KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Monika Laatsit ja Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht 15. märts 2023, Tallinn Haldusasja number 3-22-12

) § 140 lg 1 p 1) ning DP on vastuolus Saue Vallavolikogu 28.06.2021 otsusega nr 40 kehtestatud üldplaneeringuga (ÜP), mille kohaselt on planeeringuala määratud hajaasustusega alaks. ÜP seletuskirja p 4.3 järgi peab hajaasustusega alal ehitusõiguse saamiseks olema moodustatava uue kinnistu suurus vähemalt 1 ha, laius vähemalt 40 m ja kinnistule peab olema tagatud juurdepääs, samuti peab õuemaade vaheline kaugus olema vähemalt 100 m. DP on ka muus osas olulises vastuolus kehtivate nõuete ja ÜP-ga ning maa-alal toimunud muutuste tõttu ei ole DP-d enam võimalik ellu viia. 3. Saue Vallavolikogu otsustas 28.04.2022 otsusega nr 18

§ 140

lg 6 alusel mitte algatada menetlust Tamme kinnistu DP kehtetuks tunnistamiseks.

§ 140

lg 1 p 1 järgi ei kaota ükski DP automaatselt kehtivust 5 aasta möödumisel, vaid pärast 5 aasta möödumist on kohalikul omavalitsusel vajadusel võimalus (kas omal algatusel või kinnistu omaniku taotlusel) kaaluda, kas DP on endiselt aja- ja asjakohane. Seega on tegemist võimaluse, mitte kohustusega ning taotlejatel puudub õiguspärane ootus, et nende taotluste alusel tunnistatakse DP kehtetuks, seda isegi juhul, kui taotluses esitatud väited vastavad tõele. Kui DP-d on asutud ellu viima, ei saa seda

§ 140lg 1 p 1 alusel kehtetuks tunnistada.

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 33 lg 1 annab igaühele õiguse taotleda volikogult või valitsuselt nende poolt vastu võetud õigusaktide muutmist või tühistamist, kui nendega on seadusvastaselt kitsendatud tema õigusi. Samas ei näe

§ 140

lg 1 kolmandatele isikutele ette võimalust taotleda DP kehtetuks tunnistamist, vaid selline õigus on DP alal oleva kinnistu omanikul ja vallavalitsusel või volikogul. Kuna taotlejad ei ole DP-ga hõlmatud kinnistute omanikud, tuleb taotlusi käsitada ettepanekuna DP kehtetuks tunnistamise menetluse algatamise otsustamiseks. Kuna DP-s ettenähtud krundid on moodustatud, siis on DP elluviimist alustatud (vt

§ 6p 11, § 126 lg 1).

DP elluviimine ei hõlma ainult ehitamist, vaid ka muid toiminguid. Lisaks on Kivi tee 12 kinnistule püstitatud ehitis ja Kivi tee L1 maaüksusel on tee rajamiseks aastatel 2002–2007 langetatud puid. DP-d ei pea olema täielikult ellu viidud, vaid selle elluviimist peab olema üksnes alustatud. DP seletuskirja p 3.4 järgi oli üheks eesmärgiks mh Kivi tee L2 kinnistu munitsipaalomandisse andmine, mis on toimunud. DP elluviimisena saab käsitada ka DP alale eramute projekteerimist. Väide DP sobimatusest kohalikku ruumimustrisse on subjektiivne. Senised DP-d ei kaotanud uue ÜP kehtestamisel automaatselt kehtivust ja neid ei tule ka muuta pelgalt põhjusel, et DP võib mõnes aspektis olla vastuolus aastaid hiljem kehtestatud ÜP-ga. DP ei olnud vastuolus selle kehtestamise ajal kehtinud ÜP-ga, sest tegemist oli tiheasustusalaga. Asjaolu, et Saue Vallavolikogu 26.06.2019 otsusega nr 41 tunnistati DP osaliselt kehtetuks veevarustuse lahenduse osas, ei tähenda, et see küsimus jääks lahendamata, kuna vallal on õigus anda selles osas DP täpsustamiseks projekteerimistingimused (ehitusseadustiku § 27 lg 4 p 5). DP-s ette nähtud sotsiaalmaa krundi (Tamme katastriüksus) liitmist teiste kinnistutega ei ole kaebajad tähtaegselt vaidlustanud. Sotsiaalmaa sihtotstarbega seotud võimalused on jätkuvalt tagatud Kivi tee 8 kinnistul, mis tuleb Saue Vallavolikogu 26.06.2019 otsuse nr 41 (p 4.3) järgi võõrandada tasuta vallale. Samuti tuleb arvestada, et DP kehtetuks tunnistamisega kaotaksid planeeringuala kinnistud ilmselt senise väärtuse, mis võiks omakorda tuua vallale kaasa kahju hüvitamise kohustuse. Kuna DP kehtetuks tunnistamiseks puuduvad

