4-23-207/15

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2023, kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-23-207 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. veebruari 2023 määrus väärteo eest karistustena määratud rahatrahvi asendamise kohta Talis Boldõrev (isikukood 39701192741), määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
3. veebruari 2023 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdlase advokaadist kaitsja ning Politsei- või Piirivalveamet. Määruskaebus tuleb esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai käesolevast kohtumäärusest teada või pidi sellest teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. PPA 22.04.2016 otsusega väärteoasjas nr 2317,16,003111 määrati Talis Boldõrevile alkoholiseaduse (AS) § 69 järgi karistuseks rahatrahv 50 trahviühikut, s.o 200 eurot. Otsus jõustus 13.05.
5. T. Boldõrev rahatrahvi vabatahtlikult ära ei tasunud, mistõttu pöörati otsus selle sissenõudes sundtäitmisele kohtutäituri kaudu (täiteasi nr 193/2016/733). 28.06.2018 teavitas kohtutäitur sissenõudjat rahatrahvi täitmise võimatusest.
6. 18.01.2023 esitas PPA taotluse T. Boldõrevile mõistetud rahatrahvi asendamiseks arestiga.
7. Tartu Maakohtu 21.02.2023 määrusega rahuldati PPA taotlus ja asendati T. Boldõrevile PPA 22.04.2016 otsusega väärteoasjas nr 2317,16,003111 määratud rahatrahv 50 trahviühikut, s.o 200 eurot, 5 päeva pikkuse arestiga, mida tuleb T. Boldõrevil hakata kandma vahetult pärast Tartu Maakohtu 17.10.2018 otsusega nr 1-18-7091 temale määratud vanglakaristuse kandmiselt vabanemist. 3.
8. T. Boldõrevil on määratud rahatrahv seniajani vabatahtlikult tasumata. Nurjus ka rahatrahvi sundtäitmine, kuivõrd isikul puudub selline vara ja sissetulek, millele oleks saanud sissenõuet pöörata. Rahatrahvi täitmine on käesoleval juhul võimatu. Võlgnik viibib alates 16.06.2017 kuni käesoleva hetkeni vangistuses. KarS § 82 lg 4 teise lause kohaselt aegumine peatub võlgniku vangistuses viibimise või aresti kandmise ajaks. Järelikult T. Boldõrevi vangistuses karistuse kandmise ajaks oli käesoleva väärteoasja täitmise aegumine peatunud. 3.
9. Maakohus leidis, et T. Boldõrevile määratud rahatrahv tuleb asendada arestiga. Kuigi süüdlane taotles asenduskaristusena üldkasulikku tööd, siis arvestades asjaolu, et isik on viibinud pikemat aega vangistuses, tuleb asenduskaristusena kohaldada aresti. Puudub veendumus, et üldkasuliku töö määramisel see ka T. Boldõrevi poolt probleemideta tehtud saab, sest tema käitumine vabaduses on olnud juba pikemat aega õiguskuulekust eirav. Üldkasuliku töö sooritamine tähendab, et inimene peab samuti alluma teatud korrale. Samas Kohtute infosüsteemist nähtuvalt T. Bodõrev on ka vangistuses, s.o range järelevalvega kinnipidamisasutuses, toime pannud erinevaid rikkumisi. Eeltoodust saab järeldada, et süüdimõistetu ei suuda isegi vangla range järelevalve tingimustes käituda seadust järgivalt, mistõttu on äärmiselt väheusutav, et T. Boldõrev suudaks käituda õiguskuulekalt vabaduses ning täita käitumiskontrolliga kaasnevaid nõudeid. Isik on varasemalt ka korduvalt hoidnud üldkasuliku töö sooritamisest kõrvale, mistõttu on ka T. Boldõrevi karistus täitmisele pööratud.
