← Eesti

2-21-121699/16

Obsah (14)§ 177§ 663§ 654§ 428§ 662§ 238§ 477§ 172§ 168§ 486§ 122§ 169§ 174§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Meeli Kaur Määruse tegemise aeg ja koht 15. märts 2023, Tallinn Kohtuasja number 2-21-121699 Kohtuasi Tall

) § 172 lg 1 alusel puudutatud isiku kanda, kuna kuigi menetlus toimus avaldaja huvides, oli see tingitud puudutatud isiku poolt majandamiskulude eest esitatud arvete tasumata jätmisest. 4.7. Maakohus määras avaldaja põhjendatud ja vajalike menetluskuludena kindlaks 590 eurot (riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulud 540 eurot) ning mõistis need puudutatud isikult koos edasiulatuva viivisega

§ 177lg 4 alusel välja.

4 2-21-121699 Määruskaebus

  1. Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja teha uus määrus, millega jätta avaldaja avaldus rahuldamata või alternatiivselt saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub puudutatud isik jätta avaldaja kanda. Määruskaebuse kohaselt on maakohus kohaldanud valesti materiaalõigust, rikkunud menetlusõigust ja ebaõigesti hinnanud tõendeid. Maakohus ei ole selgituskohustust täitnud ja tegi üllatusliku otsuse. Maakohus jättis alusetult puudutatud isiku tõendid arvestamata. Maakohus on jätnud välja selgitamata, kas puudutatud isik tarbis külma vett 400,152 m3 ja sooja vett 132,503 m3 ulatuses rohkem ning millise ajaperioodi jooksul puudutatud isik sellises mahus vett tarbis. Avaldaja esitas viie aasta jooksul linnale aruande, et korteriühistul puudub võlg AKTSIASELTS TALLINNA VESI ees. Avaldaja ei ole enamtarbitud vee tõendamiseks esitanud ühtegi arvestust. Maakohus on jätnud käsitlemata puudutatud isiku esiletoodud asjaolud. Maakohus ei selgitanud menetlusosalistele peale nende seisukohtade esitamist tõendamiskoormist ega määranud tähtaega, et valida kirjaliku või suulise menetluse vahel. Samuti ei määranud maakohus puudutatud isikule tähtaega menetluskulude nimekirja esitamiseks. Puudutatud isik ei nõustu avaldaja väitega, et puudutatud isik tunnistab võlgnevust vee eest. Puudutatud isik on alati tasunud rohkem kui arvel näidatud. Puudutatud isik ei nõustu
  2. veebruaril 2021 esitatud arvega, kus oli kajastatud nõue kanalisatsiooni ja vee eest summas 600 eurot. Avaldaja seisukoht
  3. Avaldaja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud puudutatud isiku kanda. Menetluse edasine käik
  4. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

  1. Avaldaja teatas
  2. märtsil 2023, et loobub põhivõla nõudest summas 164,75 eurot ja viivisenõudest summas 12,64 eurot, kuna puudutatud isik on need summad
  3. septembri 2021 seisuga tasunud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  4. Ringkonnakohus leiab, et vastu tuleb võtta avaldaja loobumine avaldusest põhinõude osas summas 164,75 eurot ja viivisenõudest summas 12,64 eurot, tühistada selles osas vaidlustatud määrus ja lõpetada selles osas tsiviilasja menetlus. Maakohtu määrus tuleb tühistada lisaks menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Ringkonnakohus saab teha uue määruse vastavalt tervikresolutsioonis märgitule. Samuti tuleb täpsustada vaidlustatud määruse resolutsiooni p 3 põhinõude summa osas. Muus osas jääb vaidlustatud määrus muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. 5 2-21-121699 Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu lahendi resolutsiooni, märgib ringkonnakohus määruse tervikresolutsiooni uues sõnastuses vastavalt

§ 654lg-le 22 (koosmõjus §-ga 659).