§ 140lg-s 1 toodud alused ning DP kehtima jäämine ei riku ega piira taotlejate õigusi ega vabadusi. 2

§ 140

lg 1 koosmõjust järeldada, et vananenud ja realiseerimata jäänud planeeringu kehtetuks tunnistamist saab taotleda mh isik, kelle õigusi nimetatud planeering kitsendab (Tartu Halduskohtu 12.08.2021 otsus nr 3-20-1940, p-d 26.4– 26.5; Tallinna Halduskohtu 22.10.2020 otsus nr 3-20-1043, p 12). Saue Vallavolikogu 28.04.2022 otsus on haldusakt. Haldusmenetluses oli vastustaja ka ise seiskohal, et kaebajatel on õigus saada oma taotluste kohta kaalutlusotsus. Otsus sisaldab ka vaidlustamisviidet. Kuna vald jättis menetluse algatamata ja DP kehtetuks tunnistamise sisuliselt kaalumata, tuleb teda kohustada otsustama Tamme kinnistu DP kehtetuks tunnistamise menetluse algatamise uuesti.

1. Saue vald leidis 18.07.2022 vastuses, et kaebus tuleb tagastada kaebeõiguse puudumise tõttu. Saue Vallavolikogu 28.04.2022 otsus nr 28 ei ole haldusakt, vaid menetlustoiming, millega esitati seisukoht kaebajate taotlustele. Toimingu tegemisest (menetluse alustamisest) keeldumine on üldjuhul regulatiivse tähenduseta toiming, v.a juhud, mil seadus nõuab, et toimingu tegemata jätmise üle otsustataks haldusaktiga või kui haldusorgan ise väljendab tahet anda oma otsustusele siduv tähendus. Toimingu tegemisest keeldumist ei ole tarvis vormistada haldusaktina (vt Riigikohtu 26.03.2012 otsus nr 3-3-1-77-11, p 10). Seadus ei nõua keelduva haldusakti andmist olukorras, kus DP kehtetuks tunnistamise menetlus jäetakse algatamata. Samuti ei soovinud vastustaja 28.04.2022 arvamust vormistada haldusaktina, mistõttu ongi see pealkirjastatud seisukohana. Kuna menetlustoimingu peale ei saa esitada tühistamiskaebust, siis tuleb tühistamisnõue tagastada HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel, kuna kaebus ei vasta HKMS §-de 37–39 nõuetele. Kuna kaebajatel ei ole seadustest tulenevalt õigust nõuda DP kehtetuks tunnistamist, puudub neil HKMS § 44 lg 1 kohaselt kaebeõigus. Kaebajate kaebeõigust piirab ka HKMS § 45 lg 3, mis seab piirid menetlustoimingute vaidlustamisele.
2. Tallinna Halduskohus tagastas 23.08.2022 määrusega X ja KRX Veod OÜ kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel läbivaatamatult, sest kaebusega ei ole võimalik saavutada selle eesmärki. Kaebajad on pöördunud kohtusse eesmärgiga, et Saue vald tunnistaks Saue Vallavolikogu 22.12.2005 otsuse nr 128 kehtetuks.

§ 140

lg 1 alusel tehtav otsus on diskretsiooniotsus, mille õiguspärasuse kontroll piirdub HKMS § 158 lg-s 3 märgituga. Kohus ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest.

