← Eesti

3-23-217/15

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Janar Jäätma Määruse tegemise aeg ja koht 03.04.2023, Tallinn Haldusasja number 3-23-217 Haldusasi X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 02.01.2023 otsuse nr 2101230000038 tühistamiseks ning kahju hüvitamiseks Menetlusosalised Kaebaja X Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 07.03.2023 määrus Menetluse alus ringkonnakohtus X määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

  1. Võtta X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 07.03.2023 määruse resolutsiooni p 1 peale menetlusse.
  2. Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 07.03.2023 määruse resolutsiooni p 1 muutmata.
  3. Asendada avaldatavas lahendis kaebaja nimi tähemärkidega. EDASIKAEBAMISE KORD Määrus edasikaebamisele ei kuulu (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  4. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) kehtestas Eesti riigipiiril 02.01.2023 otsusega nr 2101230000038 Venemaa Föderatsiooni kodanikule X-le sisenemiskeelu.
  5. X esitas 31.01.2023 halduskohtule kaebuse PPA 02.01.2023 otsuse nr 2101230000038 tühistamiseks ning varalise kahju 5230 rubla ja mittevaralise kahju kohtu äranägemisel hüvitamiseks. Ühtlasi palub kaebaja, et kohus vabastaks ta riigilõivu tasumise kohustusest, kuivõrd pangandussanktsioonide tõttu ei ole tal võimalik teha ülekannet Venemaa Föderatsioonist Eestisse. 3-23-217
  6. Tallinna Halduskohus jättis 07.03.2023 määrusega kaebaja riigilõivu vabastamise taotluse rahuldamata. Kuivõrd käesolevas kaebuses on esitatud mitu nõuet, millest suurima riigilõivuga on nõue mittevaralise kahju hüvitamiseks kohtu äranägemisel, kuulub kaebuselt tasumisele riigilõivu 350 eurot (vt riigilõivuseaduse § 60 lg 3). Menetlusabi andmise aluseks on isiku majanduslikust seisundist tulenev suutmatus riigilõivu tasuda, mitte asjaolu, et riigilõivu tasumine või selle korraldamine on mingisugusel põhjusel komplitseeritud. Kaebajal ei ole riigilõivu tasumise korraldamine ebamõistlikult keeruline. Kaebusest nähtuvalt soovib kaebaja Eesti riigipiiri ületada, et külastada oma tütart ja lapselapsi, kes on Läti Vabariigi kodanikud ja elavad Riias. Järelikult on kaebajal võimalik paluda pangaülekande tegemisel riigilõivu tasumiseks oma Euroopa Liidus elava tütre abi. Seega ei ole kaebajale menetlusabi andmine riigilõivu tasumisest vabastamiseks põhjendatud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  7. Kaebaja taotleb määruskaebuses halduskohtu määruse tühistamist osas, millega jäeti menetlusabi taotlus rahuldamata. Määruses on valesti kajastatud, et sisenemiskeeld seati 90 päevaks. Kaebajal on puue, mille kohta on esitatud vastav tõend. Kaebaja ei suuda tasuda 350 eurot, kuna see on kaks korda suurem kui pension. Kaebaja peab üleval
  8. a last. Kaebaja tütar pole 29.04.2004 direktiivi 2044/38 kohaselt kaebaja pereliige. Tütrel on alaealised lapsed. See summa oleks tütre perele koormav. Kaebaja ei saa raha tagastada, kuna ei pääse piirist üle. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  9. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse halduskohtu määruse peale menetlusse.
  10. Kuna kaebaja esitas kaebuses mitu nõuet, tuli tal riigilõivu tasuda suuremalt nõudelt. Kaebaja taotleb sissesõidukeelu otsuse tühistamist. Kaebaja taotleb varalise kahju 5230 rubla (bussipiletid Peterburg–Riia ja Narva–Peterburg) hüvitamist. Lisaks tekitas kaebaja hinnangul PPA mittevaralist kahju, kuna laimas, solvas au ja head nime ning rikkus inimväärikust. Kaebaja leiab, et sissesõidukeelu otsus sisaldab valeandmeid, kuna selles märgiti, et kaebaja kujutab endast ohtu Euroopa Liidu ühe või mitme liikmesriigi avalikule korrale, sisejulgeolekule, rahvatervisele või rahvusvahelistele suhetele. Viimati märgitud nõude osas nõudis kaebaja hüvitist kohtu õiglasel äranägemisel. Kuna kaebaja nõudis hüvitist kohtu õiglasel äranägemisel, tuli tal tasuda 20 eurost märkimisväärselt suurem riigilõiv ehk 350 eurot.
  11. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebuses toodud asjaoludel mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamine perspektiivitu, mistõttu tuleb menetlusabi andmisest 350 euro tasumiseks keelduda (HKMS § 111 lg 1). Riigivastutuses seaduse § 9 lg 1 mõttes ei saa mittevaralise kahjuna käsitada seda, et PPA tegi piiril sisenemiskeelu otsuse blanketil märke tulpa I „Peetakse ohtlikuks ühe või mitme Euroopa Liidu liikmesriigi avalikule korrale, sisejulgeolekule, rahvatervisele või rahvusvahelistele suhetele.“ Esiteks on nimetatud otsus mõeldud kasutamiseks ametiasutustele ja see on avaldatud üksnes kaebajale, mitte avalikkusele. Seega ei ole tegemist avalikkuse silmis kaebaja 2

(3)3-23-217 au ja hea nime teotamisega. Teiseks nõuab inimväärikus eeskätt inimese kehalise puutumatuse austamist ja selle kaitset, inimväärseid elamistingimusi, inimeste õiguslikku võrdsust, identiteedi säilitamist, õigust vabalt otsustada, menetlustes inimese subjektina kohtlemist (vt Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Neljas, parandatud ja täiendatud väljaanne. Kirjastus Juura, 2017, lk 144–145). Vaidlustatud tegevusega pole eespool nimetatud hüvedesse sekkutud.
  1. Tõenäoliselt tuleks kaebajal varalise kahju hüvitamiselt tasuda lõivu vähem kui 20 eurot. Kohtul pole võimalik tutvuda ametlike valuutakurssidega, kuid eeldatavasti on varalise kahju hinnanguline suurus 60–80 eurot, mistõttu 3% sellelt summalt oleks vähem kui 20 eurot. Kui kaebaja jääks üksnes PPA otsuse tühistamis- ja varalise kahju hüvitamise nõude juurde, tuleks tal tasuda lõivu 20 eurot. Tegemist oleks kordades väiksema summaga. Kohtul puudub teave selle kohta, et kaebaja majanduslik olukord ei võimaldaks sellises ulatuses lõivu tasuda. Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et 20 euro tasumine oleks kaebajal võimalik korraldada sõltumata praegusest olukorrast ülekannete teostamise valdkonnas. Kaebajal on seega võimalik kaebuse nõudeid muuta ja seejärel korraldada lõivu tasumine.
  2. Asjaolu, et halduskohus märkis, et sisenemiskeeld kehtib 90 päeva, see ei too kaasa halduskohtu määruse tühistamist.
  3. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.