  1. Avaldaja teatas
  2. märtsil 2023, et loobub põhivõla nõudest summas 164,75 eurot ja viivisenõudest summas 12,64 eurot, kuna puudutatud isik on need summad
  3. septembri 2021 seisuga tasunud. Kuna avaldaja loobub 164,75 euro ulatuses põhinõudest ja 12,64 euro ulatuses viivisenõudest, tuleb menetlus selles osas lõpetada ja maakohtu määrus vastavas osas tühistada (

§ 428lg 1 p 3 ja § 431 koosmõjus § 477 lg-ga 1).

  1. Avaldaja esitas
  2. veebruaril 2023 tõendina arvelduskonto väljavõtte (dtl 216) ning
  3. märtsi 2023 seisukohaga põhivõla saldo ja viivise saldo tabelid.

§ 662

lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Ringkonnakohus võtab tõendid asja materjalide juurde, kuna need on asjakohased (

§ 238lg 1).

12. Kuna menetlus jätkub põhinõude 970,91 eurot ja edasiulatuva viivise osas, kontrollib ringkonnakohus selles osas vaidlustatud määrust. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust määruse muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata (

§ 654lg 6 ja § 659).

Vastuseks määruskaebusele märgib kolleegium järgmist.

  1. Puudutatud isik leiab määruskaebuses, et on tuvastamata ja tõendamata, et ta tarbis külma vett 400,152 m3 ja sooja vett 132,503 m3 rohkem, kui oli teatanud avaldajale. Puudutatud isiku hinnangul ei ole avaldaja tõendanud, millisel perioodil on puudutatud isik vett rohkem tarbinud. Kolleegium nende väidetega ei nõustu. 13.
  2. KrtS § 40 lg-te 1 ja 2 järgi teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele, kuid korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha eeltoodust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. Maakohus tuvastas, et korteriühistu põhikirjas on kooskõlas KrtS § 40 lg-ga 2 reguleeritud, et korteriomanikud tasuvad maja ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate teenuste eest (soojavarustus, veevarustus, kanalisatsioon jne) kord kuus juhatuse poolt sätestatud tähtajaks ja suuruses vastavalt külma ja sooja veega varustamise mõõdikute näitudele või korteri üldpinna suurusele (dtl 73–74). Seega leidis maakohus õigesti, et puudutatud isikul oli tulenevalt seadusest ja korteriühistu põhikirjast kohustus tasuda tarbitud kommunaalteenuste eest vastavalt talle esitatud arvetele. 13.
  3. Määruskaebemenetluses vaidlevad avaldaja ja puudutatud isik selle üle, kas avaldaja tõendas külma vee 400,152 m3 ja sooja vee 132,503 m3 ulatuses tarbimist, mille eest on avaldaja jätnud arve tasumata. Vaidlusalused veekogused kajastuvad puudutatud isikule väljastatud
  4. veebruari 2021 arve nr 202101061 real vesi ja kanalisatsioon ning vee soojendamine (dtl 83). Maakohus tuvastas, et menetlusosalised ei vaidle selle üle, et puudutatud isik ei esitanud avaldajale kuni
  5. jaanuarini 2021 õigeid veenäite (dtl 116). Avaldaja on selgitanud, et kuivõrd puudutatud isik nõuetekohaselt näite ei esitanud ja rikkus seega korteriühistu põhikirja p-st 4.2 6 2-21-121699 tulenevat näitude teatamise kohustust, esitas avaldaja puudutatud isikule 2018–
  6. aastal vee eest arveid tuletatud näitude alusel. Puudutatud isik ei ole maakohtu- ega määruskaebemenetluses väitnud, et ta oleks enne
  7. aastat avaldajale või haldusteenust pakkuvale ettevõttele veenäitusid õigeaegselt esitanud või et tal poleks sellist kohustust olnud. Puudutatud isik ei ole tuletatud näitude alusel arvete esitamist või selle õigsust vaidlustanud. 2018–2020 esitatud arvetest nähtuvalt on puudutatud isik tuletatud näitude alusel esitatud arveid tasunud (dtl 125–160). Seega on puudutatud isik talle 2018–
  8. aastal esitatud tuletatud näitude alusel esitatud arveid nende tasumisega aktsepteerinud. Tuletatud näitude alusel arvete esitamine ja tasumine ei ole praeguses asjas vaidlusalune. Kuna puudutatud isik ei ole väitnud, et 2018 –
  9. aasta jaanuaril esitatud arvetel ega 2021 veebruar – september esitatud arvetel näidatud vee tarbimise näidud oleksid olnud ebaõiged või et neid ei tohiks mõnel muul põhjusel arvesse võtta, saab ringkonnakohus arvetel märgitud veearvestite näitusid arvestada tarbitud vee koguse tuvastamisel. Arvetel märgitud veenäitude ebaõigsust ei nähtu ka asjas esitatud materjalidest.
  10. jaanuari 2021 arvel nr 202012061 on detsembrikuu arvestite näidud märgitud köögi külma vee puhul 151,060 m3, sooja vee puhul 268,992 m3 ja vannitoa külma vee puhul 589,216 m3, sooja vee puhul 452,004 m3 (dtl 82).
