2-22-2444/20

Tsiviilasi nr 2-22-2444 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Gerty Pau Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni
2. a Tartu Tsiviilasja number 2-22-2444 Tsiviilasi M. K. i hagi S.-A. N. vastu elatise vähendamiseks Tsiviilasja hind 707,04 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja M. K. (isikukood XXX) Hageja lepinguline esindaja advokaat K. V. Kostja S.-A. N. (isikukood XXX) Kostja seaduslik esindaja E. N. (isikukood XXX) Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat K. P. Kohtuistungi toimumise aeg 17.05.2022 RESOLUTSIOON
3. Jätta M. K. i hagi rahuldamata.
4. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
5. M. K. esitas 15.02.2022 Tartu Maakohtusse S.-A. N. vastu hagi, milles palus vähendada 15.04.2014 kohtumäärusega S.-A. N. le välja mõistetud elatist 213,44 euroni kuus. Hageja palus elatist vähendada alates hagiavalduse esitamisest. Hagiavalduse kohaselt kinnitas Tartu Maakohus 15.04.2014 kohtumäärusega vanemate vahelise kompromissi, mille kohaselt kohustus hageja tasuma kostjale igakuiselt elatist perekonnaseaduses sätestatud pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuus. 27.08.2021 tegi hageja lapse emale ettepaneku vähendada elatise suurust ning pakkus elatise tasumist ühekordse maksena, lapse ema ettepanekuga ei nõustunud. Kuna õiguslik olukord muutus 01.01.2022, esitab hageja elatise vähendamise nõude. Lapse vajadused ei ole suuremad kui kehtiv elatise miinimumsumma. Hageja selgitas oma majandusliku olukorra kohta, et talle kuulub korteriomand XXX. Hageja kasutab korterit enda elukohana. Hageja ühe kuu keskmine sissetulek oli
6. aastal XXX eurot bruto. Lisaks omab hageja aktsiaid, mille turuväärtus on hetkel ligikaudu ca 7000 eurot. Hageja leidis vastuseks kostja seisukohtadele, et hagiavaldus on esitatud õige isiku suhtes. Kostja seaduslik esindaja sõlmis elatise maksmise aluseks oleva kompromissi kostja esindajana. Kompromisslepingut on võimalik muuta üksnes PKS § 2172 lg 2 alusel. Lisaks on täidetud TsMS § 459 lg 1 eeldused. Kostja ei ole oma kulusid tõendanud. KOSTJA VASTUVÄITED
7. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt tuleks hagiavaldus jätta läbi vaatamata, kuna hagi on esitatud vale isiku vastu. Kompromissleping tsiviilasjas nr 2-14-6245 on sõlmitud E. N. ja hageja, mitte hageja ja kostja vahel. Laps ei ole kompromissi pooleks. Lisaks puudub elatise vähendamiseks alus. Jõustunud kohtulahendi muutmiseks peab hageja TSMS § 459 lg 1 kohaselt tõendama, et oluliselt on muutunud makse suuruse määramisel tähtsust omavad asjaolud. Sellest peaks tulenema ka vajadus suurendada või vähendada väljamõistetud elatise suurust. Lapse ülalpidamise vajadus ei ole vähenenud, tema vajadused on kokku 905,93 eurot kuus. Hageja ei osale muul moel lapse ülalpidamises ja tema poolt tasutud elatis peaks katma kõik lapse vajadused. Elatis 213 eurot kuus ei kata hagejale langevat osa ülalpidamisest. Hageja pole tuginenud sellele, et tema majanduslik olukord on muutunud ega võimalda lapsele senist elulaadi enam tagada. Lisaks sissetulekule kuulub hagejale 100% osalus ettevõttes OÜ NightStar, mille viimase majandusaastaaruande kohaselt on aruande aasta kasum 259 686 eurot ja varasemate perioodide jaotamata kasum 1 519 022 eurot. Asjatundja hinnangul on ettevõtte võimalikuks turuväärtuseks ca 2,4 miljonit eurot. Tõenäoliselt kasutab kostja ettevõttele kuuluvat Pukaoru kinnisasja oma elukohana ning on XXX asuva korteri välja üürinud. KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED
8. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
9. Tartu Maakohtu 15.04.2014 määrusega tsiviilasjas nr 2-14-6245 kinnitas kohus E. N. ja M. K. i kompromissi. Määruse resolutsiooni p 1 kohaselt muudeti Tartu Maakohtu 07.09.2007 kohtuotsusega väljamõistetud elatise suurust selliselt, et M. K. kohustub tasuma elatist S.-A. N. le alates 10.02.2014 perekonnaseaduses sätestatud pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuus kuni S.-A. N. täisealiseks saamiseni (dtl 6-7).
