töö tegemise ajal. Katseajal on ta jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Samuti hoidus ta kõrvale üldkasuliku töö tegemisest ning ei ilmunud karistuse täitmisele pööramise arutamiseks kohtusse, mistõttu tuli ta tagaotsitavaks kuulutada. Lisaks viibis ta enne üldkasuliku töö määramist ca 2 kuud vahi all. Seega varasem kinnipidamisasutuses viibimine, küll lühiajaline, ei avaldanud samuti mingit mõju. Kõik see kogumis seab kahtluse alla kriminaalhoolduse mõju Talis Boldõrevi suhtes. Seega on kaheldav, et temale uue võimaluse andmine päädiks positiivse tulemusega. Pigem on tõenäoline, et esimeste probleemide ilmnemisel vabaduses jätkab Talis Boldõrev samalaadse eluviisiga.
34. Talis Boldõrevi õiguskuulekuse seab kahtluse alla ka asjaolu, et tal on üks kehtiv distsiplinaarkaristus selle eest, et ta rikkus avavanglast väljaspool viibides korda. Selle tõttu paigutati süüdimõistetu tagasi kinnisesse vanglasse. Isegi kui möönda, et tegemist on vaid ühekordse rikkumisega pika aja jooksul, näitab see siiski, et süüdimõistetu on oluliselt leebemates tingimustes, vabalt liikudes, valmis reegleid painutama nii, et see oleks kasulik temale endale. Kui kinnipeetav ei ole võimeline alluma korrektselt kinnipidamistingimustele, ei ole põhjust arvata, et ta suudab seda veelgi vähem piiratud keskkonnas, mil ahvatlusi ja võimalusi on märkimisväärselt rohkem.
35. Vangistusaegsest valdavalt positiivsest käitumisest ei saa aga järeldada samasugusest käitumisest vabaduses ennekõike siis kui kinnipeetava käitumise riskitegurid on sellised, mis eelkõige avalduvadki väljaspool vanglat. Üheks selliseks riskiteguriks on sõltuvusainete tarvitamine. Vangla iseloomustusest on näha, et Viru Vanglas on Talis Boldõrevil diagnoositud 4 sõltuvus narkootilistest ainetest. Vaatamata sellele, et vangla hinnangul risk ja ohtlikkus puuduvad, ei ole kohus nii positiivselt meelestatud. Vangla iseloomustusest nähtub seegi, et Talis Boldõrev endal sõltuvust ei näe ning leiab, et ta kui hoiab eemale tarvitajatest, siis on kõik korras. Kuigi avavangla tingimustes väljaspool vanglat käies väidetavalt ta narkootiliste ainete järele vajadust ei tundnud, ei saa sellest siiski järeldada, et seda probleemi Talis Boldarõvi jaoks enam ei eksisteeri. On üsna tavapärane, et vanglast vabanedes asuvad narkootiliste ainete varasemad tarvitajad taas samale teele, seda kas narkootiliste ainete kättesaadavuse tõttu, probleemide ilmnemisel või seltskonna tõttu. Talis Boldõrev on küll läbinud mitmeid programme ja viibinud sõltuvusrehabilitatsiooniosakonnas, kuid vaatamata sellele ta sõltuvust ei tunnista ja loodab, et probleem laheneb kui konkreetse sõbraga enam ei suhtle. Eelnevast tulenevalt säilib oht, et vabaduses asub Talis Boldõrev taaskord narkootilisi aineid tarvitama, milleks tal kulub raha. Kuigi talle on tagatud töökoht, on varasemad töösuhted olnud lühiajalised. Arvestades seda, et karistust kannab ta varavastaste kuritegude toimepanemise eest, säilib kõrge risk, et majanduslike probleemide ilmnemisel (sh on tal nõudeid üle 15 000 eurot) tekib tal taaskord vajadus raha hankida ebaseaduslikul teel.
36. Talis Boldõrevi väide, et ta ei oleks selliseid tegusid mitte kunagi toime pannud, kui ta oleks teadnud sellega kaasnevaid tagajärgi, on kummaline. Talis Boldõrevi on neli korda kriminaalkorras karistatud, mis näitab, et tema õigusvastane käitumine on olnud pikaajaline. Olgugi et varasemaid karistusi võimaldati tal kanda vabaduses (tingimisi vangistuse ja üldkasuliku tööna), ei saanud ta olla teadmatuses, milliseid tagajärgi toob endaga kaasa kriminaalhoolduse nõuete rikkumine, sh kõige raskem rikkumine - uute kuritegude toimepanemine katseajal, mida Talis Boldõrev tegi korduvalt.
37. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et maakohus on kõiki asjaolusid kogumis kaaludes jõudnud õigele järeldusele, et Talis Boldõrevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Ennekõike annab aluse tema vabastamata jätmiseks tema isikust ja varasemast elukäigust tulenev oht, et vabaduses jätkab ta uute kuritegude toimepanemist. Seda riski ei ole võimalik maandada kriminaalhooldusega.
38. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 ja 337 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu
39. veebruari
40. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 5