  11. jaanuari 2021 veemõõtja paigaldamise (vahetamise) aktis, mille on allkirjastanud ka puudutatud isik, on fikseeritud puudutatud isiku veenäidud köögi külma vee puhul 172,650 m3, sooja vee puhul 273,857 m3 ning vannitoa külma vee puhul 834,363 m3 ja sooja vee puhul 579,042 m3 (dtl 81). Puudutatud isikule esitatud
  12. veebruari 2021 arve nr 202101061 kohaselt olid puudutatud isiku jaanuarikuu veenäidud köögi külma vee puhul 172,796 m3, sooja vee puhul 273,951 m3 ja vannitoa külma vee puhul 835,129 m3, sooja vee puhul 579,548 m3(dtl 83). Seega oli
  13. jaanuari ja
  14. veebruari 2021 arvetel kajastatud veenäitude külma vee vahe 267,649 m3 (
  15. veebruar 172,796 m3 + 835,129 m3 –
  16. jaanuar 151,060 m3 + 589,216 m3) ja sooja vee vahe 132,503 m3 (
  17. veebruar 273,951 m3 + 579,548 m3 –
  18. jaanuar 268,992 m3 + 452,004 m3), kokku 400,152 m3 (267,649 + 132,503). Järelikult on
  19. veebruari 2021 arvel õigesti kajastatud vee ja kanalisatsiooni kogust 400,152 m3, mille eest tuli puudutatud isikul tasuda vastavalt arvel märgitud vee hinnale 608,23 eurot. Eraldi on arvestatud vee soojendamist 132,503 m3 koguses, mille eest tuli puudutatud isikul tasuda 434,61 eurot vastavalt
  20. veebruari 2021 arvele. Arvestades eelnevalt tuvastatud tarbitud vee koguseid, on avaldaja tõendanud, et puudutatud isik oli vett tarbinud kokku 400,152 m3 ja vett soojendati 132,503 m3 koguses, nagu
  21. veebruari 2021 arvel näidatud. 13.
  22. Ringkonnakohus palus avaldajal esitada õige põhivõla ja viiviste arvestus, milles on avaldaja nõudest maha arvatud puudutatud isiku tasutud arvete või võla maksed. Avaldaja esitas parandatud põhivõla kujunemise arvestuse (dtl 229), mida kinnitavad perioodi veebruarist kuni septembrini 2021 esitatud arved (dtl 83–90) ja puudutatud isiku tehtud maksete väljavõtted (dtl 93–94, 118, 216). Põhivõla kujunemise arvestuse tabelist nähtub, et avaldaja on puudutatud isiku poolt tehtud makseid võlgnevuse summa arvutamisel arvesse võtnud. Seega on avaldaja tõendanud, et puudutatud isikul on perioodi
  23. jaanuarist 2021 kuni
  24. augusti 2021 eest põhivõlg 970,91 eurot. Puudutatud isik ei vaidle ning ka esitatud tõenditest, s.o puudutatud isiku arvelduskonto väljavõttest, avaldaja esitatud arvetest ja võlgnevuse saldo tabelitest, ei nähtu, et puudutatud isik oleks põhivõla summas 970,91 eurot avaldajale tasunud (dtl 82–94, 118, 216). Seega puudub alus maakohtu määruse tühistamiseks osas, milles maakohus rahuldas avalduse ja mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja põhivõla 970,91 eurot.
  25. Ringkonnakohus ei nõustu puudutatud isiku etteheitega, et maakohus oleks pidanud nõudma avaldajalt tõendeid selle kohta, et puudutatud isik on tarbinud külma vett 400,152 m3 ja sooja vett 132,503 m3 rohkem ning võimaldama seejärel puudutatud isikul tõendeid esitada. Ringkonnakohus andis
  26. veebruari 2023 kirjas puudutatud isikule võimaluse esitada enda 7 2-21-121699 vastuväidete tõendamiseks uusi tõendeid, et kuna avaldaja on enda nõude tõendamiseks tõendid esitanud (dtl 204–205). Puudutatud isiku lepinguline esindaja sai kohtu kirja kätte
  27. veebruaril 2023, kuid tähtaegselt ega praeguse määruse tegemise ajaks võimalikke tõendeid ei esitanud. Seetõttu on puudutatud isiku etteheited maakohtule põhjendamatud, kuna puudutatud isik ei ole ka ringkonnakohtus antud tähtajale vaatamata enda vastuväiteid tõendanud. Lisaks ei oma kolleegiumi hinnangul praeguses asjas tähtsust puudutatud isiku vastuväide, et avaldaja ei ole esile toonud, millal on puudutatud isik külma vett 400,152 m3 ja sooja vett 132,503 m3 rohkem tarbinud. Samuti ei ole asjakohane puudutatud isiku väide, et avaldaja on linnale teatanud, et korteriühistul puudub võlg AKTSIASELTS TALLINNA VESI ees, kuivõrd see ei puuduta avaldaja ja puudutatud isiku vahelist õigussuhet.
  28. Avaldaja nõudis puudutatud isikult ka viivise tasumist. Kuna avaldaja loobus sissenõutavaks muutunud viivise nõudest, saab ringkonnakohus kontrollida üksnes edasiulatuva viivise põhjendatust. Arvestades määruskaebuse ulatust, ei ole kolleegiumi hinnangul maakohus edasiulatuva viivise nõude rahuldamisel eksinud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja neid