10. Kohus ei pea põhjendatuks kostja vastuväidet, et hagi on esitatud vale isiku vastu. Tsiviilasjas nr 2-14-6245 oli menetluses S.-A. N. hagi M. K. i vastu elatise suurendamiseks. Menetlusosalisteks olid S.-A. N. (seaduslik esindaja E. N. ) ja M. K. . 15.04.2014 määrusest ei nähtu, et E. N. oleks kompromissiga liitunud iseseisvalt, mitte S.-A. N. esindajana. E. N. ei ole ka TsMS § 430 lg 5 nimetatud isikuks, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse. Seega oli kompromissi pooleks laps, keda esindas kompromissi sõlmimisel ema. Hageja on elatise vähendamise nõudega tulnud õige isiku vastu.
11. Kompromissi sõlmimise ajal kehtinud PKS § 101 lg 1 kohaselt ei võinud igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Seega vastas poolte vahel sõlmitud kompromiss seaduses toodud miinimumelatise sõnastusele. Käesolevaks ajaks on PKS § 101 muutunud, selle alusel välja mõistetava elatise summaks on alates 01.04.
12. a 225,64 eurot. Kehtiv PKS § 2172 lg 1 sätestab, et kui enne
13. aasta
14. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates
15. aasta
16. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kui kohustatud vanem või laps ei nõustu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. Seaduseelnõu seletuskirja kohaselt on rakendussättega hõlmatud nii kohtuotsused, kompromissi kinnitamise määrused kui ka hagi tagamise määrused. Järelikult on hagejal õigus esitada hagi elatise vähendamiseks õigusliku olukorra muutumise tõttu. PKS § 2172 lg 2 annab erisättena hagi esitamise õiguse ning hagejale võimaluse tugineda TsMS § 459 lg-le
17. Seaduse muutumine on piisav asjaolu, et hageja saaks nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist.
18. Samas tuleb kohtul elatise vähendamisel arvestada ka teiste elatise suurust reguleerivate sätetega, s.h PKS §-ga
19. Ainuüksi asjaolu, et seaduses toodud miinimumelatise summa on vähenenud, ei tähenda automaatselt kõigi välja mõistetud või välja mõistetavate elatiste vähendamist miinimumini.
20. PKS § 99 lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Perekonnaseaduse seletuskirja järgi kui PKS § 101 kohaselt arvutatud elatise summa ei kataks lapse tegelikke vajadusi (lapsel on terviseseisundist tulenevad erivajadused, tema kulud huviharidusele on keskmisest suuremad vms) või ei ole kooskõlas lapse elustandardiga ajal, mil vanemad last koos kasvatasid, on võimalik nõuda elatist suuremas summas. Kohus leiab, et lisaks vanemate kooselamise ajale tuleb arvestada lapse elustandardiga ka sel ajal, mil üks vanematest maksis lapsele elatist kohtulahendi või vanemate kokkuleppe alusel. Kui vanemate varaline seis võimaldab maksta lapsele elatist varasemas lahendis määratud summa ulatuses, tuleks lapse elustandardit säilitada ning jätta elatise suurus muutmata. Lapse vajadused ja võimalused ei tohiks muutuda ainuüksi seetõttu, et seadus muutus. Hagejal on kohustus Tartu Maakohtu 15.04.2014 määruse ning PKS § 2172 lg 1 alusel tasuda kostjale elatist 292 eurot kuus. Kuna kostjale elatise maksmise kohustus tekkis enne käesoleva seaduse jõustumist, kohtumääruse alusel ning miinimumsummas, ei pea kostja tõendama oma vajaduste suurust.
