Obsah (12)

§ 116§ 655§ 637§ 641§ 642§ 101§ 647§ 127§ 189§ 197§ 200§ 82

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Lea Aavastik Otsuse tegemise aeg ja koht 18. mai 2021, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1 Tsiviilasja number 2-18-18293 Tsiviilasi XXX hagi Vennad

§ 116lg 2 p 4 ja 5 alusel.

Kuna hagejal puudus õiguslik alus töövõtulepingust taganemiseks, siis tuleb pooltevahelise õigussuhte lõppemise osas kohaldada

§ 655lg 1, mis sätestab, et tellija võib töövõtulepingu igal ajal üles öelda.

Töövõtulepingus on pooled kokku leppinud, et ehitustööde kvaliteedinõuetele kohaldatakse vastava tööosa viimast eestikeelset RYL-i. Hageja on peamiselt tuginenud vaidlusaluse objekti väidetavalt üle vaadanud K. Kulli 26.03.

1. a arvamusele, mida ei saa pidada usaldusväärseks. Dokumendist pole isegi näha seda, 3 millistest kvaliteedinõuetest on arvamust esitades lähtutud ja puuduvad igasugused viited sellele, millest tulenevalt arvamuse koostaja sellisele järeldusele jõudis. Kuna kostja ei koostanud ise ehitusprojekti ja ladumistöö teostati nii hageja esindaja teadmisel kui ka ehitustehnilist järelevalvet teostanud isiku juhiste alusel, siis ei saa kostja vastutada kivide kõrguste vahe eest. Vaatamata nimetatud kohustuse puudumisele oli kostja nõus hagejale vastu tulema ja tegema omal kulul tööd, mis on vajalikud selleks, et kõrguste erinevust (sh vana kelba osa tõstmine) leevendada. Hageja sellise lahendusega nõus polnud. Kostja juhtis 3.04.2018 ja 9.04.2018 kirjalikult hageja tähelepanu sellele, et ta tasuks arved. Kostja informeeris hagejat 16.04.2018 ja 18.04.2018 saadetud kirjas, et seni kuni pole arved tasutud, ei saa kostja tööd jätkata. Seejärel informeeris kostja hagejat 23.04.2018, et enam kedagi objektile ei saadeta, sest tasumata on koos käibemaksuga 42 055.32 eurot. Spetsialist J. O. poolt on 8.06.2018 koostatud hinnang kostja teostatud tööde mahtude osas, millest nähtub, et tegelikult on kostja teostanud enam töid, kui ta on akteerinud. Seda, et kostja oli ka K. K. i väidetavad etteheited likvideerinud, tõendab muuhulgas 12.04.2018 koostatud ehituskoosoleku protokoll nr EK
2. Kostja on paigaldanud kõik katuseaknad (10 tükki) ja akna kelpkatuses koos furnituuridega. Ülejäänud aknaid ei jõudnud kostja paigaldada. Võlgnevuse tasumisel on kostja nõus aknad hagejale üle andma. Kuna aknad on tehtud eritellimusena, siis ei ole kostjal nende akendega midagi peale hakata. Järelikult ei saa hageja avatäidete eest ettemaksu tagasinõue olla kuidagi koos käibemaksuga 12 105 eurot. Hageja on alusetult esitanud kostja vastu katvate tellingute rendikulu hüvitamise nõude, kui katusel olevad tellingu katted polnud enam vajalikud. Nimelt olid hoone sarikapealsed kaetud täielikult aluskatete ja rooviga (tavapärane olukord antud töö tegemiseks) ja seetõttu puudus igasugune mõistlik põhjus neid tellinguid hoida. Juhul kui hageja seda siiski soovis teha, siis ei pea seda kostja kinni maksma. Lisaks takistasid tellingud kostjal akende paigaldamist, sest aknaavade kaudu olid kinnitatud tellingu kinnitusrihmad. Ebaõige on hageja väide, justkui oleks kostja poolt objektilt lahkudes jäetud ümbrus koristamata. Kostja töötajad koristasid objekti enne sellelt lahkumist. Hageja üritab pahatahtlikult enda prahi utiliseerimise kulutusi panna kostjale. Sellega ei olnud kostja tõepoolest nõus, sest hageja oli visanud konteinerisse prügikotte, milles olid pruugitud riided, tühjad pelletigraanuli kilekotid, puulehed jms prahti, mis polnud kuidagi seotud ehitustöödega. Lisaks tekib küsimus, miks on väidetavalt koristustööde eest arve esitanud hagejale Mõisa Kohvik OÜ, kes ei tegele koristamise ja prügiveo teenuse osutamisega. Väidetavalt oli hageja sunnitud tellima täiendavaid ehitusöid R2O Grupp OÜ-lt summas 15 476 eurot. Kostja sellega ei nõustu. Esiteks puudusid kostja poolt akteeritud ehitustöödes puudused, mida oleks vaja olnud ümber teha. Teiseks puudus nimetatud äriühingul vastav registreering, mis oleks andnud talle õiguse teha hinnapakkumises nimetatud ehitustöid. Kolmandaks on pakkumised R2O Grupp OÜ poolt tehtud 8.06.
3. a (reedel), arved on juba esitatud 12.06.
4. Kahe tööpäeva jooksul ei ole võimalik teostada hinnapakkumistes toodud ehitustöid äriühingu poolt, kelle eelmise aasta IV kvartali tööjõu maksukulu oli 53,81 eurot. Hinnanguliselt võtaks selliste ehitustööde teostamine aega ca 530 töötundi. Seega ei ole hageja kulu summas 15 476 eurot isegi eluliselt usutav, mistõttu puudub hagejal ka selle väidetava kahju hüvitamiseks igasugune õiguslik alus. Kuivõrd hageja rahaline nõue on põhjendamata, ei ole hagejal õiguslikku alust nõuda viiviseid.
5. Kohtumenetluse kestel esitas kostja hagejale tasaarvestuse avalduse 30.10.2020 hageja väidetava nõude tasaarvestamiseks summas 43 696.22 eurot. Kostja esimene nõue summas 29 806.52 eurot + km tuleneb töövõtulepingu lisaks olevast hinnapakkumisest ja selle alusel hagejale esitatud 31.03.2018 tööde aktist nr 6, mille alusel esitas kostja 4 13.04.2018 hagejale arve nr 76 summas 35 767,82 eurot. Seda, et kostja on aktis nr 6 loetletud tööd teostanud, nähtub hageja poolt ehitusjärelevalvet teostanud M. K. u 17.04.
6. a e-kirjast, kus M. K. teeb ettepaneku akteerida aluskatust 10 % asemel 0 % ja katusekive 20 % asemel 10 %. Muus osas kinnitab M. K. , et akt jääb paika. Isegi siis, kui lahutada maha aluskatuse osas akteeritud 10 % ja katusekivi osas akteeritud 10 %, on ülejäänud osas ehk summas 22 767,62 eurot + km akt nr 6 M. K. u poolt aktsepteeritud. Seda, et tegelikult oli kostja teostanud kõik aktis nr 6 akteeritud tööd, kinnitab J. O. poolt 8.06.
7. a koostatud hinnang, millest nähtub, et aluskatus on kostja poolt tehtud 100 % ja katusekivi on paigaldatud 30 %. Kostja teine nõue summas 6607 eurot + km (kokku 7928.40 eurot) tuleneb hageja poolt 9.03.2018 tellitud katlamaja korstna nr 11 renoveerimistöödest ja hageja 3.03.
8. a e-kirjast. Renoveerimistööde teostamist tõendavad Korsten Puhtaks OÜ-st V. N. 11.07.
9. a e-kiri ja J. O. poolt 8.06.
10. a koostatud hinnang, mille lisa ja muudatustööde all on välja toodud katlamaja korstna 11 renoveerimine summas 6607 + km.
11. Hageja vaidles kostja tasaarvestuse avaldusele vastu. Kostja tasaarvestuse avaldus tuleb jätta läbi vaatamata. Kostjal puudub võimalus käesolevas tsiviilasjas tasaarvestamise avalduse aluseks olevat nõuet vastuhagina esitada, kuna samal alusel on menetlus Tartu Maakohtu Valga kohtumaja tsiviilasjas 2-18-
12. TsMS § 371 lg 1 p 5 ja TsMS § 423 lg 1 p 4 eesmärk on see, et sama nõuet ei lahendataks kahes erinevas menetluses. Samuti on oluline, et nõude sisuliseks lahendamiseks tasub nõuet esitav pool nõudelt riigilõivu, mida käesoleval juhul kostja ei ole teinud. Võimalik on tasaarvestuse olukord üksnes juhul, kui nõuded on selged ja üheselt mõistetavad. Tasaarvestamiseks ei saa kasutada nõuet, mille olemasolu või suurus on ebaselge. Hageja on esitanud vastuväited, mille kohaselt ei ole akteeritud töid õiges mahus, suur osa töödest tuli puuduste tõttu hagejal ümber teha, lisatööde teostamine on lepitud kokku kostja asemel Jüriöö Haldus OÜ seadusliku esindaja J. J. ga, kellele on Korsten Puhtaks OÜ teinud ka läbirääkimiste aluseks oleva hinnapakkumise ning puudub kokkulepe, mille kohaselt lisatööd summas 950 eurot ei ole lõplik käibemaksuga summa. Riigikohus on korduvalt kinnitanud seaduses sätestatud seisukohta, mille kohaselt ei ole tasaarvestus lubatud, kui teine pool esitab tasaarvestava poole nõudele sellised vastuväited, mis välistavad kas täielikult või osaliselt nõude maksmapaneku. Kohtu seisukoht ja põhjendused
13. Kohus on seisukohal, et hageja rahaline nõue on osaliselt põhjendatud, kuid nõue on lõppenud kostja poolt tasaarvestuse tegemisega 30.10.
14. Võlaõigusseaduse (

) § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.

§ 637

lg 4 teise lause ja lg 5 kohaselt kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Tellija ei pea töö eest tasuma enne, kui tal on olnud võimalus asi üle vaadata, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud üleandmisviis või maksmise tingimused ei anna talle selleks võimalust.

§ 641

lg 3 kohaselt töövõtja ei vastuta töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis.

1. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et: • hageja ja kostja sõlmisid
2. oktoobril 2017 töövõtulepingu; • ehitustööde, va sesoonsete krohvitööde, tähtajaks oli 30.aprill 2018 (+/- 5 päeva); 5 • ehitusobjekt on kantud kultuurimälestiste riiklikusse registrisse. Sellest tulenevalt pidid kõik ehitustööd toimuma kultuuriministri 30.06.2003 määruse nr 8 „Muinsuskaitselise järelevalve kord ning ehitus- ja muu töö dokumenteerimise kord“ kohaselt muinsuskaitselise järelevalve all; • hageja tellis ehitusinsenerilt Kaspar Kullilt objekti ülevaatuse, kes koostas
3. märtsil 2018 ülevaatamise protokolli; • 12.04.2018 toimus ehitusobjektil osapoolte kohtumine tuvastatud vigade parandamise kontrollimiseks; • ehituskoosoleku protokollis märgiti K. K. i poolt tuvastatud puuduste täitmise ülevaatuse tulemusena osade puuduste korral „Tehtud“ ja osade puuduste korral „Lahendatud“; • kostja teatas hagejale 23.04.2018 e-kirjaga, et lahkub esitatud arvete tasumata jätmise tõttu objektilt. Alates sellest kuupäevast ühtegi kostja töömeest ehitusobjektil ei viibinud; • kostja ehitusobjektilt lahkumise hetkeks ei olnud töövõtuleping täidetud; • hageja on tasunud kostjale teostatud tööde eest 210 297,94 eurot; • hageja on saatnud kostjale 11.05.2018 töövõtulepingust taganemise avalduse. 7.