10. Tartu Maakohtu 21.02.2023 määruse peale esitas määruskaebuse T. Boldõrev, kes palub tühistada maakohtu määrus. Teha uus määrus, millega asendada arest üldkasuliku tööga või koostada maksegraafik. Kui taotlust ei rahuldata palub T. Boldõrev määrata, et ta asuks aresti kandma Põhja prefektuuri arestimajja. T. Boldõrev ei ole rahul, et maakohus leidis, et talle tuleb mõista arest, kuna ta 6 ja rohkem aastat tagasi pani toime kuritegusid ning kantud vangistus ei oleks talle justkui mõjunud. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta leiab, et kaebaja ei ole võimeline sooritama üldkasuliku töö tunde. Tegu kaalub seda vähem, mis sellest aega möödunud on. Kuna vanglas tööd ei võimaldata, siis on nõuete tasumine võimatu. Vangistuse kohaldamine on käesoleval ajal ebaproportsionaalne. T. Boldõrev soovis maksegraafikut, aga maakohus keeldus. T. Boldõrev on tasunud vangistuses nõudeid ning tema ei ole süüdi, et vangla paneb nõudeid järjekorda oma eelistustest lähtuvalt. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11. Ringkonnakohtu hinnangul on määruskaebus põhjendamatu ega too endaga kaasa maakohtu määruse tühistamist. Lisaks puuduvad igasugused argumendid selles osas, miks tuleks muuta maakohtu poolt määratud karistuse kandmise kohta, mis on kooskõlas VangS §-ga
13. Maakohus on ringkonnakohtu hinnangul nõuetekohaselt tuvastanud, et T. Boldõrevil on rahatrahv täies ulatuses tasumata ja vara, millele sissenõuet pöörata tal ei ole. Seega asenduskaristuse määramine on põhjendatud.
14. Kaebaja soovib rahatrahvi maksmiseks graafiku koostamist ehk sisuliselt, et kohus annaks talle pikendust rahatrahvi tasumiseks, mis ei ole põhjendatud. Ka määruskaebuses puuduvad põhjenduseks, miks tuleks T. Boldõrevile anda veelkord võimalust tasuda rahatrahvi, kui ta ei ole seda seniajani teinud. KarS § 72 lg 1 ja VTMS § 211 lg 1 ei võimalda kohtul ka sellist lahenduskäiku. Nimelt tuleneb eelviidatud sätetest, et kohus saab asendada tasumata rahatrahvi arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga. Kaebaja nõuetekohaselt rahatrahvi ei tasunud, mistõttu alustati täitemenetlust ning kuna ka täitemenetlus ebaõnnestus, siis taotles PPA asenduskaristuse kohaldamist ehk rahatrahvi tasumise võimalused on käesolevaks ajaks ammendunud.
15. Põhjendatud ei ole ka kaebajale mõistetud asendusarest asendada üldkasuliku tööga. Kaebajat on korduvalt kriminaalkorras karistatud, mis tähendab, et tegemist ei ole õiguskuuleka inimesega ning käesoleval ajal puudub alus veendumuseks, et üldkasuliku töö tegemine oleks T. Boldõrevi puhul edukas. Kuna ta on jätkanud seaduste mittetäitmist ka pärast eelnevaid karistusi, mis on määratud ka kriminaalkuritegude eest, siis saab öelda, et kergemaliigilised karistused ei tagaks tema õiguskuulekust. Sellest tulenevalt ei täidaks üldkasuliku töö määramine tema puhul oma eesmärki ning mõistetud rahatrahv on põhjendatult asendatud just 2 arestiga. Seda sama on sisuliselt kirjutanud oma määruses ka maakohus. Aresti saab üldkasuliku tööga asendada vaid siis, kui on piisav veendumus, et süüdlane suudab üldkasuliku töö korralikult ära teha. Riigile ei ole kasulik anda isikule korduvalt võimalusi karistuse kergemal viisil kandmiseks, kui on alust kahelda, kas isik seda lähtuvalt varasemast elukäigust ja isikust tulenevatest asjaoludest teha suudab ning on tõenäoline, et hiljem tuleb siiski otsustada karistuse muul viisil täitmise üle. Lisaks on kriminaalasjas nr 1-16-9825 T. Boldõrevile mõistetud üldkasulik töö pööratud täitmisele Harju Maakohtu 21.06.2017 määrusega ehk ka üldkasulik töö on T. Boldõrevi suhtes varasemalt ebaõnnestunud. Lisaks nähtub vangla iseloomustusest seegi, et T. Boldõrevil on olnud tõsiseid probleeme sõltuvusainete tarvitamisega ning tal on diagnoositud ka narkosõltuvus. Süüdlase võimalikke probleeme sõltuvusainete tarvitamisega on senises kohtupraktikas käsitletud üldkasulikku tööd takistava asjaoluna (RKKKo asjas nr 3-1-1-87-08, p 13). Nii võivad ka T. Boldõrevi võimalikud probleemid sõltuvusainete tarvitamisega hakata takistama tema üldkasuliku töö reaalset täideviimist.
16. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1, §-st 194 ja § 196 lg-st 2 jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu 21.02.2023 määruse muutmata ja T. Boldõrevi määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Lõhmus Kohtunik 3