seletuskirja järgi ei saa elluviidud DP-d kehtetuks tunnistada ning kehtetuks tunnistamine saab muutunud olude alusel kõne alla tulla eelkõige siis, kui avalik huvi seda tingib. Otsusest nähtuvalt ei soovi planeeringuala kinnistute omanik ega kohalik omavalitsus DP-d kehtetuks tunnistada. Kaebajad on tuginenud subjektiivsete õiguste rikkumisele. X märgib, et tema asus teadvalt elama hajaasustusse ning ei soovi elada DP-ga kavandatud tiheasutusele vastavas hoonete grupis. X omandas Kivi tee 10 kinnistu 2004. a-l ning DP kehtestati 22.12.2005, mistõttu saanuks ta kaebuses toodud asjaoludel vaidlustada DP kehtestamist. KRX Veod OÜ väitel takistab DP tema kinnistul ehitusõiguse saamist. KRX Veod OÜ omandas Kulli kinnistu 13.12.2018 ja pidi olema teadlik ümbruses kehtivatest DP-dest. Maatulundusmaale ehitamine ei ole lubatav ja puuduvad ka tõendid, et KRX Veod OÜ kinnistule ehitusõigust ei anta. Seega soovivad kaebajad DP kehtetuks tunnistamise kaudu saavutada eesmärke, mis on vastuolus kolmanda isiku subjektiivse õigusega DP-d realiseerida. Menetlusosalised ei ole välja toonud, et asjas esineb avalik huvi DP kehtetuks tunnistamiseks. Kuna kaebajatel puudub õigus nõuda kolmanda isiku kinnistu osas kehtestatud DP kehtetuks tunnistamist, ei saavutaks kaebajad kaebusega soovitud eesmärki. Eelneva tõttu ei hinda kohus, kas vaidlustatud otsus on toiming või haldusakt. 3

§ 140lg 1 p 1 kohaldamist.

Mida pikem aeg on DP kehtestamisest möödunud, seda vähem on huvitatud isikul alust usaldada kokkuleppeid, mis viisid kunagi DP kehtestamiseni. Seda enam, et DP-d ei ole praegusel kujul üldse võimalik ellu viia. Seega tuleb Saue vallal vastava taotluse lahendamisel kaaluda üldisi (sh piirinaabrite) huve ja erahuvi. Olukorras, kus vastustaja on jätnud menetluse algatamata, ei ole Saue vald asjaomaseid huvisid üldse kaalunud. Kuivõrd

§ 140

on käsitatav n-ö DP ülevaatamise menetlusena, on asjakohane lähtuda analoogiast kohtupraktikaga, mis puudutab järelevalvemenetluse algatamist (Riigikohtu 23.03.2016 otsus nr 3-3-1-85-15, p 13; 23.10.2013 määrus nr 3-3-1-29-13, p 17; 13.10.2010 otsus nr 3-3-1-44-10, p 15). Üleriigilise planeeringu Eesti 2030+ (kehtestatud Vabariigi Valitsuse 30.08.2012 korraldusega nr 368) p-st 3.2.3 tuleneb kohalikele omavalitsustele samuti juhis vaadata vanad planeeringud üle, pidades silmas ÜP-st tulenevaid põhimõtteid ja eesmärke (vt ka õiguskantsleri 18.06.2020 seisukoht nr 7-5/201047/2003583). Kui DP ei ole enam ajakohane (ei teeni üldisi huvisid ja väärtushinnanguid), siis on põhjendatud see üle vaadata ja vajadusel otsustada selle kehtetuks tunnistamine. Kohtus kaitstav õigus võib võrsuda muu hulgas isiku huve kaitsvast haldusaktist, sh üldplaneeringust. Seega, on ilmne, et

§ 140

lg 1 p 1 kaitseb ka piirinaabrite õigushüve ning neil on õigus nõuda, et DP kehtetuks tunnistamise menetluse algatamise üle otsustataks kaalutlusvigadeta (vt ka Tallinna Halduskohtu 22.10.2020 otsus nr 3-20-1043, p 12; Tartu Halduskohtu 12.08.2021 otsus nr 3-20-1940, p-d 26.4–26.5). Puudub igasugune mõistlik põhjus, miks peaks menetlusosaliste ring DP kehtetuks tunnistamise menetluses olema

§ 127lg-s 2 ettenähtust erinev.