§ 642

lg 1 kohaselt töövõtja vastutab töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda. Riigikohtu 28.10.2008 otsuses 3-2-1-8008 p 22 on asutud seisukohale, et

§ 642

töövõtja vastutuse kohta on ammendav ja üldosa vabandatavuse regulatsioonil ei ole täiendavat tähendust. Samas muude tellija õiguskaitsevahendite – parandamise nõue, taganemine, hinna alandamine või tellija õigus ise puudus kõrvaldada ja nõuda selleks tehtud kulutuste hüvitamist – kasutamine ei sõltu sellest, mis oli puuduse põhjuseks, kas see oli ehitaja jaoks äratuntav või kas ehitaja selles süüdi oli. Seega sõltub ehitaja vastutuse määr eelkõige sellest, kui suures ulatuses ta saab kontrollida ehitusprotsessi. Reeglina jääb ehitaja kontrollisfääri kõik, mis seondub materjali hankimise ning ehituseks vajalike teadmiste ja oskustega. Sealhulgas vastutab ehitaja alltöövõtjate tegevuse ning tööriistade ja materjalide lepingutingimustele ja seadustele vastavuse eest. Ka juhul, kui ehitaja on hankinud materjali, millel on varjatud puudus, mis põhjustab töö lepingutingimustele mittevastavuse, vastutab ta alati. Sellist puudust oleks ehitaja pidanud vähemalt ette nägema ning puuduse tekkimist vältima. Ehituslepingute puhul on tavaline, et töövõtjale antavad juhised ei pärine mitte tellijalt endalt, vaid tema palgatud arhitektilt, insenerilt või mõne muu valdkonna spetsialistilt. Töövõtja vabaneb vastutusest üksnes juhul, kui ta on tellija juhiseid, materjale või kolmanda isiku eeltööde sobivust piisavalt kontrollinud ja tellijat oma võimalikest kahtlustest informeerinud (vt ka P. Kalamees, K. Saare, K. Sein. Töö vastuvõtmine ja töövõtja vastutus ehitusvigade eest. - Juridica 2010, nr 4, lk 264).

1. Arhitekt K. E. on tuvastanud, et objekti ülevaatusel selgus, et hoone katuse räästa kõrgused ei jookse telgedel 3 ja H kokku. Kohapeal olukorda üle vaadates selgus, et karniisidele teljel A, 4, J ja 3 on laotud peale üks rida telliseid (hagiavalduse lisa 11¸ I kd tl 88). Lisatud on fotod. Olukorra parandamiseks on K. E. teinud karniisi ja räästasõlme muutmise joonise 28.05.
2. Tulenevalt asjaolust, et räästa kõrgustes on vahed, oli olemas kõrguste vahe ka hoone osade katuseharjadel. Kostja ehitas uue katuseosa väidetavalt projekti järgi, mille tulemusena jooksis katusehari telgedel 3 ja 4 umbes 15 cm kõrgemale kui olemasolev katus. Enne nimetatut toimus 2.05.2018 ehituskoosolek eesmärgiga vaadata üle kostja poolt tehtud puuduste kõrvaldamine, tulenevalt K. K. ülevaatamise protokollist (hagiavalduse lisa 4; I kd tl 71). Muu hulgas tuvastati, et „Katuse sarikad ja edasised kihid telgede 1 ja 6 3 vahel on paigaldatud 10-15cm viltu, ilmselt seetõttu, et torni sviidi uued frontoonid on laotud liiga kõrged (ei ole võetud kõrgusmärki vanalt originaal frontoonilt teljel 1), seoses sellega on tõusnud kogu katusekonstruktsioon telgede 3 ja 4 vahel kõrgemale.“ Kohtule on esitatud muinsuskaitseameti spetsialisti V. E. e-kiri 21.09.2020 (IV kd tl 18; kostja 21.09.2020 menetlusdokumendi lisa 3), mille kohaselt „Antud olukorras on horisontaalselt vormistatud harjajoon visuaalselt parem lahendus, kui see oleks kaldega vormistatud.“
3. Kohtu seisukohta kostja vastustusest hoone katuseharja kõrguste erinevuse puhul ei muuda ka viidatud e-kirjas V. E. poolt avaldatud arvamus, et „Kui oleks kinni peetud originaalakna gabariitmõõtmetest, siis antud küsimust hetkel ei oleks vaja meil arutada, siis oleks katusehari saanud tavapärasele kõrgusele. Tegemist on projekteerimise tasandil veaga.“ Kohus jääb seisukoha juurde, et töövõtja vabaneb vastutusest üksnes juhul, kui ta on tellija juhiseid, materjale või kolmanda isiku eeltööde sobivust piisavalt kontrollinud ja tellijat oma võimalikest kahtlustest informeerinud. Kohtule ei ole tõendatud asjaolu, et kostja oleks informeerinud tellijat võimalusest, et projektijärgsel ehitamisel katuseharjad ühele kõrgusele ei jää. Kostja on mitmete tõenditega püüdnud tõendada, et kõrguste märkimine geodeedilt oli tellitud, kõrgusmärgid kanti töö käigus üle ja nendest peeti kinni. See võib nii olla, kuid tulemuseks oli siiski katuseharja kõrguste oluline erinevus, mis nõudis kas katuse (harja) viltuehitamist või sakiga ühendamist. Sellekohast arutelu enne katuse ehitamise algust ühestki tõendist ei nähtu. 10.