21. aastal kehtinud seaduse järgi eeldas kohus, et lapse tavapäraste vajaduste katmiseks kulub vähemalt pool töötasu alammäära. Kohtul ei ole alust arvata, et lapse vajadused või kulutused on võrreldes
22. aasta lõpuga vähenenud. Seega ei pea lapse vajalikke kulutusi tõendama, kui need ei ületa 292 eurot kuus. Käesolevas menetluses ei soovi alaealine suurema summa välja mõistmist. Kostja on kulutuste nimekirja (dtl 26) ja esitatud tõenditega (dtl 29-51) teinud piisavalt usutavaks, et lapse vajadused ei ole vähenenud alla määrusega välja mõistetud summa.
23. Lisaks lapse elustandardile tuleb arvestada ka lapsevanema varalise seisuga. 01.01.2022 jõustunud PKS § 102 lg 3 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud summaga võrreldes suuremas summas lisaks §-s 99 toodud alustele muu hulgas lähtuvalt kummagi vanema varalisest seisust või lapsega seotud kulutuste jaotusest vanemate vahel. Sätte seletuskirja järgi on peatüki mõte arvesse võtta kohustatud isikute varalist seisu tervikuna, mitte üksnes sissetulekut. Maksu- ja Tolliameti teatise kohaselt on hageja
24. aasta jaanuarist kuni käesoleva aasta veebruarini k.a saanud OÜ-st NightStar töötasu XXX eurot kuus ning dividende kokku 18 274,19 eurot, s.o 1305,30 eurot kuus (dtl 63-69). Seega on hageja sissetulekuks keskmiselt XXX eurot kuus. Vahemikus 22.09.2021 – 22.03.2022 on hageja ostnud 9 842.47 euro eest väärtpabereid (dtl 78-80). Hageja kinnitusel oli aktsiate väärtus seisuga 04.04.2022 umbes 7000 eurot (dtl 126). Hageja on Osaühing NightStar (registrikood 11230275) ainuosanik (dtl 136137).
25. aasta majandusaastaaruande kohaselt oli aruandeaasta kasum 259 686 eurot, kokku on jaotamata kasum 1 778 708 eurot (dtl 138-148). Asjatundja hinnangul oli osaühingu väärtus
26. aasta lõpus ligikaudu 1,8 miljonit eurot (netovara meetod) või 2,4 miljonit eurot (diskonteeritud rahavoogude meetod, dtl 151-153). Kohus leiab hageja varanduslikku olukorda hinnates, et elatise vähendamiseks ei ole alust. Hagejal ei ole võimalik väita, et ta ei suuda sellise sissetuleku ja varade olemasolu juures tasuda lapsele elatiseks 292 eurot kuus. Kohus jätab hageja nõude rahuldamata.
27. Menetluskulud Tulenevalt TsMS §-st 164 lg 1 tuleb jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kohtu hinnangul ei ole põhjust kohaldada TsMS § 164 lg 2, kuna elatise vaidluses ei ole üldjuhul esindajale tehtud kulutused hädavajalikud. Vanemad peaksid suutma ise välja tuua oma sissetulekud ning lapse vajadused ja põhjendama, miks elatis just sellises summas tuleks välja mõista. Kohtul on kohustus selgitada pooltele seaduse kohaldamist ning võimalik välja nõuda tõendid vanema varandusliku olukorra kohta. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Kohtuotsus osaliselt lahendatud Tartu Ringkonnakohtu 11.11.2022 otsusega.