§ 654lg 6 (koosmõjus §-ga 659) alusel ei korda.

Puudutatud isik ei ole määruskaebuses edasiulatuva viivise nõudele vastuväiteid esitanud. Kuna avaldaja on osaliselt põhinõudest loobunud, tuleb maakohtu määruse resolutsiooni edasiulatuva viivise arvutamisel põhinõude suuruse osas täpsustada.

  1. Kolleegium märgib täiendavalt, et ainetud on puudutatud isiku väited, et menetlusosalistele ei määratud tähtaega kirjaliku ja suulise menetluse valimiseks ja menetluskulu nimekirja esitamiseks anti tähtaeg üksnes avaldajale. Harju Maakohtu
  2. oktoobri 2021 avalduse menetlusse võtmise määruses on maakohus märkinud, et kohus võib hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, kui seadusega ei ole sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustust (

§ 477lg 2).

Maakohus täpsustas, et seaduses ei ole sätestatud kohtu kohustust praeguse avalduse lahendamiseks kohtuistungi korraldamiseks (vt dtl 102). Seetõttu ei pidanud maakohus andma menetlusosalistele tähtaega asja läbivaatamise eelistuse esitamiseks, kuna kohus oli menetlusosalistele selgitanud, et lahendab asja kirjalikus menetluses. Vastupidiselt puudutatud isiku väidetule on Harju Maakohtu

  1. oktoobri 2021 avalduse menetlusse võtmise määruses antud tähtaeg menetluskulude nimekirjade esitamiseks nii avaldajale kui ka puudutatud isikule. Maakohus andis puudutatud isikule tähtaja avaldusele kirjalikult vastamiseks (viidatud määruse resolutsiooni p 3) ja märkis, et menetluskulude nimekiri tuleb esitada koos oma menetlusdokumendiga (viidatud määruse resolutsiooni p 5 esimene lause) (dtl 101). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
  2. Maakohus jättis menetluskulud

§ 172

lg 1 alusel puudutatud isiku kanda.

§ 172

lg 1 jätab kohtule võimaluse arvestada menetluskulude jaotamisel vaidluse olemuse ja tulemusega. Avaldaja loobus määruskaebemenetluses avaldusest osaliselt.