§ 101

lg 1 p 4 ning § 105 kohaselt on tellijal õigus töövõtja poolse kohustuse rikkumise tõttu lepingust taganeda sõltumata sellest, kas töövõtja rikkumise eest vastutab või mitte. Taganemisavalduse (hagiavalduse lisa 5) kohaselt on kostja töös puudused, mis nähtuvad 02.05.2018 toimunud objekti koosoleku protokollist:

1. Aluskonstruktsiooni kinnitustarvikud valed.
2. Aluskate paigaldatud ebaõigesti (mitte tuuletõkkena) ja mitte vajaliku kvaliteediga.
3. Ehitaja ei suuda tõendada projektis nõutud roovlaua kvaliteediklassi.
4. Neelud ei vasta projektile ja on seetõttu läbi vajunud.
5. Kõik vihmaveesüsteemid on paigaldatud mittekvaliteetselt.
6. Sviidi vana osa katuse aluskonstruktsioon on paigaldatud vale kaldega.
7. Katuseaknad on paigaldatud valesti.
8. Vajalik lisaekspertiis seoses müürilattide kinnitustega.
9. Tuuletõkke paigaldus ebaõige.
10. Bauroc paigaldatud nõuetele mittevastavalt.
11. R2O Grupp OÜ poolt tehtud väidetavate ümbertegemis- ja parandustööde vastuvõtmise akti ei ole kohtule esitatud. Kohtule ei ole tõendatud katusakende ümbertegemine, vihmaveesüsteemi vastavusse viimine/ümber tegemine, Bauroci paigaldamise puuduste kõrvaldamine jms teise ehitusettevõtja poolt. Seega ei saanud need töömaad olla pärast kostja töömeeste lahkumist objektilt selliste puudustega, mis nõudnuks asja ümbertegemist või parandamist, mille eest hageja oleks teisele töövõtjale täiendavalt tasunud. Kohus tuvastab hageja õiguse taganeda kostjaga sõlmitud töövõtulepingust tuvastatud puuduste alusel: ehitatava katuseosa harjajoon on viltu ning ei moodusta sirget harjajoont olemasoleva katuseosaga ja roovlaua ebakvaliteetsus ning ebakvaliteetne paigaldamine. Riigikohtu lahendi 2.03.2015, 3-2-1-145-14 p 25 kohaselt kolleegium leiab, et

§ 647

lg-le 3 vastav asjaolu, et töövõtja ei parandanud puuduseid mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist, võib anda aluse ühtlasi ka

§ 116lg 2 p 4 kohaldamiseks.

Viidatud sätte järgi on olulise lepingurikkumisega, mis 7 õigustab lepingust taganemist täiendavat tähtaega andmata, tegemist ka juhul, kui kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi. Käesolevas vaidluses on kostja 23.04.2018 sõnaselgelt hagejale teatanud, et tema objektil enne töö tegemist ei jätka, kui hageja on tasunud esitatud arved. 12. Kohus on seisukohal, et kostja professionaalse ehitajana ei vabane vastutusest ka projektikohase ehitamise korral. Asjaolu, et erinevate katuseosade karniisid ja harjad ei jookse kokku, pidi kostjale olema ettenähtav ükskõik millises ehitusetapis. Viltune harjajoon, mida projektis ei ole ette nähtud, ei ole ehitamine vastavalt heale ehitustavale, rääkimata projektijärgsest ehitamisest. Kohtul ei ole võimalik tuvastada ülekuulatud tunnistajate ütlustest asjaolu, kelle korraldusel laoti lisa kivirida ehitatavale frontoonile, kuid see ei oleks tohtinud toimuda peatöövõtjast kostja teadmiseta. Vastuväite korral oleks kostja professionaalse ehitajana pidanud seda avaldama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Seda tehtud ei ole. Aluskatuse valmimise käigus/lõpus on kostja lihtsalt nentinud, et harjajoon ei ole sirge. 13.

§ 127

sätestab kahju hüvitamise osas järgmist: lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud; lg 3 kohaselt lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu ning lg 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). R2O Grupp OÜ hinnapakkumine nr 806/2018/2 (hagiavalduse lisa 12, I kd tl 92) sisaldab sviidi katusekonstruktsiooni demontaaži, neelude avamise ja korrigeerimise harja tipu kõrguse muutumise tõttu, uute sarikate paigalduse, aluskatte ja kivi paigalduse (karniisi ja frontooni kõrgemaks ladumine 1 kivirida), uute neelude paigalduse hinnaga 5960 eurot; torni sviidi rõdu vintskapi katuse neelude ringitegemine hinnaga 480 eurot; roovituse lisaroovide paigaldus, kivi kruvirida ei jooksnud roovile (+rihtimine) tk 46 hinnaga 460 eurot; uue müürivöö paigaldus keemiliste ankrutega (sviidi katus) hinnaga 280 eurot; vana toolvärki tala vahetus demontaaž/montaaž (2tk) ajastukohase vastu hinnaga 240 eurot; torni katuse servaplekkide paigaldus (serva avamine, lõikus ja paigaldus) hinnaga 280 eurot; vajalikud materjalid: uued neeluplekid 280 eurot; aluskate ja teibid 123 eurot; tellis/segud 224 eurot; puitmaterjal (uued sarikad), kuna olemasolevad lõigatud jäid nurga muutumise tõttu lühikeseks 571 eurot; transport 290 eurot; kruvid, kinnitusvahendid 268 eurot; uus roovilaud (olemasolev objektil ebakvaliteetne, hallitus) 390 eurot; kokku 10 206 eurot käibemaksuta. Summa tasumise on hageja tõendanud maksekorraldustega R2O Grupp OÜ-le. Kohus on seisukohal, et nimetatud ulatuses kuulub hageja kahjuhüvitusnõue rahuldamisele.