Halduskohus jättis täielikult tähelepanuta, et kaebajad esitasid ka kohustamiskaebuse. Kaebajatel on kaebeõigus nii subjektiivsete õiguste kaitseks kui ka avalike huvide kaitseks (vrd Tallinna Ringkonnakohtu 11.11.2019 määrus nr 3-19-1434, p 14) ning määrav ei ole see, kas vaidlustatud otsus on haldusakt või (menetlus)toiming. 8. Saue vald palub 22.09.2022 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Kuna 28.04.2022 otsus ei pane kellelegi kohustusi ega anna kellelegi täiendavaid õigusi, siis ei saa see rikkuda kaebajate subjektiivseid õigusi ning neil puudub HKMS § 44 lg 1 järgi kaebeõigus. Saue valla ÜP rakendussätte kohaselt tuleb planeeritud juhtotstarvet ja ehitustingimusi järgida juhul, kui katastriüksuse seniseid ehitustingimusi (k.a sihtotstarvet) soovitakse muuta. Seega ei saa ÜP-st tuletada kaebajatele iseseisvat õigust, mida kohtu korras kaitsta. X seisukohtade põhjal rikub tema subjektiivseid õigusi 22.12.2005 kehtestatud DP, mida ta ei ole vaidlustanud. Seega ei saa X enam tugineda sellele, et kehtiv DP rikub tema subjektiivseid õigusi. KRX Veod OÜ omandas Kulli kinnistu 14.12.2018 ja pidi olema teadlik ja arvestama ümbruses kehtivate DPdega ning asjaoluga, et omandataval maal ei ole nähtud ette ehitusõigust. Seega ei saa DP rikkuda KRX Veod OÜ subjektiivseid õigusi. Kokkuvõttes ei ole kaebus Saue Vallavolikogu 28.04.2022 seisukoha nr 18 peale HKMS § 44 lg 1 järgi lubatav. Kaebuse rahuldamisega ei ole lisaks võimalik saavutada kaebajate eesmärki ehk saavutada DP kehtetuks tunnistamine või vastava menetluse algatamine, sest täidetud ei ole HMS § 44 lg-s 1 ja § 68 lg-s 1 sätestatud tingimused. Kaebuse saab tagastada ka HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel (vt Riigikohtu 21.06.2022 määrus nr 3-21-2230, p 12.1). Vastustaja leiab jätkuvalt, et Saue Vallavolikogu 28.04.2022 seisukoht nr 18 ei ole haldusakt, vaid menetlustoiming, mida ei ole võimalik tühistada. Viited järelevalvemenetluse algatamise taotluste lahendamisele ei ole asjakohased. DP on osaliselt ellu 4

§ 140lg 1 p 1 alusel enam võimalik.

Paljasõnaline ja ebaõige on väide, et DP-d ei ole kehtestatud kujul enam võimalik realiseerida. DP kehtib ja selle elluviimiseks puuduvad takistused. ÜP-ga ei pea olema kooskõlas mitte kõik DP-d, vaid üksnes need, mis on kehtestatud pärast ÜP kehtestamist. 9. Vundament Ehitus OÜ palub 10.10.2022 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Kaebajatel oli piisavalt võimalusi selgitada oma kaebeõigust ja kohtusse pöördumise eesmärki.

§ 140

lg 1 kohaselt saab DP kehtetuks tunnistamise menetluse algatada ainult kinnistu omaniku või kohaliku omavalitsuse algatusel. Kumbki antud juhul DP kehtetuks tunnistamist ei soovi.

§ 140

lg 1 p 1 sätestab DP kehtetuks tunnistamise tingimused ammendavalt ning seetõttu ei saa DP kehtetuks tunnistamise aluseks olla kaebajate viidatud asjaolud (s.o kellegi õigustatud ootuse või õiguste rikkumine, vastuolu kehtiva või kehtetu ÜP-ga, menetluskorra rikkumine). Isegi kui DP kehtetuks tunnistamise menetluse algatamata jätmine on haldusakt, ei ole kaebajatel õigus seda vaidlustada, sest otsus ei saanud rikkuda nende subjektiivseid õigusi. Kaebeõiguse tekkimiseks ei piisa pelgalt üldisest õigustatud ootusest.

