Obsah (6)

§ 184§ 188§ 214§ 120§ 64§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13. märtsil 2023, Tartu Kriminaalasja number 1-20-6136 Ingeri Tamm, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahe

§ 184

lg 2 p-de 1 ja 2 järgi 5 aasta 2 kuu vangistusega,

§ 188

lg 2 p 2 järgi 3 aasta vangistusega,

§ 214

lg 1 järgi 1 aasta 6 kuu vangistusega ja

§ 120

lg 1 järgi 3 kuu vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel mõistis kohus kuritegude kogumis liitkaristuseks 5 1 aastat 4 kuud vangistust, mille kandmise alguseks luges 03.03.

1. Kohtuotsus jõustus 18.12.
3. Tartu Vangla esitas 16.12.2022 materjalid Tartu Maakohtule Ernest Kaijalaineni tingimisi enne tähtaega vangistustest vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Tartu Vangla ja prokuratuur ei toeta seda taotlust.
4. Tartu Maakohus jättis 14.02.
5. a määrusega Ernest Kaijalaineni vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. 3.
6. Esmalt tuvastas maakohus, et formaalsed eeldused Ernest Kaijalaineni tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla on täidetud, sh vastab tema elukoht elektroonilise valve nõuetele. Positiivseks luges maakohus selle, et süüdimõistetu on vangistuses läbinud mitmeid rehabiliteerivaid tegevusi, omandanud riigikeele tasemele A1, tal on toetavad lähedased ja vabanemisjärgne elukoht (s.o rehabilitatsioonikeskuses Uus Põlvkond). Lisaks on temale planeeritud individuaalses täitmiskavas veel kutsehariduse omandamine, osalemine tagasilanguse ennetamise tugigrupis ning vabanemiseelne nõustamine. 3.
7. Siiski ei saa senist vangistuse kulgu pidada positiivseks. Ernest Kaijalainen on keeldunud majandustöödest, mistõttu on tal üks kehtiv distsiplinaarkaristus (19.10.2022 noomitus), mis seab kahtluse alla võimekuse järgida rehabilitatsioonikeskuse reegleid. Süüdimõistetul on üks kehtiv karistus, vanglas viibib teist korda. Kinnipeetava iseloomustusest selgub, et Ernest Kaijalainen on oma vägivaldset käitumist õigustanud, süüd pisendanud ning kuigi nõustus viimase kriminaalmenetluse ajal kokkuleppemenetlusega, siis tegelikult ei ole süüd täies osas omaks võtnud. Kuritegude soodusteguriks on nii alkoholi kui ka narkootiliste ainete tarvitamine, samas on kuritegusid toime pannud ka kainena. Narkootikumide tarvitamise osas ei ole varasemalt kuhugi pöördunud ega rehabilitatsioonis osalenud, kuna ei ole seda vajalikuks pidanud. Narkootilisi aineid käitles nii hõlptulu saamiseks kui ka enda varustamisega narkootikumidega. Vanglas läbitud sotsiaalprogrammide tagasisidest on näha, et Ernest Kaijalainen ise probleemi ei tunnista ning läbiviijate hinnangul ei ole programmis osalemiseks isikul sisemist motivatsiooni olnud. Maakohus seadis kahtluse alla selle, et süüdimõistetu on valmis vabaduses rehabilitatsioonis süvitsi osalema, seda enam, et tegemist on väga range režiimiga ja kristliku asutusega. Vabaduses puudub tal töökoht, samuti puudub tal töökogemus ning vanglas on ta tööst keeldunud, kuid kuritegusid pani toime mh majandusliku kasu saamise eesmärgil. Varasemalt ei ole lähedaste materiaalne toetus taganud Ernest Kaijalaineni õiguskuulekust. Nõudeid on summas 14 540,74 eurot, vabanemisfondis vaid 876,56 eurot. Määruskaebus
8. Tartu Maakohtu 14.02.
9. a määruse peale esitas määruskaebuse Ernest Kaijalaineni kaitsja vandeadvokaat Marina Valge, kes palub tühistada maakohtu määrus ja vabastada Ernest Kaijalainen vangistusest tingimisi enne tähtaeg elektroonilise valve alla. 4.
10. Kaitsja hinnangul on Ernest Kaijalainen orienteeritud õiguskuulekusele läbi õiguspärase käitumise vangistuses. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et ennetähtaegse vabastamise otsustamisel ei ole kohus seotud ei vangla ega ka prokuratuuri seisukohtadega. Kriminaalhoolduse järelevalve alla määramine aitab tagasi isiku õiguskuulekale teele ja tugevdab ühiskonna turvatunnet. See aitab tal tegeleda resotsialiseerumisega, samuti sõltuvuskäitumisega. Allutades isiku elektroonilisele kontrollile ja määrates temale teatud kontrollnõudeid, kontrollib kriminaalhooldusametnik isiku igapäevaseid liikumisi ja tegevusi. Elektroonilisele valvele allutatud isik peab oma igapäevaseid liikumisi kooskõlastama 2 kriminaalhooldusametnikuga ja teatud toimingu tegemiseks saama kriminaalhooldusametniku käest loa. Tegemist on rangema distsipliiniga kui vanglas. ka Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
11. Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et Ernest Kaijalaineni kaitsja määruskaebus on ilmselt põhjendamatu ja sellel puudub ilmselgelt igasugune edulootus, ning jätab selle seetõttu KrMS § 326 lg 3 ja KrMS § 390 alusel läbi vaatamata.
12. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab

§ 76

lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui

§ 76

lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. aprilli
2. aasta määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16).
3. Kohtukolleegium leiab, et maakohus ei ole rikkunud materiaal- ega menetlusõigust, mille tõttu oleks isik jäänud ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohus on süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamata jätmist põhjendanud põhjalikult ja veenvalt ning kaalunud

§ 76

lg-s 4 nimetatud asjaolusid kogumis ja leidnud, et Ernest Kaijalaineni vabastamise materiaalsed eeldused on täitmata. Eelkõige korduv karistamine (üks kehtiv, üks arhiveeritud), varasema vangistuse ja kriminaalhoolduse ebatõhusus, distsiplinaarkaristuse olemasolu, jätkuv majanduslik risk kuritegude toimepanemiseks ning vähene motivatsioon (sh ei ole läbitud programmid andnud piisavat motivatsiooni) loobuda sõltuvusainetest (ennekõike narkootikumidest), annavad aluse öelda, et maakohus ei teinud kaalutlusviga, kui asus seisukohale, et Ernest Kaijalainenist tuleneb suur uute kuritegude oht. Seejuures ei jätnud esimese astme kohus süüdimõistetu vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse võtmata ega omistanud ühelegi asjaolule ebaõiget kaalu. Määruskaebuses ei ole välja toodud uusi asjaolusid. 8. Kaitsja vandeadvokaat Marina Valge esitas kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtuga määrusega tutvumiseks 15 minutit, kaitsealusega vestluseks 18 minutit ning määruskaebuse koostamiseks 50 minutit, mille eest küsib tasu kokku 120 eurot, sh käibemaks 20 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul on tasutaotlus põhjendatud ja see tuleb kaitsjale välja mõista. KrMS § 187 lg 2 alusel jääb kaitsjatasu 120 eurot Ernest Kaijalaineni kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 3