1. Rahuldamata jääb hageja nõue R2O Grupp OÜ-le tasutud tööde eest vastavalt pakkumisele nr 806/2018/3 (I kd tl 94), mis sisaldab neelusõlmede toestamise tööd, roovituse rihtimist, toestamist ja lisatalade paigaldust. Hageja ei ole tõendanud, et neelusõlmede toestamise töö oli projektijärgne, so lepingujärgne kostja kohustus, samuti lisatalade paigaldus. Neelude ümberehitamine on juba kirjas hinnapakkumises nr 806/2018/
2. Väidetav toestamistöö võis põhineda ka täiendaval konstruktori arvutusel. Kostja seadusliku esindaja väitel ei olnud toestamine projektijärgne töö. Hageja ei ole kohtule seda tõendanud. Roovituse rihtimise, toestamise, lisatalade paigalduse, 8 katusekivide eemaldamise ja tagasi paigaldamise töö osas ei ole võimalik aru saada, millises hooneosas seda tehti ning kas tegemist on kostja poolt tehtud töö ümbertegemisega või pooleli jäänud töö jätkamisega. Tunnistaja M. K. on kohtuistungil 6.10.2020 andnud ütlusi, et „teljel 1-3 oli vaja teha suuremahulisi ehitustöid ümber. Kive seal [katuse] peal ei olnud.“ Tunnistaja R. K. on 13.11.2019 kohtuistungil andnud ütlusi selle kohta, et „Keskmise osa peal tekkis tellijal probleem, et see vajub läbi. Tuli konstruktor, kes rahustas, et puitkonstruktsioonile on see omane ja normaalne. Tellija oli mures, arvas, et vajub rohkem läbi. Konstruktor tegi lisatoestuse projekti. … Tellija küsis hinnapakkumist, tegime selle. Tellija kiitis heaks. Tegime töö ära, tellija keeldus lisatöö eest maksmast.“ Seega tegi ka kostja konstruktori poolt ette nähtud toestamisi ning tegemist oli lisatööga. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja ehitatud aluskatus on probleemses osas ümber ehitatud ja katusejoon on viidud sirgeks, ühenduskoht olemasoleva katusega on sakiga. 22.10.2020 kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud arhitekt K. E. i ütluse kohaselt on selline lahendus vastuvõetavam kui viltu ehitamine.
3. Rekonstrueerimistööde akteerimise tabeli kohaselt oli avatäiteid akteeritud 30.11.2017 akteerimisega 2260 eurot, 31.12.2017 akteerimisega 240 eurot, 22.01.2017 akteerimisega 7170,50 eurot ning 28.02.2017 akteerimisega 417 eurot. Nimetatud summadele lisandus käibemaks 2017,50 eurot. Kokku oli 23.04.2018 seisuga akteeritud avatäiteid kogusummas 12 105 eurot, mille on hageja kostjale tänaseks kostja poolt esitatud arvete alusel tasunud. Hageja nõuab nimetatud summa väljamõistmist kostjalt, sest aknaid ei ole paigaldatud. Kohus hageja väitega ei nõustu. 2.05.2018 ehituskoosoleku protokollis on märgitud, et „Katuseaknad ei ole paigaldatud vastavalt paigaldusjuhendile (ei ole hetkel tuulekindlad st. paigalduskrae ei ole kinnitatud ümber akna asuvate distantside külge, vaid lihtsalt pandud roovi peale, sammuti peaks tuulekindluse tagamiseks teipima krae aluskatte külge, aknaümbrise plekid kinnitusklambritega kinnitamata).“ Kostja on väitnud, et ta on paigaldanud kõik katuseaknad (10 tükki) ja akna kelpkatuses koos furnituuridega. Kelpkatuse akna paigaldamise kostja poolt loeb kohus tuvastatuks tunnistaja M. P. i ütlustega 13.11.2019 kohtuistungil: „Üks aken oli ees. […] Panime ühe vintskapi akna näidiseks, see sobis.“ Tunnistaja M. K. u ütluste kohaselt 13.11.2019 kohtuistungil paigaldas kostja 6 katusakent. Hagiavalduse lisa 6 akteerimistabeli kohaselt on rida 58 märgitud „Katuseaknad KA-
4. Velux Standard Plus (3xklaas) MK06 GLL1061; mõõt 780 x
5. Viimistlemata.“ 6 komplekti kogumaksumusega 4170 eurot. Akteerimistabeli kohaselt on katusaknad akteeritud 100% summas (2085 eurot + 417 eurot + 1251 eurot + 417 eurot) 4170 eurot. Nimetatud ulatuses on kostja avatäited objektile toonud ja paigaldanud (katusaknad).
6. Vintskappide aknaid on viidatud lisa 6 ridade 56 ja 57 kohaselt kokku 10 tk. Paigaldatud on 1 aken. Akteeritud on vintskappide akende eest 50 % ettemaksu summas (1757.50+1870) 3627.50 eurot. Kõik tunnistajad on viidanud üldiselt paigaldatud vintskapi aknale. Hageja ei ole täpsustanud, kumma hinnaga (odavam või kallim) aken oli paigaldatud. Kostja väitel on paigaldatud aken hinnaga 703 eurot. Kostja kinnitusel on ülejäänud aknad kostja valduses ja ta ei ole neid hagejale üle andnud, kuigi on saanud 28.02.2018 III akti kohaselt ettemaksuna vintskapi akende eest 3627.50 eurot. Viidatud akteerimistabeli rida 59 kohaselt on kostja saanud ettemaksu rõduukse eest 28.02.2018 III akti alusel 50 % so 465 eurot, rida 60 kohasel lakaakna eest ettemaksu 50 %, so 1 500 eurot, rida 61 kohaselt viilu ümarakna eest ettemaksu 50 % 400 eurot ja rida 62 kohaselt viilu ümarakna eest ettemaksu 50 % so 125 eurot. Muude avatäidete eest on kostja saanud ettemaksu seega 6 117.50 eurot, millest on täidetud 703 eurot. 9

§ 189

lg 1 kohaselt võib kumbki lepingupool lepingust taganemise korral nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist. Hagejal on õigus saada tagasi (6117.50-703) 5 414.50 eurot, koos käibemaksuga 6 497.40 eurot tasutud ettemaksu kohale toomata avatäidete eest.