§ 140

lg 1 p-st 1 ei tulene DP kehtetuks tunnistamise menetluse alustamise kohustust (nt Tallinna Ringkonnakohtu 13.10.2021 otsus nr 3-20-643, p 13). Seega ei saa kaebajad nõuda DP kehtetuks tunnistamist ega ka asjaomase menetluse alustamist. Kaebajate huvi kasutada enda omandit kindlal viisil või olla kaasatud DP kehtetuks tunnistamise menetlusse, ei ole iseseisvalt kohtulikult kaitstavaks õiguseks (nt Tallinna Ringkonnakohtu 01.11.2019 määrus nr 3-19-399, p 15). Samuti ei tulene Tallinna Ringkonnakohtu 11.11.2019 määrusest nr 3-19-1434 (p 14) järeldust, et DP kehtetuks tunnistamise menetluse algatamata jätmist saaks vaidlustada populaarkaebusena. Põhjendatud ei ole käsitada DP elluviimisena vaid ehitustegevust (vrd Tallinna Ringkonnakohtu 28.05.2020 otsus nr 3-19-1378, p 15). Seega on DP kehtetuks tunnistamine praegusel juhul välistatud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Kaebajad on vaidlustanud Saue Vallavolikogu 28.04.2022 otsuse nr 18, millega otsustati mitte algatada menetlust Saue Vallavolikogu 22.12.2005 otsusega nr 128 kehtestatud Tamme kinnistu DP kehtetuks tunnistamiseks. Kaebajad on taotlenud 28.04.2022 otsuse tühistamist ja vastustaja kohustamist algatada DP kehtetuks tunnistamise menetlus. Sõltumata asjaolust, et kaebuses on taotletud vastustajale nn definitiivse ettekirjutuse tegemist, saaks kohus esitatud kohustamiskaebuse rahuldamisel kohustada vastustajat ka kaebajate taotlusi uuesti lahendama (vt HKMS § 41 lg 3).
2. Ringkonnakohus selgitab esmalt, et kuna X ja KRX Veod OÜ esitasid Saue vallale taotlused DP kehtetuks tunnistamiseks (s.o haldusakti andmiseks – vt HMS § 70 lg 1) ning Saue Vallavolikogu keeldus 28.04.2022 otsusega nr 18 DP kehtetuks tunnistamise menetluse algatamisest (ja ühtlasi DP kehtetuks tunnistamisest), lahendades kaebajate taotlused sisuliselt, mitte ei jätnud neid läbi vaatamata, siis ei ole volikogu 28.04.2022 otsus mitte menetlustoiming, vaid HMS § 43 lg 2 esimeses lauses märgitud haldusakt (s.o taotletud haldusakti andmisest keeldumine). Sama on leidnud nt Tartu Ringkonnakohus 20.09.2022 otsuses nr 3-20-1940 (pd 9.1 ja 9.5). Sarnaselt on haldusaktid nt keeldumine DP algatamisest (nt Riigikohtu 03.05.2007 määrus nr 3-3-1-41-06, p 21) või menetluse uuendamisest (nt Riigikohtu 12.10.2009 otsus nr 3-3-1-50-09, p 12). Vaidlustatud 28.04.2022 otsusest ei nähtu ka volikogu väidetavat tahet mitte anda haldusakti, sest taotluste lahendamine on vormistatud volikogu otsusena (KOKS § 7 lg 2, § 23 lg 3). See ei oleks ka määrav, sest haldusakte piiritletakse nende sisu, mitte vormi alusel (nt Riigikohtu 18.06.2004 määrus nr 3-3-1-26-04, p 15). Seega on kaebuses esitatud nõuded asjakohased. 5

§ 140

lg 1 p 1 alusel saab DP kehtetuks tunnistamist taotleda üksnes planeeritava kinnistu omanik. Ringkonnakohtu hinnangul

§-st 140 sellist piirangut ei tulene ja KOKS § 33 lg 1 alusel saab igaüks taotleda mh tema õigusi rikkuva volikogu otsuse kehtetuks tunnistamist, sõltumata HMS § 44 lg-s 1 sätestatud menetluse uuendamise aluste esinemisest või puudumisest (vt ka Riigikohtu 10.11.2004 otsus nr 3-3-1-36-04, p-d 17–18). Kuivõrd kaebajad ei ole DP kehtetuks tunnistamise taotlustes ega kaebuses piirdunud avalikes huvides esitatud argumentidega, vaid on esmajoones väitnud enda subjektiivsete õiguste rikkumist, siis ei ole iseenesest oluline, kas

§ 140

lg 1 p 1 alusel DP kehtetuks tunnistamisest keeldumist oleks võimalik vaidlustada nn populaarkaebusega või mitte. Ringkonnakohus märgib siiski, et Tallinna Ringkonnakohtu 11.11.2019 määruses nr 3-19-1434 (p 14) on leitud üksnes, et

§ 141

alusel saab avalikes huvides vaidlustada mh DP osaliselt kehtetuks tunnistamise otsust. Kõnealune seisukoht ei ole laiendatav DP tervikuna kehtetuks tunnistamise otsuse (vt Riigikohtu 28.05.2020 määrus nr 319-1627, p 11) ega ka DP kehtetuks tunnistamise menetluse algatamisest keeldumise otsuse vaidlustamisele. 14. Ringkonnakohus ei nõustu vastustaja seisukohaga, et kaebajate viited DP vastuolule Saue Vallavolikogu 28.06.2021 otsusega nr 40 kehtestatud ÜP-le ei ole asjakohased. Iseenesest on õige, et uue ÜP kehtestamine ei muuda varasemalt kehtestatud DP-d kehtetuks ega muuda seda, sõltumata DP võimalikust vastuolust ÜP-ga. Samuti tuleneb Saue valla ÜP rakendussätetest (vt seletuskirja p 16), et planeeritud juhtotstarvet ja ehitustingimusi tuleb järgida juhul, kui soovitakse muuta katastriüksuse seniseid ehitustingimusi (k.a sihtotstarvet). Eeltoodu ei välista samas, et ÜP eesmärkide tõhusaks saavutamiseks võib esineda põhjendatud vajadus kehtivat DP-d muuta või tunnistada see tervikuna või osaliselt kehtetuks (vt ka

§ 92lg 2 p 5).