§ 168

lg 2 kohaselt kui menetlus lõpetatakse määrusega, kannab hageja menetluskulud, kui

§ 168

lg-test 3–5 ei tulene teisiti.

§ 168

lg 4 järgi kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Puudutatud isik tasus avaldaja arvelduskonto väljavõttest nähtuvalt 2. septembril 2021 kokku 81,69 eurot ja 30. septembril 2021 kokku 83,06 eurot. Kuigi avaldus oli esitatud 16. juulil 2021 (

§ 486

lg-d 2 ja 3), on puudutatud isik teinud eelmises lauses nimetatud maksed arvete nr 202107061 ja 202108061 eest (dtl 216). Arve nr 202107061 maksetähtaeg oli kuni

  1. augustini 2021 (dtl 89) ja arve nr 202108061 maksetähtaeg oli kuni
  2. septembrini 2021 (dtl 90). Kuna arved olid esitatud menetluse ajal ja maksetähtajad saabusid samuti menetluse ajal, ei pidanud ega saanud puudutatud isik neid 8 2-21-121699 arveid enne avalduse kohtusse esitamist tasuda. Seetõttu tuleb avaldusest loobumise osas jätta menetluskulud avaldaja kanda. Harju Maakohtule
  3. septembril 2021 esitatud avalduse hind oli

§ 122

lg 3, § 124 lg-te 1 ja 3 ning § 133 lg-te 1 ja 2 järgi 1239,15 eurot (1135,66 + 12,64 + 1135,66 x 8%). Peale avaldusest osalist loobumist on tsiviilasja hind 1048,58 eurot (970,91 + 8%). Avaldaja on seega avaldusest loobunud 15,38% osas (1239,15 vs. 1048,58). Kuna ülejäänud osas kuulus avaldus rahuldamisele, tuleb maakohtus kantud menetluskulud jätta 84,62% ulatuses puudutatud isiku kanda ja 15,38% ulatuses avaldaja kanda. 18. Määruskaebus jääb rahuldamata, kuid avaldaja loobus avalduses osaliselt alles määruskaebemenetluses, mistõttu tuleb määruskaebuse menetlemisega seotud kulud sarnaselt maakohtus kantud menetluskuludega jätta

§ 172

lg1, § 168 lg-te 2 ja 4 ning § 171 lg 1 alusel 84,62% ulatuses puudutatud isiku kanda ja 15,38% ulatuses avaldaja kanda, v.a avaldaja 27. veebruari ja 2. märtsi 2023 dokumentidega seotud menetluskulud, mis tuleb jätta

§ 169

lg 1 alusel avaldaja kanda.

§ 169

lg 1 kohaselt kannab menetlustoimingu tegemise tähtaja mööda lasknud või vastuväite või tõendi hilisema esitamisega või muul viisil menetlustoimingu aja muutmise, asja arutamise edasilükkamise või tähtaja pikendamise põhjustanud menetlusosaline sellest tulenevad täiendavad menetluskulud. Avaldaja ei olnud

  1. septembri 2021 avaldusega esitatud põhivõla ja viivise arvestuse tabelites märkinud puudutatud isiku
  2. septembril 2021 teostatud makset. Tulenevalt arve nr 202108061 hilisemast maksetähtajast ei olnud puudutatud isikul kohustust avalduse esitamise ajaks augustikuu eest esitatut arvet tasuda. Seega oli ringkonnakohtu nõudmisel esitatud
  3. veebruari ja
  4. märtsi 2023 tabelite ja seisukohtade põhjuseks avaldaja eksimus, millega avaldaja viivitas asja menetlust. Nende dokumentidega seotud kulusid ei ole õiglane jätta puudutatud isiku kanda.
  5. Kuna ringkonnakohus muudab menetluskulude jaotust ja maakohus ei ole puudutatud isiku menetluskulusid kindlaks määranud, määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks tervikuna

§ 174lg-s 4 sätestatud korras (vt nt ka Riigikohtu 12.

mai 2021 määrus tsiviilasjas nr 2-19-15916, p 16;

  1. aprilli 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15, p 19 jj).
  2. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt) 9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.