1. Kohus on seisukohal, et kostjal tuleb hagejale hüvitada katvate tellingute rendikulu kuni katuse valmimiseni, so
2. juunini
3. Kuigi kostja on esitanud tõendi selle kohta, et aluskate Divoroll Top Ru peab ilmastikutingimustele vastu 6 nädalat (III kd tl 135, kostja 1.06.2020 menetlusdokumendi lisa 3) nõustub kohus hageja seisukohaga, et katvate tellingute hoidmine rekonstrueeritava hoone uuesti ehitatava katuse kohal oli põhjendatud ka pärast lepingus märgitud tähtaja, so 30.03.2018 möödumist. Kohus on tuvastanud, et rekonstrueeritava hoone olemasoleva katuseosa harja ja kostja poolt ehitatud uue katuseosa harja kõrguste erinevus on töövõtja süül tekkinud, kes piisava hoolsusega ei järginud kõrgusmõõte ja projekti ning ei informeerinud tellijat piisavalt vara hoone katuseosade harjakõrguste erinevuste tekkimisest. Kostja poolt paigaldati aluskate Divoroll viidatud akteerimistabeli (lisa 6) kohaselt veebruaris-märtsis, mistõttu juba aprillis möödus aluskatte dokumentatsioonis märgitud 6-nädalane ilmastiku mõjudele vastupidavuse tähtaeg. Katuse kõrguste erinevuse lahendamiseks tegi arhitekt K. Etverk uue joonise 28.05.
4. R2O Grupp OÜ hinnapakkumisest ja hageja poolt arve tasumisest nähtuvalt tehti sviidi katusekonstruktsiooni demontaaž ja neelude avamine. Kohtu hinnangul oli kattev telling vajalik kuni katuse katmiseni pleki või kiltkiviga vastavalt projektile. Hagiavalduse lisa 21 (Adelante Tellingud viimane arve) kohaselt lõpetati katvate tellingute kasutamine 25.06.
5. Kohus on seisukohal, et katvate tellingute kulu perioodi eest 1.04.2018 kuni lepingu ülesütlemiseni 11.05.2018 jääb kostja kanda töövõtulepingu punkti 1.3.1 lit a) alusel: katvate tellingutega seonduvad tööd lõpetatakse hiljemalt
6. märts 2018 ja lepingu punkt 3.1 alusel, mille kohaselt tellija kohustus tasuma tellingute ja katusekatete eest kuni
7. märts
8. Kostja ei ole kohtule tõendanud, et enne 30.03.2018 oleks kostja teavitanud hagejat mõjuvast põhjusest lepingulise kohustuse tähtaja pikendamise vajaduse põhistamiseks. Kohtule esitatud ehituskoosolekute protokollidest ei nähtu sellesisulisi avaldusi kostja esindaja poolt. Ehituskoosoleku protokollis 12.01.2018 p1.1.
9. on märgitud „PTV [peatöövõtja/kostja] on väljastanud korrigeeritud ajagraafiku katusekatete tähtajaga 30.03.
10. Muudatusi ei ole.“ Ehituskoosoleku protokollis 16.02.2018 p 1.1.
11. on märgitud „Tähtaja osas 30.03.2018 muudatusi ei ole.“ Ehituskoosoleku protokollis EK22, 23.03.2018 3.1.
12. on fikseeritud arutelu katvate tellingute vajaduse üle. Tellija ei nõustunud katvate tellingute eemaldamisega 30.03.2018, sest tegemata olid vitskappide katused, mansardi stardiplekk oli paigaldamata (läbisadamise koht) ja akende valmistamine ei olnud graafikus. Lepiti kokku, et katvaid tellinguid hoitakse üleval minimaalselt kuni 6.04.
13. „Lisapäevade tasu on tellija sõnul PTV [kostja] kulu.“ Katvad tellingud tellis hageja, kes tasus nii paigaldamise, kasutamise aja rendi kui ka demontaaži. Kui kostja oleks lõpetanud katvaid tellinguid nõudvad tööd hiljemalt 30.03.2018, siis kohtu hinnangul töövõtulepingu vastavaid sätteid tõlgendades oleks tellingute demontaaži kulu jäänud tellija, so hageja kanda. Seetõttu vähendab kohus katvate tellingute kasutamisega seotud kahjuhüvitise nõuet tellingu ja telgi demontaaži, kile demontaaži ja transpordi kulude võtta, mis hagiavalduse lisa 21, so Adelante Tellingud arve nr XXX kohaselt moodustab (2 824+400+660) 3 884 eurot käibemaksuta. Kahju hüvitamise kohustus ei tohi asetada võlausaldajat olukorda, kus ta alusetult rikastuks kahjuhüvitise võrra. 10 Ka pärast töövõtulepingu ülesütlemist hageja poolt 11.05.2018 tuleb kostjal tasuda katvate tellingute renditasu kahju hüvitamise sätete alusel (

§ 127

, § 128 lg 3), sest hageja kandis kulutuse seoses kostja poolt mitteprojektikohase ehitamise parandamisega. Eeltoodu alusel tuleb hageja nõue katvate tellingute eest hüvitise saamiseks rahuldada (5 278.80 + 9 853.76 – 3 884) 11 248,56 euro ulatuses.