Seda eelkõige olukorras, kus DP kehtestamisest on möödunud pikk aeg, kuid see on jätkuvalt ellu viimata (st DP-st huvitatud isiku usalduse kaitse DP kehtima jäämise suhtes ei pruugi olla tungivam avalikust või kolmanda isiku huvist tunnistada DP kehtetuks – vt HMS § 67 lg 2). Kuna DP koostatakse üldjuhul selleks, et saavutada ÜP-ga kavandatu elluviimine, siis võib uue ÜP kehtestamine anda aluse tunnistada vananenud DP kehtetuks. 15. Kohtupraktikast tulenevalt ei ole olukorras, kus DP on juba ellu viidud (sh osaliselt), DP kehtetuks tunnistamise alusena

§ 140lg 1 p 1 rakendatav (nt Tallinna Ringkonnakohtu 6

§ 140lg 1 p 2 tingimused).

Tuleb märkida, et DP kehtetuks tunnistamise lubatavus ei ole piiratud

§ 140

lg-s 1 sätestatud alustega, vaid DP kui haldusakti kehtetuks tunnistamine on võimalik ka HMS §-des 64–70 sätestatu alusel. Sarnaselt kuni 30.06.2015 kehtinud

§ 27

lg-ga 1 tuleb alates 01.07.2015 kehtivat

§ 140

lg-t 1 tõlgendada viisil, et see säte laiendab DP kehtetuks tunnistamise võimalusi, mitte ei kitsenda neid (vrd Riigikohtu 08.05.2014 otsus nr 3-3-1-9-14, p 18; vt ka Riigikogu XIII koosseisu 571 SE seletuskiri, lk 179–180).

1. Kui isik taotleb haldusorganilt väidetavalt tema õigusi rikkuva haldusakti kehtetuks tunnistamist ja haldusorgan sellest keeldub, saab üldjuhul eeldada, et keeldumine võib rikkuda taotluse esitaja õigusi. Kaebeõigus ei seondu mitte kaebuse rahuldamise võimalikkusega, vaid kaebaja õiguste rikkumise võimalikkusega. Kaebeõiguse tekkimiseks ei pea isiku subjektiivsete õiguste riive seejuures olema intensiivne (nt Riigikohtu 21.06.2022 määrus nr 3-21-2230, p 8; 12.12.2017 määrus nr 3-17-981, p 11). Kaebajad on väitnud, et DP on õigusvastane ja rikub nende subjektiivseid õigusi (X puhul omandiõigus ja eraelu puutumatus, KRX Veod OÜ puhul omandiõigus ja ettevõtlusvabadus). Kuivõrd kaebajad on planeeringuala naaberkinnistute omanikud, siis ei ole nende õiguste riive ilmselgelt välistatud. Õiguste rikkumise võimalikkust ja seega kaebeõigust ei saa lisaks välistada asjaolud, et X ei ole DP kehtestamise otsust tähtaegselt vaidlustanud ja KRX Veod OÜ pidi kinnistu soetamisel kehtiva DP-ga arvestama. Need argumendid saavad omada tähtsust üksnes DP kehtetuks tunnistamise menetluse algatamisest keeldumise õiguspärasuse sisulisel hindamisel. Kui vaidlustatud haldusakt ei riku kaebajate õigusi, siis tuleb kaebus jätta rahuldamata. Seega ei oleks halduskohus saanud kaebust HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada.
2. Ringkonnakohtu hinnangul ei saanuks kaebust tagastada ka HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, sest kaebajad on pöördunud kohtusse kaalukate õigushüvede kaitseks, mille riivet ei ole alust pidada väheintensiivseks.
3. Eelneva põhjal rahuldab ringkonnakohus X ja KRX Veod OÜ määruskaebuse, tühistab Tallinna Halduskohtu 23.08.2022 määruse ja saadab asja halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) 7