1. Hageja nõue koristustööde eest tasutud arve hüvitamiseks 2 500 euro ulatuses jääb rahuldamata. Mõisa Kohvik OÜ arve nr XXX, 25.04.2018 (hagiavalduse lisa 26) kohaselt on tehtud „Kaagjärve Mäemõisa mõisahoone koristustööd“. Hageja 23.08.2019 menetlusdokumendi lisast 7, pildid ehitusobjektil olevast prahist, ei ole võimalik tuvastada fotode tegemise kuupäeva. Tunnistaja M. K. u ütluse kohaselt tegi kostja objektil jooksvat koristust, lõppkoristust ei tehtud. „Ümber maja vedeles ehitusjäätmeid, tellingul krohvikotte,…“. Tunnistaja M. K. u ütlustest ei nähtu nt vanade akende, euroaluste jms suuremõõtmelise ehitusprahi jäämine objektile pärast kostja lahkumist, mis on nähtav hageja poolt esitatud fotodelt. Seega ei ole kohtul võimalik tuvastada, milline ehituspraht jäi kostjal koristamata. Tunnistaja R. K. ütluste kohaselt koristati objektil igapäevaselt, kui objektilt [lõplikult] lahkuti, siis korjati oma materjal kokku. Tunnistaja J. L. u ütluse kohaselt toimus koristamine kahel korral ja siis lahkuti tööplatsilt; kuupäevi ei mäleta. Esimesel korral võis olla mai keskel. Tunnistaja M. P. ütluste kohaselt oli kolm koristust töövõtja poolt: märtsis,
2. aprillil ja viimasena 14.
3. koristati ehitajate olmeruumid ja prügi, maha jäi mõisale kuuluv praht. A. M. i on saatnud hagejale teate objektilt lahkumise kohta 23.04.2018 kell 2:14 PM. Kohus peab eluliselt ebausutavaks, et hageja leppis kokku koristustööd Mõisa Kohvik OÜ-ga järgmiseks päevaks ning ülejärgmisel päeval esitati hagejale juba arve tehtud suuremahulise koristustöö ja prügikonteineri rentimise eest. Milliseid koristustöid Mõisa Kohvik OÜ tegelikult Kaagjärve Mäemõisa mõisahoones tegi, on hageja poolt tõendamata. Juba suure ehitusjäätmete konteineri rentimine (nähtav fotodelt), selle täitmine ja üleandmine ning seejärel rendi- ning utiliseerimistasu arve saamine nõuab aega.
4. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et hageja nõue on tõendatud ja kuulub rahuldamisele 27 951.96 euro ulatuses, mis sisaldab käibemaksu 1082.90 eurot (avatäidete ettemaksus).
5. Hageja on esitanud viivisenõude, lähtudes

§-s 113 lg 1 sätestatust. Kohus on seisukohal, et hageja viivisenõue on seaduslik ja põhjendatud kohtuotsusega rahuldatud põhivõlalt arvestatuna ja alates hageja poolt vastava kulutuse tegemisest. Hagejal on õigus saada seaduses sätestatud määras, so 8 % aastas kuni hagi kohtusse esitamiseni 3.12.2018 ja alates 12.05.2018 avatäidete ettemaksu tagastamata jätmise eest summalt 6 497.40 eurot viivisena 293.36 eurot; alates 19.05.2018 tellingute renditasu eest summalt 5 278.80 viivisena 230.24 eurot; alates 14.06.2018 R2O Grupp OÜ teostatud tööde eest summalt 10 206 eurot viivisena 386.99 eurot ja alates 30.06.2018 tellingute renditasu eest summas 5 969.76 eurot viivisena 205.43 eurot; viivised kuni 3.12.2018 kokku 1 116.02 eurot ning edasi kuni kostja poolt tasaarvestusavalduse esitamiseni 30.10.2020 summas 4 271.18 eurot. 21.

§ 197

lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist.

§ 637

lõike 4 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö vastuvõtmisest, kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine või kui see on tavaline. Kui töö tuleb üle anda 11 ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastuvõtmisel. vastava tööosa Riigikohtu lahendi 3-2-1-95-11 p 17 kohaselt

§ 200

lg 4 kohaselt ei saa tasaarvestav pool tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Nimetatud sätte tähendust on Riigikohus analüüsinud 16. juunil 2010 tsiviilasjas nr 3-2-1-59-10 tehtud otsuses. Viidatud otsuse p-s 10 on Riigikohus märkinud, et

§ 200

lg 4 kohaselt ei ole tasaarvestus lubatud, kui teine pool esitab tasaarvestava poole nõudele sellised vastuväited, mis välistavad täielikult või osaliselt nõude maksmapaneku (nt nõue ei kehti või on lõppenud). Kui kohtumenetluses esitab pool teise poole nõudele tasaarvestuse vastuväite, kuid teine pool vaidleb tasaarvestusele vastu, tuleb kohtul hinnata, kas teise poole vastuväited tasaarvestusele välistavad tasaarvestuseks kasutatud nõude maksmapaneku. Kohus on seisukohal, et seaduse sõnastusest ja Riigikohtu selgitusest nähtuvalt toimub vastastikuste nõuete tasaarvestamine (tasaarvestatav nõue lõpeb tasaarvestuse avalduse tegemisega) kohtuväliselt siis, kui teine pool ei esita tasaarvestusele vastuväiteid. Kui tasaarvestusavaldus esitatakse kohtumenetluses, tuleb kohtu tuvastada, kas hageja nõue on lõppenud tõendatud tasaarvestusavalduse maksmapanekuga. Kohus uurib tasaarvestava nõue seaduslikkust ja tõendatust sisuliselt võrdselt (vastu)hagis esitatud nõudega. 22. Tasaarvestava nõude rahuldamiseks tuleb kindlaks teha, kas kostja tasunõue on muutunud sissenõutavaks

§ 82

lg 7 mõttes ja kas hageja on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda. Hagiavalduse lisa nr 6 akteerimistabeli kohaselt on kostja 31.03.2018 aktis nr 6 märkinud teostatud töödena: rida 7 Ahjulõõride 2x10,5jm KR5.

1. ja KR7.
2. renoveerimine 40 % summas 2 200 eurot; rida 8 Ahjulõõri 14,5 jm KR8 renoveerimine 40 % summas 1 450 eurot; rida 11 Ventilatsioonilõõri renoveerimine 20 % summas 1 600 eurot; rida 12 Kivikorstnate ehitus 20 % summas 2 000 eurot; rida 15 Korstna ehitus 20 % summas 900 eurot; rida 21 Mansardkorruse seinad 5 % summas 967.84 eurot; rida 24 Vintskappide seinad 10 % summas 320 eurot; rida 41 Aluskatuste ehitus 10 % summas 3 596.40 eurot; rida 43 Katuse ristkülik kiltkivide paigaldus 20 % summas 6885 eurot; rida 48 Rõdu konstruktsioon 56 % summas 4 702.88 eurot; rida 52 Vihmaveesüsteemid 20 % summas 1 996 eurot; rida 58 Katuseaknad 30 % summas 1 251 eurot ja rida 67 Katusetöödeks vajalikud tellingud 30 % summas 1 937.40 eurot. Akti nr 6 alusel esitas kostja hagejale 13.04.2018 hagejale arve nr 76 summas 29 806.52 eurot käibemaksuta. Hageja esindaja objektil, projektijuht M. K. on 17.04.2018 e-kirjas (II kd tl 16, kostja 14.01.2019 menetlusdokumendi lisa 7) teatanud, et hageja tellijana on aktiga nõus, välja arvatud aluskatuse protsent 10 asemel 0 ja katusekivide paigaldus 20 % asemel 10 %. Kohus on seisukohal, et kuivõrd hagejal tellijana ei olnud vastuväiteid esitatud aktile ülejäänud osas, on kostja poolt tehtud tööd vaidlustamata ulatuses vastu võetud. Kohus möönab, et allkirjastatud akti nr 6 ei ole, kuid on seisukohal, et töö vastuvõetuks lugemiseks piisab üksnes töö (osalisest) valmimisest, sellest tellijale teatamisest, töö ülevaatamise võimaldamisest ning vastuvõtmiseks vajaliku mõistliku tähtaja möödumisest. Töö vastuvõetuks lugemine ei eelda tellija vastuvõtutahte olemasolu ega selle avaldamist. Kohus on seisukohal, et kostjal on akti nr 6 osalisest aktsepteerimisest tulenev tasaarvestav tasunõue summas 22 767.62 eurot, koos käibemaksuga 27 321.14 eurot. 12 Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et kostja poolt tehtud ahju- ja ventilatsioonilõõride renoveerimine, korstna ehitus, seinte ehitus, rõdu konstruktsioon ja vihmaveesüsteemid oleksid teise töövõtja poolt hiljem ümber tehtud, mis annaks hagejale õiguse kahjuhüvitise nõudmiseks lepingu rikkumise tõttu. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja poolt 13.04.2018 hagejale esitatud arve nr 76 on tasumata. Kohus möönab, et ehitusinsener K. . il olid etteheited vihmaveesüsteemide paigaldamise kvaliteedi pärast, kuid tunnistajana üle kuulatud arhitekt K. E. il ei olnud etteheiteid hoone vihmaveesüsteemidele, kui ta hoone pärast valmimist üle vaatas.
3. Katlamaja korstna renoveerimistöö hinna küsimine M. K. u poolt on 3.03.2018 ekirjas teemanimetusega “Korsten nr 11 lisatööd“ (IV kd tl 44, kostja 30.10.2020 menetlusdokumendi lisa). Renoveerimistöö maksumus on aktsepteeritud summas 5656.82 + km M. K. u poolt 9.03.2018 saadetud e-kirjas (II kd tl 118; kostja 19.09.2019 menetlusdokumendi lisa 14). Töö on teostatud, mis nähtub Korsten Puhktaks OÜ juhatuse liikme V. N. 11.07,2019 e-kirjast kostjale, kus tuletatakse meelde töö tegemise eest esitatud arve tasumist. Töö teostamist möönab hageja oma vastuväidetes, viidates võimalusele, et lisatööde kokkulepe on sõlmitud hageja esindaja M. K. u ja Jüriöö Haldus OÜ vahel. Samas ei ole hageja esitanud tõendeid selle kohta, et ta on korstna nr 11 renoveerimistöö eest tasunud Jüriöö Haldus OÜ-le või mõnele muule äriühingule. II kd tl 47-48, kostja 22.08.2019 menetlusdokumendi lisad 6 ja 7, on Lisaakt nr 5 Katlamaja korstna 11 renoveerimise kohta: lisaladumine 15.
4. pakkumise alusel 950 eurot + Furanflex 9.
5. pakkumise alusel 5657 eurot. Ehituskoosoleku protokolli EK22, 23.03.2018, punktist 1.1.
6. lit d) nähtub korsten 11 juures sarika vekselduse ümbertegemise vajadus. Sama protokolli p 1.7.
7. lit a) kohaselt „Korsten 11 (katlamaja) lõõride renoveerimine FuranFlex seguga töös. PTV [kostja] võtab ühendust vastava teenusepakkujaga. Tellitud.“ Kohus on seisukohal, et hagejal on kostjale tasumata tellitud lisatöö eest 6 607 eurot, koos käibemaksuga 7 928,40 eurot.
8. Kokku on kostja esitanud käesolevas menetluses tasaarvestavaid nõudeid summas 35 249.544 eurot. Kohus on seisukohal, et kostja tasaarvestusavaldusega on hageja põhejndatud nõue (koos viivistega) summas 33 339.16 eurot lõppenud alates 30.10.
9. Kostja ei ole esitanud menetluses vastuhagi tehtud tööde eest tasu saamiseks, mistõttu hageja nõuet ületavat summat hagejalt välja mõista ei ole võimalik. Selle tõttu jätab kohus kõrvale hageja poolt ka väidetava erapoolikuse tõttu kahtluse alla seatud spetsialisti J. O. koostatud arvamuse kostja poolt tegelikult teostatud tööde mahu osas. J. O. arvamuses toodud seisukoht kostja tehtud ehitustöös puuduste puudumise osas on kohtu arvates ümber lükatud spetsialist K. K. i arvamuse, ehituskoosolekute protokollides märgitu ja arhitekt K. E. i arvamusega. Menetluskulude jaotus ja suuruse kindlaksmääramine
10. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus on tuvastanud hageja rahalise nõude põhjendatuse. Samuti on kohus tuvastanud tasaarvestuse põhjendatuse. Sisuliselt on tegemist hagi rahuldamise ja analoogiat kohaldades vastuhagi rahuldamisega. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud kummagi pole enda kanda ja menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. 13 /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Kohtuotsus osaliselt lahendatud Tartu Ringkonnakohtu 08.06.2022 otsusega. 14